soolsusega riimvees. Läänemere magestunud merelahtedes on kohatud 21 mageveekalaliiki, kõige rohkem ahvenat, haugi, nurgu, säinast, särge ja rääbist. 3.Siirdekalad (lõhe , meriforell,angerjas jne ) Toitumise järgi : 1.Röövkaladkes ( toitub teistest kaladest või muudest loomadest ) 2.Lepiskalad ( on taimedest, detriitist või väikestest selgrootutest toituvad kalad ) Toese järgi : 1.Kõhrkalad ( kõhrelise sisetoesega kalad. Nende hulka kuuluvad täispeased ja varilõpusesed (haid ja raid). 2.Luukalad (enamasti luustunud, harvemini kõhrelise, kuid lubjastumata sisetoesega kalad. Luukalade hulka kuulub enamik kalu. ) -3- Läänemere kalaliikide leviku kujunemine praegusaegseks on tingitud peamiselt abiootsetest ehk elututest teguritest. Muuhulgas vee kihistumise tõttu on merepõhi kohati hapnikuvaba, ning põhjaloomadest toituvad kalad puuduvad
Kaks alamklassi: Kiiruimsed, kuhu kuulub valdav enamik kaasaegseid liike.Uimede, ka paarisuimede kiired enam-vähem paralleelselt alusele kinnitunud. Seljakeelikust alles ainult jäänukid selgroolülide vahel. Ninasõõrmed paarilised, pole neeluga seotud. Soomused lamedad ja õhukesed. Ujupõis sooltoru peal. Pärak ja kuse- suguava eraldi N: karpkala, merihobuke. Lihasuimsed keda on vähe järele jäänud, aga kes on evolutsiooniliselt huvitavad. Paarisuimedel on liikuvad, pikkadest luudest sisetoesega, väljast soomustega kaetud tugilabad, millele uimekiired kinnituvad kahest küljest. Tagauimi keha sees toetavad luud asuvad kloaagi ligidal. Selgroolülid ilma lülikehadeta; seljakeelik terveni olemas. Soomused kihilised ja urbsed, mitmest väiksemast liitunud. Ujupõis kinnitub soole alaküljele. Kaks rühma (ülemseltsi):kopskalad ja vihtuimsed 85. Eesti vetes elavad imetajad ja linnud: saarmas, euroopa kobras, mügri, hallhani,
väiksem kui lülijalgseil, nagu ka isendite arv – selgroogsed on lihtsalt palju suuremad, nende isendeid ei mahukski maailma nii arvukalt kui putukaid ja muid lülijalgseid (kellest paljud on lausa mikroskoopilised). Lülijalgsetel, nagu muudelgi algsuustel, asub skelett keha pinnal, selgroogsetel aga tekib teissuuste kombel keha sees, luustikuna. Pindala kasvab võrdeliselt pikkuse ruuduga, ruumala (ja mass) kuubiga! Välistoesega suur loom on raskem ja kohmakam, kui sama suur loom sisetoesega – meenutagem evolutsiooni vastavat “katset” kilpkonnadega. Liiga suurtel putukatel kuluks kogu energia välistoese liigutamisele. Liiga pisikestel selgroogsetel ei mahuks jälle luustik keha sisse ära. 115.Seljakeeliku ja selgroo saatus selgroogsete ( Chordata ) evolutsioonis. Närvitoru ümber ja selle kaitseks tekkis alguses kõhrene, hiljem luustunud selgroog. See kõhrene või luine toes tõrjus järkjärgult seljakeeliku välja. Selgroolülid tekivad algul kahe kaarena, ülalja
annaabi.ee 
