b) on nullist erinev, c) võrdub elektromotoorjõuga e. allikapingega.(lk101) 5. Akumulaatori elektromotoorjõud e. allikapinge on ε ja sisetakistus r. Vooluringi välistakistus on R. Millega võrdub pinge akumulaatori klemmidel, kui akumulaatori klemmid on lühistatud (Vooluringis on lühis) ? (1p.) a) U = 0 (lk 104) b) U = ε c) U = IR d) U = Ir e) U = I(R+r) 6. Vooluallika moodustavad mitu rööbiti ühendatud elementi, mille allikapinged on vastavalt ε1,ε2..., ning sisetakistused r1,r2..., siis vooluallika allikapinget ja sisetakistust saab arvutada valemist... (2p.) a) ε = ε1 = ε2 =... (lk 83) b) ε = ε1 + ε2 +... c) r = r1 + r2 +... d) r = r1 = r2 =... e) 1/r = 1/r1 + 1/r2 +...(lk 83) 7. Mis on elektromotoorjõud ehk allikapinge ? (3p.) Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. (lk 101) Elektromootorjõud näitab kui suure töö teevad
· Sisetakistus on muutuv ja sõltub tööreziimist ( R t , R l ) · Pinge eristatakse tühjenemispinget U t ja laadimispinget U l U =EI R t t t , U =E+I R , l l l Kus I t , R t , I l ja R l on tühjenemise ja laadimise voolutugevused ja sisetakistused. · Mahtuvus eristatakse tühjenemismahtuvust C t ja laadimismahtuvust C l . Ct = It Tt , Cl = Il Tl , kus T t ja T l on tühjenemise ja laadimise aeg. · Viljakus eristatakse mahtuvuslikku viljakust ja energia viljakust. C = I t T t / ( I l T l ) , W = U t I t T t / (U l I l T l ) ,
Vakantside tasakaaluline kontsentratsioon suureneb temperatuurile vastavalt.(?) 8.Millised on aatomdifusiooni mehhanismid tahketes kehades? Vakantsmehhanism ja võrevaheline mehhanism. 9.Mis on elektronide liikuvus? Elektronide liikumise resultaadiks on elektronide liikumine elektriväljale vastupidises suunas elektrivool. Kõik elektronid liiguvad kiirendusega kuni materjalile on rakendatud elektrväli(selline asi on võimalik ainult teoorias, kuna praktikas on materjalides sisetakistused) 10.Kuidas toimub valguse peegeldumine metalli pinnalt? Enamik metallis neeldunud kiirgust vabaneb kohe, kui elektron läheb tagasi madalama energiaga olekusse, vabanev kiirgus ilmneb kui sama lainepikkusega peegeldunud kiirgus. Metallide peegeldumiskoefitsent on u. 0.9-0.95. 16 1.Polümeermaterjalide üldiseloomustus? Enamik polümeermaterjale on struktuurselt mittekristallilised, tavaliselt halvad elektrijuhid, väikese tihedusega, sageli väga hea painduvusega, kitsa tööteperatuuride
Vakantside tasakaaluline kontsentratsioon suureneb temperatuurile vastavalt. (?) 8, Millised on aatomdifusioonj mehhanismid tahketes kehades? Vakantsmehhanism ja võrevaheline mehhanism. 9. Mis on elektronide liikuvus? Elektronide liikumise resultaadiks on elektronide liikumine elektriväljale vastupidises suunas- elektrivool. Kõik elektronid liiguvad kiirendusega kuni materjalile on rakendatud elektriväli (selline asi on võimalik ainult teoorias, kuna praktikas on materjalides sisetakistused) 10. Kuidas toimub valguse peegeldumine metalli pinnalt? Enamik metallis neeldunud kiirgust vabaneb kohe, kui elektron läheb tagasi madalama energiaga olekusse, vabanev kiirgus ilmneb kui sama lainepikkusega peegeldunud kiirgus. Metallide peegeldumiskoefitsient on u. 0.9-0.95 11. Mis on likvidusjoon. Üleval pool likvidusjoont (e.sulamis) on ained vedelas olekus 12. Kuidas määrata faaside koostist olekudiagrammist. Tuleb lugeda sealt pealt nt
50. Tuletada valemid, kuidas avaldub summaarne takistus, kui takistid on ühendatud jadaühendusega (järjestiku) ja rööpühendusega (paralleelselt). Jadaühendus I =I 1=I 2=... U k=U 1+U 2+… IRk=IR 1+ IR 2+ …⇒ Rk =R 1+ R 2+ … Rööpühendus I =I 1+ I 2+… U=U 1=U 2=… U U U 1 1 1 = + + …⇒ = + +… R R1 R2 R R1 R2 51. Mida näitab ampermeeter ja voltmeeter? Kuidas neid ühendada elektriahelatesse ja millised peaksid olema nende sisetakistused? (Põhjendada) Ampermeeter näitab voolutugevust ja voltmeeter pinget. Ampermeeter tuleb ühendada jadaühendusega, sest siis on voolutugevus konstantne. Ideaalse ampermeetri takistus on lõpmata väike. Voltmeeter tuleb ühendada rööpühendusse, sest et siis on pinge konstantne. Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmata suur. 52. Tuletada valem vooluallika kasuteguri arvutamiseks lähtudes vooluallika sisetakistusest ja tarbija takistust? N kasulik IU U IR R
koormata. Allikate jadaühendus Allikapinge suurendamise eesmärgil võib allikaid ühendada jadamisi. Esimese allika negatiivne klemm ühendatakse teise allika positiivse klemmiga, teise negatiivne klemm kolmanda positiivse klemmiga jne. Nii on näiteks lapikus 9 V patareis jadamisi ühendatud kus 1,5 V allikapingega elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada
koormata. Allikate jadaühendus Allikapinge suurendamise eesmärgil võib allikaid ühendada jadamisi. Esimese allika negatiivne klemm ühendatakse teise allika positiivse klemmiga, teise negatiivne klemm kolmanda positiivse klemmiga jne. Nii on näiteks lapikus 9 V patareis jadamisi ühendatud kus 1,5 V allikapingega elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada
koormata. Allikate jadaühendus Allikapinge suurendamise eesmärgil võib allikaid ühendada jadamisi. Esimese allika negatiivne klemm ühendatakse teise allika positiivse klemmiga, teise negatiivne klemm kolmanda positiivse klemmiga jne. Nii on näiteks lapikus 9 V patareis jadamisi ühendatud kus 1,5 V allikapingega elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada
koormata. Allikate jadaühendus Allikapinge suurendamise eesmärgil võib allikaid ühendada jadamisi. Esimese allika negatiivne klemm ühendatakse teise allika positiivse klemmiga, teise negatiivne klemm kolmanda positiivse klemmiga jne. Nii on näiteks lapikus 9 V patareis jadamisi ühendatud kus 1,5 V allikapingega elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada
annaabi.ee 
