Hormoon tekib neuroni kehas, vabaneb sünapsipilusse 4) Autokriinne hormoon tekib samas rakus, milles ta vabanes. Rakk võib saata verre ka, aga rakumembraani peal on retseptor, mille suhtes hormoon tundlik on. Selle kaudu reguleeritakse tavaliselt endokriinse raku aktviisust nt. Pidurdav võim tavaliselt kui endale tagasi toimib. Aga võib ka stimuleeriv olla. Sisesekretsiooni rühmad: 1. Klassikalised sisesekretoorsed näärmed näärmed, mis on suhteliselt hästi tuntud, uuritud, aastaid, hüpofüüs e ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kõrvalnääre,, neerupealised, kõhunääre, sugunääre. Kõhu- ja sugunäärmed on seganäärmed (nii välis- kui sisesekretoorne osa). 2. Mitteklassikalised näärmed difuusne (laialihajutatud) neuroendokriinne süsteem (DNS). Siia kuuluvad organismis erinevates kudedes hajutatult lausa üksikult paiknevad sisesekretoorsed
eesnäärme operatsiooni puhul meestel). On a side note – seedimise osas: kui väline sulgurlihas on vigastatud, siis luuakse kunstlik pärak – anus praeter-naturalis SISESEKRETSIOON Sisesekretoorsetest näärmeteks on need näärmed, mis saadavad oma produkti kas verre või rakuvahelisse ruumi. Nende produkte kutsutakse hormoonideks. Välissektretoorsed näärmed on need näärmed, mis saadavad oma produkti keha pinnale või kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - Suhteliselt hästi uuritud, tuntud juba rohkem kui 100 aastat, osa mitusada aastat – nt kõhunääre, nende ehituslikuks omapäraks on see, et nad koosnevad suurest hulgast sarnastest näärmerakkudest. Ühes näärmes võib olla 2-3 erinevat tüüpi näärmerakke.) Sisesekretoorsed näärmed on: hüpofüüs ehk ajuripats, epifüüs, kilpnääre,
viljastumine, loote kasv ja areng, sünnitus tagavad organismi kohastumise mitmesuguste tingimustega (stress, trauma, temperatuuri kõikumine) hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Nimetage sisesekretoorsed näärmed Epifüüs (käbinääre), adenohüpofüüs, pars intermedia, neurohüpofüüs, harknääre, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, Langerhansi saared, neerupealiste säsi, neerupealists koor, sugunäärmed Näärme hüpofunktsioon s.t. on näärme alatalitlus Näärme hüperfunktsioon s.t. näärme ületalitlus Kilpnäärme hormoonid ja nende toime
■ kõrvalkilpnäärmed , ■ harkelund ehk tüümus, ■ kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, ■ neerupealised, ■ sugunäärmete endokriinne osa Sisenõrenäärmed Kõiki neid näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad, nimetatakse sisenõrenäärmeteks e. sisesekretsiooninäärmeteks e. endokriinnäärmeteks Endokriin organite ülesanded
Tõmba joon alla tingimatutele refleksidele. Lugemine, kirjutamine, haigutamine, käekella vaatamine, neelamine, nutmine, köhimine, ujumine, jooksmine, aevastamine. II Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda. Kilpnääre, ajuripats, süljenääre, käbikeha, kõrvalkilpnäärmed. Sest süljenääre kuulub välissekretsiooninäärmete rühma, teised aga sisesekretoorsed näärmete hulka. III Seosta paariti peaaju osa ja ja tema ülesanne. Peaaju osa: A-suuraju, B-väikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. Ülesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja täpsus B-väikeaju 2) vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest D-keskaju 3) mälu kujunemine A-suuraju 4) juhib hingamist ja südametegevust E-piklikaju 5) asuvad sigimist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused C-vaheaju IV Järjesta järgmised refleksikaare osad vastavalt erutuse liikumisele. 4
X. SISESEKRETSIOON 1. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest (ühes näärmes mitu ühesugust näärmerakku). Need sisesekretoorsed näärmed on: AJURIPATS (HÜPOFÜÜS), KÄBINÄÄRE, KILPNÄÄRE, KÕRVALKILPNÄÄRMED, HARKNÄÄRE, NEERUPEALISED, KÕHUNÄÄRE, SUGUNÄÄRMED . Nendest on kõhunääre ja
Erinev toimeaeg Kindel ülesanne Näited: insuliin, adrenaliin, testosteroon, östrogeen. 3 ÖSTROGEEN Inimese sisesekretsiooninäärmed 4 ENDOKRIINNÄÄRMED nimekiri ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised, sugunäärmete endokriinne osa. Ajuripats e hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre Juhib teiste endokriinnäärete talitlust Sünteesib kasvuhormooni 5 6 Käbikeha ehk pineaalkeha ehk epifüüs Ööpäevased rütmid nahapigmentide süntees Hormooniks melatoniin 7 8 Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed
Mikroskoopilisel sademeuuringul vaadatakse epiteelirakke, leukotsüüte. Hulga leukotsüüte räägivad tavaliselt neerupõletikust, mitte glomerulonefriidist, vaid neeruvaagna põletikust (püolonefriit). Tehakse analüüs ka mikroobide suhtes. Normaalselt pole uriinis glükoosi........ Põiepõletik tekib külmetumisest, või infektsiooni kaudu, naistel haigusrisk suurem, sest kuseteed on lühemad. Uriin on steriilne, võib haava peale pissida. SISESEKRETSIOON Sisesekretoorsed näärmed saadavad oma produktid verre või rakuvahelisse ruumi (hormoonid) Välissekretoorseteks aga saadavad produktid keha pinnale või kehaõõnde. (higi, rasu- ja mitmesugused seedeelundite näärmed, sülje, mao, kõhunäärmed, soolenäärmed) Maks toodab sappi. Hormoon transporditakse pärast väljutust efektorrakuni, efektrorrakk selle hormooni jaoks tundlik retseptor. Hormoon saab avaldada mõju oma retseptori kaudu. Ta võib ringelda, aga retseptorita mõju ei avalda
tegemist diabeediga. Sel juhul ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. Glükoos koguneb verre ja eraldub uriini kaudu. Kui kõhunääre üldse ei tooda insuliini, siis seda süstitakse. Selline raskem vorm esineb noorematel inimestel. Vanematel inimestel esineb kergem vorm ning selle raviks tuleb muuta toitumisharjumusi ja vähendada kehakaalu. Välisekretoorsed näärmed- näärmed, mis toodavad seedemahlu. Näiteks kõhunääre. Sisesekretoorsed näärmed- näärmed, mis toodavad adrenaliini. Näiteks kõhunääre. Hormoon- organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad erilised keemilised ained. Hingamissagedus- inimese hingamissagedus on 12-14 korda minutis. Hingamise intensiivistumise tagajärjel suureneb kopsude vereringe. Treenitud inimene suudab suurendada oma hingamissügavust. Hingamiskeskus- hingamisliigutusi juhtiv närvikeskus, mis asub peaajus. Hingeldamine- normaalsest sagedasem hingamine.
eespool limaskest, keskel lihaskest, väljas serooskest. Limaskestal omakorda on veel kolm kihti. Selline mitmekihiline lihaskest võimaldab mao seintel kokku tõmbuda erinevates suundades. Maos eritatakse erinevaid piirkondi, et paremini kirjeldada erinevates mao osades toimuvaid protsesse. Maolävis maopõhimik korpus maolukuti. Mao limaskestas paiknevad näärmerakud, osa nendest on välissekretoorsed ja produtseerivad maonõret ja tema üksikuid komponente. Osa on aga sisesekretoorsed, need produtseerivad hormoone, mis lähevad näärme rakkudest verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust, osalevad regulatsioonis. Maonõre koostise ülesanded: 1. HCl soolhape, teda produtseerivad parietaalrakud ja tal on järgmised ülesanded: a) lood maos happelise keskkonna b) bakteriaalse toimega c) kalgendavad piimavalke d) mõjutavad maosisaldise üleminekut maost peensoolde e) selle mõjul vabaneb hormoon sekretiin peensoole limaskestas 2
Hüpotalamuse seosed hüpofüüsi e ajuripatsiga Ajuripatsil on 3 sagarat eesmine, tagumine ja vahesagar. Eesmine sagar näärmehüpofüüs e adenohüpofüüs. Seal produtseeritakse erinevaid hormoone (AKTH adrenokortikotroopne hormoon, FSH folliikulastimuleeeriv hormoon, LH luteiniseeriv hormoon; FSH ja LH on mõlemad gonadotroopsed mõjutavad gonaadide e sugunäärmete (glandula ld k) talitlust; 2. Sisesekretoorsed näärmed, TTH mõjutab kilpnääret, AKTH neerupealiste koort, peale nende 2 efektoorset hormooni, mis mõjutavad organismi talitlust kasvuhormoon STH e somatotroopne hormoon ja prolaktiin, mis mõjutab rinnanäärmete kasvu ja arengu, eriti raseduse ajal ja rinnaga toitmise ajal, stimuleerib piima teket rinnanäärmes). 1.hüpotalamuse funktsioon: Nende hormoonide teke on hüpotalamuse kontrolli all ja seda hüpotalamuse piirkonda nim hüpotalamuse hüpofüsiotroopseks alaks
Sellest ajast läks käiku sõna hormoonid ning hormoonide kaudu (ka hormonoloogia) kirjeldatakse teaduses tänapäeval paljude haiguslike seisundite ning elu, tervise ja keskkonnaga seonduvat. Hormoonid, sarnaselt vitamiinidele on kasvuregulaatorid. Hormoonide tootjad Hormoonimolekulid komplekteeritakse ja eritatakse organismi sisenõrenäärmete poolt, milledeks on: Ajuripats e hüpofüüs Käbikeha Kilpnääre Kõrvalkilpnäärmed Neerupealised Kõhunäärme (ehk pankrease) sisesekretoorsed saared Sugunäärmed: munasari (naistel) ja munand (meestel). Kasutatud kirjandus http://eevarelli.com/ensuumid/#.UQvsR78vQac http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ http://et.wikipedia.org/wiki/Hormoonid Pildid: www.google.ee
Reguleerivad ensüümide hulka ja kulgu Stimuleerivad/pidurdavad närvisüsteemide talitlust Mõjustavad rakkude jagunemist, koensüümide ja ensüümide aktiivsust Mõjutavad ainult kindlat kude või elundit Endokriinnäärmete klassifikatsioon ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, Click to edit Master text styles kõhunäärme ehk pankrease Second level sisesekretoorsed saared, Third level neerupealised, Fourth level sugunäärmete endokriinne osa. Fifth level Tuntud üle 40 hormooni Polüpeptiid- ja proteohormoonid Steroidhormoonid Kilpnäärmenormoonid Suguhormoonid
Anatoomia ja füsioloogia - SISESEKRETSIOON Sisesekretsiooninäärmed on need näärmed, mis oma hormooni saadavad verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed ehk eksokriinsed näärmed saadavad oma produkti keha pinnale ja kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. · ajuripats ehk hüpofüüs · käbinääre · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harknääre · neerupealised · kõhunääre · sugunääre Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed - on nii sise- kui välissekretoorsed näärmed.
1. Üldine vererõhk (vereoontes) kui tõuseb, suudab inimene kohaneda, kui pidevalt üle 140 hüpertoonia, organism loob uue normi 2. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l 3. Ca ioonide kontentratsioon norm 2,3-2,5 mmol/l Homöostaasi säilitamine toimub regulatoorsete süsteemide osavõtul: närvisüsteem ja humoraalne süsteem (reguleerib veres ringlevate ainete vahendusel, hormoonide abil) Hormoone toodavad sisesekretoorsed näärmed hüpofüüs, kõhunääre, sugunäärmed, kõrvalkilpnäärmed. Kui parameetrid muutuvad, teavitatakse keskusi, mis stimuleerivad närvide kaudu elunditebtegevust või sisesekretoorsete näärmete tööd ja hormooniväljutust. Hormoonid mõjuvad konkreetsetele elunditele, nt osm rõhu tõusu korral stimul ajus hüpotalamust, mille mõjul tekib rohkem ADH-d, rohkem ADH-d läheb läbi ajuripatsi
informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokriinnääre neil puuduvad viimajuhad ning sekreet saadetakse otse verre (seetõttu on neil hästi tihe verekapillaaride võrgustik). Hormoone produtseeritakse sisesekretoorsetes näärmetes ja ka üksikutes rakugruppides hormoone mitte produtseerivates organites. Nt neerudes. 101. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime: (joonis 17) Sisesekretoorsed näärmed ülalt alla on epifüüs ehk käbikeha, hüpofüüs ehk ajuripats, kilpnääre, harknääre ehk tüümus, neerupealised, neerud, kõhunääre ehk pankreas, 12-sõrmik, munandid/munasarjad. Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali. Epifüüs paikneb vaheajus, toodab loomuliku valguse toimel serotoniini, mis soodustab
on aeglustunud ning temperatuur alaneb. Kilpnäärmehormoonide vaegus varases lapseeas põhjustab raske kehalise ja vaimse arengu pidurdumise kretinismi [4]. Türeotropiinieritus intensiivistub, kuna kilpnäärmehormoone ei teki vajalikus koguses. Liigsest türeotropiinist tekib kilpnäärme suurenemine struuma. [2] 5. Kõrvalkilpnäärmed Paratüreoidnäärmed ehk kõrvalkilpnäärmed on kõige väiksemad sisesekretoorsed näärmed, mis paiknevad kilpnäärme parema ja vasaku sagara taga. Neid leidub inimesel kaks kuni kaheksa [5], üldjuhul neli [6]. Iga nääre kaalub ligikaudu 0,1 g. Näärme pinda katvast sidekoelisest kihnust tungib elundi sisemusse rohkesti veresoonterikkaid vaheseinu, mis jagavad näärme sagrikeks. Kõrvalkilpnäärmete asetus on esitatud joonisel 4. [1] Joonis . Kõrvalkilpnäärmed. 1. Neel 2. Kõrvalkilpnäärmed 3. Söögitoru 4. Kilpnääre [1]
10. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest (ühes näärmes mitu ühesugust näärmerakku). Need sisesekretoorsed näärmed on: AJURIPATS (HÜPOFÜÜS), KÄBINÄÄRE, KILPNÄÄRE, KÕRVALKILPNÄÄRMED, HARKNÄÄRE, NEERUPEALISED, KÕHUNÄÄRE, SUGUNÄÄRMED
133. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, produtseeritud hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. b) Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: Käbikeha (vaheajus) Hüpofüüs (kiiluluu türgi sadula augus) Kilpnääre (kaela eespinnal, kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal)
verre, transport kudedesse, seeditud jääkainete eemaldamine ja endokriinne funktsioon (sisesekretoorne funktsioon). Seedeelundkonnas on hulga hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis on produkti (hormooni) saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Need hormoonid osalevad igaüks kindlas regulatsiooni mehhanismis. Seedekulglas hajutatult paiknevaid näärmerakke on teiste elunditega võrreldes erakordselt palju (kõige rohkem teiste elunditega võrreldes), hajutatult paiknevad sisesekretoorsed närvirakud kogu organismis moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi (DNS). OSA PUUDU!!!! 17.loeng Maonõre koostis 2.Ensüümid Ensüüme produtseeritakse limaskesta pearakkudes. Kahte liiki ensüüme sisaldab maonõre: 1.Pepsinogeenid- need on ensüümid, mis pearakkudes on mitteaktiivsed. Neid on 7 isoensüümi (sarnased üksteisele). Nad muutuvad aktiivseks happelises keskkonnas maovalendikus
hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, sekreet läheb otse verre.(nt ajuripats e. hüpofüüs, käbikeha e. epifüüs, kilpnääre, kõhunääre e. pankreas) b) Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust.( nt .kasvuhormoon, melatoniin, insuliin, suguhormoonid: testosteroon, östrogeen) 49. Nimeta sisesekretoorsed näärmed ja nende paikenemine inimese organismis- vaheaju Käbikeha (vaheajus) Hüpofüüs (kiiluluu türgi sadula augus) Kilpnääre Harkelund
Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. Mitoos(raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi. Eristatakse nelja perioodi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Rakk Mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi
Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 22. Pea-ja Seljaaju Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Seljaaju asub hästi kaitstult lülisamba luulises kanalis. Ta on närvisüsteemi tähtsaim juhe, mis seob peaaju teiste elunditega. 23. Nahk ja karvad 24. Rakk Mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi.
loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs – on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre – asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised – koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid – on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. Mitoos(raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks – kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi. Eristatakse nelja perioodi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Rakk Mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi
Harkelund – Harkelundil on oluline osa organismi kaitsereaktsioonides. Hormonaalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustamist. Asukoht on eesmises keskseinandis rinnaku taga. Neerupealis – Asukoht on neerde ülaosa peal. Glükokortikoidid reguleerivad süsivesikute ainevahetust, mineralokortikoidid naatriumi ja kaaliumi ainevahetust. Neerupealiste koor produtseerib ka suguhormoone, eelkõige meessuguhormoone. Säsi rakud toodavad adrenaliini. Kõhunäärme sisesekretoorsed saared – Asukoht on kõikides näärme osades. Neil on olemas alfa- ja beetarakud. Alfarakud toodavad hormoon glükagooni, beetarakud insuliini. Osalevad mõlemad süsivesikute ainevahetuses. Munasari – Östrogeenid ja gestageenid. Munasarjaväratis on väike arv rakke, mis produtseerivad meessuguhormoone. Munand – Produtseeritakse meessuguhormoone ehk androgeene. Testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandites seemnetorukeste vahelises sidekoes paiknevad näärmerakud
Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis
Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) Rakud on üksteisega ühenduses MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon
ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised ja sugunäärmete endokriinne osa. Nimetatud näärmed moodustavad vastastikuses seoses oleva süsteemi, kus juhtivat osa etendab hüpofüüs. (joonis 102, lk 142 õpik; joonis 23 vihik). 18, 28. 49. Närvisüsteemi jaotus. Joonis 17 vihikus. Lk 180 õpikus. 50. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded. Joonis 19 vihikus. Neuronil on kahte liiki jätkeid dendriidid ja neuriidid ehk aksonid. Erutus tuleb alati mööda dendriiti sisse närvirakku ning
27. Endokriin organid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 28. Veri ( paks, vedel, puna- ja valgelibled, kuidas nimetatakse) Veri - on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Lisaks veel vererakud: Vereliistakud, punalibled, valgelibled. 29. Nahk (udar) Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel
temp. meel: temp. muut. -> pärisnahk -> külma-/soojasensorid -> seljaajunärv -> seljaaju -> peaaju puutemeel: puude -> epidermise kasvukiht/pärisnaha näsakiht - Merkeli kehakesed - õrnad puudutused, kõdi // pärisnaha näsakiht - Meissneri kehakesed - õrnad puudutused, kuju, materjal // süva kiht - Pacini kehakesed - tugev surve, vibratsioon, venitus -> seljaajunärv -> seljaaju -> peaaju 5. Sisesekretoorsed näärmed asuvad: hüpofüüs e ajuripats - kiilluu hüpofüüsi augus, käbikeha - vaheaju koosseisus, kilpnääre - kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal, kõrvalkilpnäärmed - kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal, harknääre - rinnaku taga, pankreas (Langerhansi saared) - tagumisel kõhuseinal, mao taga, neerupealised - neerude ülaosa peal, munasarjad/munandid - väikevaagnas/väljaspool
kasvatada,hiljem rahulikult tagasi tuua(ntx kilpnääreme liigne tase võib mõjutada NSi) 132. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste Sisesekretoorne nääre- ülesanne on produtseerida hormoone. Puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse verekapillaaridesse. Hormoon- bioloogiliselt aktiivne aine. Mõjutavad peamiselt ainevahetust, reguleerivad üksikute elundite v kogu organismi talitlust. 133. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis Ajuripats e hüpofüüs- kiilluu türgi sadula e hüpofüüsi augus Käbikeha e epifüüs- vaheaju koosseisus Kilpnääre- kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal Kõrvalkilpnäärmed- kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal Harkelund- eesmises keskseinandis rinnaku taga Kõhunäärme sisesekretoorsed saared- näärme kõikides osades Neerupealised- neerude ülaosa peal Sugunäärmed(endokriinne osa)- 134
kasvatada,hiljem rahulikult tagasi tuua(ntx kilpnääreme liigne tase võib mõjutada NSi) 132. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste Sisesekretoorne nääre- ülesanne on produtseerida hormoone. Puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse verekapillaaridesse. Hormoon- bioloogiliselt aktiivne aine. Mõjutavad peamiselt ainevahetust, reguleerivad üksikute elundite v kogu organismi talitlust. 133. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis Ajuripats e hüpofüüs- kiilluu türgi sadula e hüpofüüsi augus Käbikeha e epifüüs- vaheaju koosseisus Kilpnääre- kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal Kõrvalkilpnäärmed- kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal Harkelund- eesmises keskseinandis rinnaku taga Kõhunäärme sisesekretoorsed saared- näärme kõikides osades Neerupealised- neerude ülaosa peal Sugunäärmed(endokriinne osa)- 134
Sellist omadust nimetatakse aju-vere barjääriks. HORMOONIDE ABIL ORGANISMI MÕJUTAMINE * Sisenõrenäärmed- näärmed, mis toodavad hormoone. * Hormoonid- 1)Mõjuvad väga väikestes kogustes. 2)Mõjuvad kindlatele rakkudele. 3)Liiguvad verega. 4)Mõjuvad aeglasemalt/ pikema ajaliselt. * Humoraalne regulatsioon- Organismi mõjutamine hormoonide kaudu SISENÕRENÄÄRMED ÕPIK LEHEKÜLG 115! Munasarjad- östrogeen, progesteroon Kõhunäärme sisesekretoorsed saared- insuliin, glükagoon Kilpnääre- türoksiin Hüpofüüs ehk ajuripats- Kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Neerupealis- adremaliin Munandid- Testosteroon Hüpotaalamus- reguleerib ajuripatsi kaudu kogu sisenõresüsteemi. TAGASISIDEREGULATSIOON Tekkinud muutust püütakse kõrvaldada. Sellist kõrvalekalde likvideerimise tagasisideregulatsiooni nimetatakse negatiivseks tagasisideks.
Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aastakümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed- neil on nii välis kui sisesekretoosed osad.
Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aasta kümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on, et koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed, sest neil on nii välis kui sisesekretoosed osad
toime: kiire, kiirelt mööduv toime: aeglane, püsiv 134) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste HORMOON – bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab peamiselt ainevahetust ja reguleerib üksikute elundite või kogu organismi talitlust. SISESEKRETOORNE NÄÄRE –ülesandeks on produtseerida hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 135) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis. HÜPOFÜÜS e. ajuripats – kiilluu türgi sadula e. hüpofüüsi augus. Varre abil on ta ühenduses vaheajult lähtuva lehtriga. EPIFÜÜS e. käbikeha – vaheaju koosseisus KILPNÄÄRE –asub kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal. KÕRVAKILPNÄÄRMED – neid on neli ja asuvad kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal. HARKELUND e
*Antidiureetiline hormoon on ajuripatsi tagasagara hormoon, mis osaleb neerude talitluse ning vee ja soolade vahetuse regulatsioonis. 151.Mis on inimese suurim sisenõrenääre? Kilpnääre 152.Millised sisenõrenäärmed toodavad alltoodud hormoone? a) Melatoniin ja serotoniin → Käbikeha, b) Türoksiin, trijoodtüroniin ja kaltsitoniin → Kilpnääre, c) Parathormoon → Kõrvalkilpnäärmed, d) Glükagoon, insuliin ja somatostatiin → Kõhunäärme sisesekretoorsed saared 153.Milliseid alltoodud hormoone toodab neerupealise koor, milliseid säsi? a) Adrenaliin → Neerupealise säsi, b) Aldosteroon → Neerupealise koor, c) Kortisool → Neerupealise koor, d) Noradrenaliin → Neerupealise säsi 154.Milline ajuripatsi sagar toodab gonadotroopseid hormoone nagu folliikuleid stimuleerivat hormooni ja luteiniseerivat hormooni? Eessagar 155.Millised alltoodud retseptoritest on samaaegselt nii puute- kui ka termoretseptorid?
118) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste? HORMOON bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. SISESEKRETOORNE NÄÄRE nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 119) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime? HÜPOFÜÜS paaritu, 0,5g kaaluv ovaalne kehake kiilluu türgi sadula e. hüpofüüsi augus. Varre abil on ta ühenduses vaheajult lähtuva lehtriga. 66 Kasvuhormoon ja Adrenokortikotroopne hormoon stimuleerib neerupealise koore tegevust Türeotroopne hormoon mõjutab kilpnäärme tegevust
HORMOONIREGULATSIOON 118) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste? HORMOON – bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. SISESEKRETOORNE NÄÄRE – nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid – hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 119) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime? HÜPOFÜÜS – paaritu, 0,5g kaaluv ovaalne kehake kiilluu türgi sadula e. hüpofüüsi augus. Varre abil on ta ühenduses vaheajult lähtuva lehtriga. Kasvuhormoon ja Adrenokortikotroopne hormoon – stimuleerib neerupealise koore tegevust Türeotroopne hormoon – mõjutab kilpnäärme tegevust Sugunäärmeid stimuleerivad hormoonid – reg. meestel spermotonegeesi ja naistel
118) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste? HORMOON bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. SISESEKRETOORNE NÄÄRE nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 119) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime? 65 HÜPOFÜÜS paaritu, 0,5g kaaluv ovaalne kehake kiilluu türgi sadula e. hüpofüüsi augus. Varre abil on ta ühenduses vaheajult lähtuva lehtriga. Kasvuhormoon ja Adrenokortikotroopne hormoon stimuleerib neerupealise koore tegevust Türeotroopne hormoon mõjutab kilpnäärme tegevust
soojusteket, osa on aga higistamist esile kutsuvad. Lastele need ravimid kuigi hästi ei mõju. Nendel palavikku langetada aitavad rohkem füüsikalised meetodid – keha ülehõõrumine toatemperatuuril veega, see soodustab soojusjuhtivust. Peale vee soovitatakse vees lahjendatud viinaga üle määrida. Selline viinaga ülemäärimine soodustab naha puhastamist higist. Kõrge palavikuga tasub arstiga nõu pidada. Aspiriini imikule anda ei maksa. Soojusteket mõjutavad ka mõned sisesekretoorsed näärmed ja nende hormoonid. Kilpnäärme hormoonid – soodustavad soojusteket. Nende toime ei ole aga mitte eriti kiire, kui ilmastik muutub, siis adaptsioon (kohanemine) võtab paar päeva aega. Suurendab oksüdatsiooniprotsesse (hapniku kasutamist) eriti lihaste poolt, see aitab kaasa soojustekke intensiivistumisele ja kohanemisele. Neerupealiste säsihormoon adrenaliin – soojusteke intensiivistub. Adrenaliini sekretsioon
Endokriinsüsteem ehk sisekretsioonielundkond ehk sisenõrenäärmete süsteem on üks tähtis keha üheteistkümnest organsüsteemist. Endokriinsüsteem koosneb kogumist näärmetest, mis toodavad neid hormoone, mis on vajalikud keha normaalseks funktsioneerimiseks. Endokriinnäärmed erinevad teistest näärmetest järgmiste omaduste poolest: neil ei ole viimajuhasid ja seepärast nende produktid ei eritu limaskesta, vaid satuvad otse verre. Nad sisaldavad erilisi aineid hormoone. Sisesekretoorsed näärmed võtavad elundite talituse regulatsioonist osa hormoonide vahendusel,mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab nad üle keha laiali.Keemiliste ainete kaudu edasi antav reguleeritav mõju on neuraalsest pidevam ja kestvam.Kindlale rakkuderühmale või elundile toimivad hormoonid tänu rakuplasmamembraani hormooniretseptori spetsiifilusele.Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismi talituse koordineerimisel tihe seos.Hormoonide teket reguleeritakse
Endokriinsüsteem ehk sisekretsioonielundkond ehk sisenõrenäärmete süsteem on üks tähtis keha üheteistkümnest organsüsteemist. Endokriinsüsteem koosneb kogumist näärmetest, mis toodavad neid hormoone, mis on vajalikud keha normaalseks funktsioneerimiseks. Endokriinnäärmed erinevad teistest näärmetest järgmiste omaduste poolest: neil ei ole viimajuhasid ja seepärast nende produktid ei eritu limaskesta, vaid satuvad otse verre. Nad sisaldavad erilisi aineid hormoone. Sisesekretoorsed näärmed võtavad elundite talituse regulatsioonist osa hormoonide vahendusel,mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab nad üle keha laiali.Keemiliste ainete kaudu edasi antav reguleeritav mõju on neuraalsest pidevam ja kestvam.Kindlale rakkuderühmale või elundile toimivad hormoonid tänu rakuplasmamembraani hormooniretseptori spetsiifilusele.Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismi talituse koordineerimisel tihe seos.Hormoonide teket reguleeritakse
hiljem taandareneb. Neerupealised neerude kraniaalse otsa kohal asetsevad, kujult indiviiditi erinevad pruunid neerupealised ehk suprarenaalnäärmed koosnevad väljaspoolest, radiaalset jutilisust omavast kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Pankreasesaared paiknevad hajusalt pankrease parenhüümis ja on pankrease inkretoorse talitluse kandjaiks. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 22. Nahk ja karvad Nahk on keha väljapoolt katvaks sidekoelis.epiteliaalseks kestaks.Ta on mitemkülgse ülesande ja talitusega organ.Kaitstes keha mehaaniliste,keemiliste ja bakteriaalsete kahjustuste eest, on nahk ühtlasi kehatemperatuuri konstantsuse säilitajaks või sellele kaasaaitajaks (termoregulatsiooni organiks),ekskretoorseks organiks (higi valmistajaks), vere,liigse vee, glükoosi, keedusoola ja rasva deponeerumise paigaks ning ulatuslikuks
Vere glükoositase hoitakse suhteliselt püsivana, normväärtuse piirideks on 3,3...6,1 mmol/l. Vere glükoosisisalduse langust allapoole normväärtust nim. hüpoglükeemiaks, glükoosi taseme tõusu hüperglükeemiaks. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus-ajuripats süsteem (adenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus- ajuripats-neerupealised süsteem. Sisesekretoorsed näärmed võtavad elundite talitluse regulatsioonist osa hormoonide vahendusel, mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab need üle kogu keha laiali. Hormooni ja raku plasmamembraani retseptori ühinemisel tekib retseptorkompleks, mis annab toime edasi raku sisemusse. Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismi talitluse koordineerimisel tihe seos. Hormoonide teket reguleeritakse
maksimaalse suuruseni puberteedi alguseks, hiljem taandareneb. Neerupealised neerude kraniaalse otsa kohal asetsevad, kujult indiviiditi erinevad pruunid neerupealised ehk suprarenaalnäärmed koosnevad väljaspoolest, radiaalset jutilisust omavast kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Pankreasesaared paiknevad hajusalt pankrease parenhüümis ja on pankrease inkretoorse talitluse kandjaiks. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 30) Närvisüsteemi üldiseloomustus Närvisüsteem reguleerib üksikorganite talitlust, kohandades seda nii organismi funktsionaalse terviklikkusega kui ka sise- ja väliskeskkonnas toimuvate muutustega. Üksnes meeleorganite ja närvisüsteemi kaudu suudab kõrgem organism eristada väliskeskkonna objekte, nähtusi ja protsesse ning nende taustal reguleerda oma tahtelisi ja suvatuid vastusreaktsioone. Mida
hiljem taandareneb. Neerupealised neerude kraniaalse otsa kohal asetsevad, kujult indiviiditi erinevad pruunid neerupealised ehk suprarenaalnäärmed koosnevad väljaspoolest, radiaalset jutilisust omavast kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Pankreasesaared paiknevad hajusalt pankrease parenhüümis ja on pankrease inkretoorse talitluse kandjaiks. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 23. Pea- ja seljaaju Närvisüsteem reguleerib üksikorganite talitlust, kohandades seda nii organismi funktsionaalse terviklikkusega kui ka sise- ja väliskeskkonnas toimuvate muutustega. Üksnes meeleorganite ja närvisüsteemi kaudu suudab kõrgem organism eristada väliskeskkonna objekte, nähtusi ja protsesse ning nende taustal reguleerda oma tahtelisi ja suvatuid vastusreaktsioone. Mida arenenum on looma närvisüsteemi analüsotoorne ja
Aderenergilseks ja a-adrenergiliseks. Vastavalt on võimalik ka erutuse ülekannet blokeerida või imiteerida, sõltuvalt, kas need ained takistavadsümpaatilise või parasümpaatilise efekti esiletulekut-tegemist on adreno- või kolinoblokaatoritega(adreno- või kolinolüütiliste ainetega). Mediaatori blokaatorid on antagonistid ja sarnast efekti esilekutsuvad ained agonistid=mimeetikumid. Südame tööd reguleerivad sisesekretoorsed näärmed. Siesekretoorsed närmed reguleerivad elundiete talitust hormoonide vahendusel, mis sekreteeritakse otse vereringesse. Nende vahendusel kanduvad modulaatorid mööda keha elunditeni. Kindlale rakkude rühmale või elundlie saabub hormoonide toime tänu raku plasmamembraani hormoonretseptori spetsiifilisusele. Hormooni ja raku plasmamembraani 4
ärritavad limaskesta retseptoreid. Sellele järgneb reflektoorne sisemise ja välimise sulgurligase lõõgastumine roojamass väljutatakse pärasoolest anuse kaudu. Pärasoole tühjendamine on tahtele alluv ning tühjendamisele aitab kaasa kõhulihaste ja diagfragma kontraktsioon, mille tagajärjel tõuseb kõhuõõnesisene rõhk. ENDOKRIINSÜSTEEM 27. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. • Sisesekretoorsed näärmed võtavad elundite talitluse regulatsioonist osa hormoonide vahendusel, mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab nad üle keha laiali. • Hormoonid, mis peavad mõjuma kindlatele rakkudele, jõuavad sinna tänu plasmamembraani hormooniretseptorite spetsiifilisusele. • Hormooni ja raku plasmamembraani retseptori ühinemisel tekib retseptorkompleks, mis annab toime edasi raku sisemusse. • Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega.
4. transitoorne epiteel – epithelium transitionale - eristatakse: pindmine kiht, vahekiht, basaalkiht. Vooderdab kusepõit. Kuseorganites kattekihi peal moodustub krusta, katab epiteelirakke ja ei lase toksilisi aineid tagasi imenduda. 10. Näärmeepiteel. Eksokriinsete näärmete jaotus. Katteepiteelist arenenud epiteeli vorm, millel on sekretoorne ülesanne. Näärmed jagunevad viimajuhade esinemise alusel: endokriinsed – sisesekretoorsed – viimajuhadeta, sekreet läheb vereringesse. Langerhansi saared pankreases. Glandulae endocrinae. eksokriinsed - välissekretoorsed – viimajuhad olemas. Glandulae exocrinae. Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsetes lõpposades: * ühekihilise lõpposaga näärmed - valdav osa näärmetest * mitmekihilise lõpposaga näärmed - rasunäärmed Sekretoorsete lõpposade kuju järgi: * tubuloossed näärmed - toruja kujuga lõpposad * alveolaarsed näärmed - põisja kujuga lõpposad
annaabi.ee 
