Sissejuhatus Kilpnääre on inimese kõige suurem sisesekretoorne nääre, mis asub kaelal, hingetoru ja kõri ees ning külgedel. Ta reguleerib organismi kasvu, arengut, ainevahetust ja erutusprotsesse. Oma tegevusega produtseerib kilpnääre kolme hormooni türoksiini, trijoodtüroniini ning kaltsitoniini. Kilpnäärme hormoonide mõju on väga laiaulatuslik toimides mitmete elundite rakkudes mõjutades nii hingamist, vereringet kui ka seedimist. Häireid kilpnäärme töös esineb sageli ning kui tegu on noore organismiga võivad
lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub12. rinnalüli ja 1.3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal. Neerude funktsioonid · kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · osmootse rõhu säilitamine · happeleelistasakaalu regulatsioon · jääkainete eemaldamine organismist · bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon · vereloome regulatsioon Neeru sisesekretoorne funktsioon See on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet. Erütopoietiini hulk suureneb kõrgmäestikes. Soodustavaks teguriks on ka meessuguhormoon meestel on seetõttu erütrotsüüte rohkem. Neerude hapnikutarve ja ainevahetus Neerude hapnikutarve on kõrge. Na ja Kioonide imendumine (Henle'i lingus) on seotud suurt energiat vajavate protsessidega seega on ka neerude hapnikuvajadus suur. Neerude ehitus ja talitlus
alfa, beeta ja delta rakud, millede hormoonid reguleerivad kõik eeskätt suhkrute, aga ka valkude jne. ainevahetust: insuliin (beeta-rakkudest); toime: glükoosi ja aminohapete minek verest rakkudesse; glükagoon (alfa-rakkudest); toime: glükoosi minek maksast verre, glükoosi süntees maksas jne. Somatostatiin (delta-rakud) – insuliini ja glükagooni eritamise takistamine Sugunäärmed: Munand (testis) – kuulub mehe suguelundite hulka, sisesekretoorne osa on munandi seemnetorukeste vahel olevad rakud, mis produtseerivad meessuguhormoone (androgeene – progesteroon jt.), mis reguleerivad mehe sekundaarsete sugutunnuste arengut, sperma tootmist jne. Munasari (ovarium) – kuulub naise suguelundite hulka, hormonaalselt väga aktiivne, toodab naissuguhormoone (östrogeene, gestageene jne.), mis reguleerivad naise seksuaalsfääri kõiki aspekte sekundaarsetest sugutunnustest raseduse ja sünnituseni.
valgud peavad olema lõhustatud aminohapeteni ja lipiidid glütserooli ja rasvhapeteni. Peensoolest imendub suurem osa vett, vitamiine ja mineraalaineid. Maos ja jämesooles imendub väike osa vett. Jämesooles ka, enne peensoolest maos suhteliselt tagasihoidlik osa. Mõningad ravimid imenduvad juba suus, keele all. 4) Peensoole ja mao, jämesooles motoorika ülesandeks seedekulgla sisaldise edasitransportimine 5) Seedekulglal sisesekretoorne funktsioon mao ja peensoole limaskestaas sisesekretoorseid näärmerakke, mis saadavad oma produkti verre ja mis reguleerivad seedeelundite talitlust, aga osa neist ka kogu organismi talitlust, nt toitekäitumist (nälja- ja küllastustunde teke) SEEDEENSÜÜMIDE TOIMEKS VAJALIKUD TINGIMUSED Seedeensüüme väljutatakse seedenäärmetest vastava nõrega, nt süljega (süljenääre), kõhunäärmenõre, maonõre, soolenäärmenõre.
Selle kaudu reguleeritakse tavaliselt endokriinse raku aktviisust nt. Pidurdav võim tavaliselt kui endale tagasi toimib. Aga võib ka stimuleeriv olla. Sisesekretsiooni rühmad: 1. Klassikalised sisesekretoorsed näärmed näärmed, mis on suhteliselt hästi tuntud, uuritud, aastaid, hüpofüüs e ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kõrvalnääre,, neerupealised, kõhunääre, sugunääre. Kõhu- ja sugunäärmed on seganäärmed (nii välis- kui sisesekretoorne osa). 2. Mitteklassikalised näärmed difuusne (laialihajutatud) neuroendokriinne süsteem (DNS). Siia kuuluvad organismis erinevates kudedes hajutatult lausa üksikult paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti palju on näärmerakke seedekulglas, mao limaskestas, NS-is. HORMOONIDE TOIMEMEHHANISM Avaldab toimet efektorrakule vastava retseptori kaudu. Retseptorid võivad paikneda efektorraku membraani peal
6) Seedeelundite talitlus ja motoorika pidurduvad 7) Paraneb vere hüübivus Ainevahetuslikult intensiivistub glükogenolüüs (glükogeeni lammutamine), glükoosi tase tõuseb, glükoneogenees intensiivitsub, lipolüüs triglütseriidide lammutamine intensiivisub. Glükogoon, kortisool, adrenaliin kontra reservid? Pikaajalisel nälgmisel adrenaliini tootmine väheneb, kortisool suureneb. Silmaava ehk pupill laieneb adrenaliini mõjul. Kõhunäärme sisesekretoorne talitlus 1) pankreas produtseerib insuliini B rakkudes 2) glükagooni A rakkudes teket stim vere glükoosisisalduse langus, sümp ns-i toonuse ja adrenaliini suurenemine, vereplasmas aminohapete .... . Glükagooni metaboolsed toimed: · Maksas väheneb glükogeeni teke, suureneb glükoosi teke · Intensiivistub glükoneogenees · Intensiivistub lipolüüs · Ketokehade sünteesi tõus maksas ............
näärmed on: AJURIPATS (HÜPOFÜÜS), KÄBINÄÄRE, KILPNÄÄRE, KÕRVALKILPNÄÄRMED, HARKNÄÄRE, NEERUPEALISED, KÕHUNÄÄRE, SUGUNÄÄRMED . Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed (st. neil on sise kui ka välissekretoorsed näärmed). Kõhunäärme sisesekretoorsed rakud toodavad hormoone insuliini, glükagooni, somatostatiini ja pankrease polüpeptiidi. Välissekretoorne funktsioon kõhunäärmel aga seisneb kõhunäärme nõre tootmisel. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide produktsioonis. Välissekretoorne funktsioon seisneb aga naistel munaraku produktsioonis, mehel aga välissekretoorne funktsioon on spermatosoidide produktsioonis. 2. MITTEKLASSIKALISED NÄÄRMED (moodustavad difuusse neuroendokriisse närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas
Lipiidid lõhustatakse glütserooliks ja rasvhapeteks Imendumisfunktsioon. Imendumine suuremalt jaolt toimub peensoolest. Süsivesikud saavad monosahhariidide kujul imenduda, valgud aminohapetena, lipiidid glütserooli ja rasvhappetena. Imendumine toimub pärast lõpliku lõhustamist. Motoorne funktsioon. Liigutuslik funkt. Toimub silelihaste abil ja nii transporditakse seedekulgla (küümus) sisaldist edasi. Seedekulgla endokriinne funkt ehk sisesekretoorne funkt. Seedekulglas on hulgalisel sisesekretoorseid närvirakke. Eriti palju on neid peensoole ja mao limaskestas. Need paiknevad seal hajutatult. On laiali. Erinevaid rakke on u paarkümmend. Paiknevad endokriinsed närvirakud, kokku moodustavad: difuusne neuroendokriinne süsteem. Erituslik funktsioon. Seedekulgla kaudu väljutatakse toitainete lõhustamisel tekkinud jääkaineid ja sapipigmente. Teatud süsivesikute lõhustamisel jäävad
näärmed on: AJURIPATS (HÜPOFÜÜS), KÄBINÄÄRE, KILPNÄÄRE, KÕRVALKILPNÄÄRMED, HARKNÄÄRE, NEERUPEALISED, KÕHUNÄÄRE, SUGUNÄÄRMED. Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed (st. neil on sise kui ka välissekretoorsed näärmed). Kõhunäärme sisesekretoorsed rakud toodavad hormoone insuliini, glükagooni, somatostatiini ja pankrease polüpeptiidi. Välissekretoorne funktsioon kõhunäärmel aga seisneb kõhunäärme nõre tootmisel. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide produktsioonis. Välissekretoorne funktsioon seisneb aga naistel munaraku produktsioonis, mehel aga välissekretoorne funktsioon on spermatosoidide produktsioonis. 2. MITTEKLASSIKALISED NÄÄRMED (moodustavad difuusse neuroendokriisse närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas (peensooles ja mao limaskestas).
Seega on ta vaadeldav kui närvisüsteemi spetsialiseerunud osa, mis on kohanenud sisesekretoorse näärme funktsiooni täitmiseks. Kuna hüpofüüsi tagasagarast verre eritatavad hormoonid sünteesitakse eespool mainitud suurte neuronite kehades, mis paiknevad hüpotalamuses, käsitletakse neid sageli neurohormoonidena. Hüpofüüsi vahesagar on õhuke rakkude kiht ees- ja tagasagara vahel, mis on innerveeritud hüpotalamusest lähtuvate närvikiudude poolt, kuid mille sisesekretoorne funktsioon on inimesel võrdlemisi väheoluline. 2. Hüpofüüsi eessagara hormoonid Hüpofüüsi eessagaras produtseeritavate hormoonid on adenokortikotroopne hormoon, türeoidnääret stimuleeriv hormoon, folliikuleid stimuleeriv hormoon ja luteniseeriv hormoon. Nende hormoonide üldnimetus on glandotroopsed hormoonid. Nende vahendusel adenohüpofüüs sisuliselt kontrollib paljude ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust.
/ närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. 133. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, produtseeritud hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. b) Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis:
näärmerakkudest. · ajuripats ehk hüpofüüs · käbinääre · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harknääre · neerupealised · kõhunääre · sugunääre Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed - on nii sise- kui välissekretoorsed näärmed. Kõhunääre toodab insuliini, glükagooni ja pankrease polülipiide. Välissekretoorne funktsioon: kõhunäärme nõre tootmine. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide sekretsioonist. Välissekretoorne naisel seisneb munaraku produktsioonis. Mehel aga spermatotsoidide produktsioonis. 2) mitteklassikalised näärmed. Sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult paigutunud sisesekretoorsed rakud. Ta on nendes kohtades hajutatud, kus pole endokriinne bla... Eriti rohkesti on neid NS-is ja seedeelundkonnas. Hormooni väljutus närvirakust ja transport: 1) vere kaudu ehk endokriinselt
näärmerakkudest. Ühes näärmes võib olla 2-3 erinevat tüüpi näärmerakke.) Sisesekretoorsed näärmed on: hüpofüüs ehk ajuripats, epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilnäärmed, neerupealised, kõhunääre, sugunäärmed – nendes kõhu- ja sugunäärmed on seganäärmed – nii sise- kui ka välissekretoorse osaga. Kõhunäärme sisesekrotoorne osa produtseerib kõhunäärme hormoone, väline produtseerib kõhunäärme nõret. Sugunäärmete sisesekretoorne osa produtseerib suguhormoone, väline produtseerib mehel seemnerakke, naisel munarakke. 2) mitteklassikalised sisesekretoorsed näärmed (difuusne neuroendokriinne süsteem – DNS) – See süsteem koosneb organismis erinevates elundites ja kudedes hajutatult paiknevatest sisesekretoorsetest näärmerakkudest. Kõige rohkem on selle süsteemi rakke seedekulglas (gastriin, histamiin, somatostatiim ??, sekretiin, koletsüstokiniin??) Kliiniliselt võivad hormoonid olla
hormooniks ÜL: lõhustab maksas glükogeeni; suurendab süd. löögisagedust; parandab erutusjuhtivust ja erutuvust; seedekulgla toonus langeb; motoorika suureneb. 12. NEERUPEALISE KOORE HORMOONID: kortikoidid e. steroidhormoonid MINERAALKORTIKOIDID: reguleerivad Na ja K ainevahetust GLÜKOKORTIKOIDID: reguleerivad või osalevad kõikides ainevah.protsessides. ANDROGEENSED KORTIKOIDID: on suguhormoonide analoogid 13. KILPNÄÄRE; HORMOONID; ÜL: KIPLNÄÄRE on suurim sisesekretoorne nääre, mis produtseerib kolme hormooni; TÜROKSIIN JA TRIJOODTÜRONIIN: intensiivistavad oksüdatsiooniprotsesse; suurendavad süsivesikute kasutamist nendes; aktiviseerivad ensüümiprotsesse; tõstavad ainevahetus taset. KALTSITONIIN:müjutab kaltsiumi ainevahetust; suurendab kaltsiumi viimist kuukoesse. Suur tähtsus kasvule lapseeas ja raseduse ajal. Kilpnäärme hormoonid stimuleerivad valkude sünteesi kogu organismis ja avaldavad mõju lapsele, eriti kasvueas. 14
verevarustus seoses vere ümberpaiknemise ja neeruarterite järsu ahenemisega väheneda. Kui rõhk veresoonte päsmakeste kapillaarides langeb 30-35 mmHg, siis uriini moodustumine lakkab. Kehalise töö ajal, seoses kehatemperatuuri suurenemisega, aktiveerub higinäärmete talitlus. Higisekretsiooni suurenemisega kompenseeritake ühelt poolt neerude puudulikku talitlust ja teiselt poolt kindlustatakse higi aurumisel soojuse intensiivsem äraandmine. 41. Neerupealise säsi sisesekretoorne funktsioon. Neerupealiste säsi e. medulla 10-20% kogu näärme kaalust. Adrenaliin alarmi hormoon, omab organismile väga ulatuslikku toimet, toimuvad muutused toovad kaasa organismi kaitsevõime tõusu ja valmistavad tööks ette. Adrenaliin südamelöögisageduse tõus, vereringe paraneb, veresoontele valikuline toime (ajus, südames ja töötavates lihastes laiendab veresooni; nahas, seedetraktis ja veredepoo organites ahendab veresooni) toimub vere
Jääkainete eemaldamine uriiniga. Ainevehetuse jääkproduktid, oluline on kusihape ehk uurea. Jäägiks võib lugeda ka sapipigmente, annavad uriinilie kollaka värvuse (biliriubiin). Valkude ainevehtuse produktide eemadamine. 2. Uriini teke. 3. Stabiilse osmootse rõhu ja pH säilitamine. Ph säiltamine on happe-leelis tasakaalu säilitamine. Osmootse rõhu säilitamine toimub vee ja tähtsamate ioonide (Na, Cl) väljutamise reguleerimises. 4. Sisesekretoorne funktsioon. Produtseerivad aineid, mis lähevad verre: A. Erütrotsüütide teket mõjutavad erütropoetiinid- tekivad neerudes, on hädavajalikud punaliblede tekkel luuüdis. Kui neid ei ole piisavalt, tekib kehvversus ehk aneemia. B. Vitamiin D3 hormoon ehk kaltsitriool- ise ei ole aktiivne, bioloogilist toimet organismis ise ei avalda, aga teeb läbi kaks muutust- maksas lisandub üks OH rühm, neerudes lisandub teine OH rühm. Keemiline nimetus on siis dihüdroksükolekaltsiferool
Neer suudab oma veresoontes säilitada sama rõhku, kui inimese vererõhk on 80-180 mmHg. Neerude verevoolutus hakkab tõusma alles vererõhu 200 mmHg juures. A. Vahtramäe 2012 7 Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetus Neerude hapnikutarve on kõrge. Na ja K imendumine on seotud energiatvajavate protsessidega seega on ka neerude hapnikuvajadus suur. Neeru sisesekretoorne funktsioon on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet. Erütropoietiini hulk suureneb kõrgmäestikes. Soodustavaks teguriks on ka meessuguhormoon meestel on seetõttu erütrotsüüte rohkem. Kusepõie täitumine ja tühjenemine Kusepõis täitub pidevalt 2 juha kaudu. Sel ajal on põie seinalihased lõtvunud, sulgurlihased aga kontraheerunud. Sulgurlihaseid on 2 sisemine, mis on silelihas ja ei allu tahtele, ning
Hemolüüsil võib ka teisi põhjuseid olla. c) hüpertooniline lahus – osmootne rõhk on kõrgem kui vereplasmas. Hüpertoonilise lahuse süstimisel verre hakkab vedelik punalibledets minema välja, vereplasmasse. Punalibled kortsuvad, kõmbuvad kokku. Võidakse kasutada turse kiireks maha võtmiseks. Nt ajuturse korral. Organismi talitluse regulatsiooni põhiprintsiibid Regulatsioon toimub regulatoorsete süsteemida kaudu. Nendeks süsteemideks on närvisüsteem ja humoraalne ehk sisesekretoorne süsteem – reguleerib veres ringlevate ainete abil. Suurema osa nendest ainetest moodusavad hormoonid, mis on sisesekretoorsete näärmete produktid, aga peale hormoonide veel mõjutavad vere kaudu organismitalitlust mõningad mineraalainete hormoonid. Eriti kaltsiumi ioonid, samuti joodi ioonid, tsingi ioonid, kaaliumi omad. Närvisüsteemi kaudu mõjutatakse organismi talitlust eelkõige reflekside vahendusel. Refleks – organismi vastus/reaktsioon ärritusele. Regulatsiooni juures on
närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e. neuronil kiire toime, kuid möödub kiirelt. 48.Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste- a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, sekreet läheb otse verre.(nt ajuripats e. hüpofüüs, käbikeha e. epifüüs, kilpnääre, kõhunääre e. pankreas) b) Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust.( nt .kasvuhormoon, melatoniin, insuliin,
sooles; muudavad ka soole enda pH-d. Kõhunäärme- ja sooleensüümid vajavad oma toimeks neutraalset või aluselist keskkonda. Selline keskkond tekibki peensooles tänu kõhenäärne nõres ja sapis sisalduvatele karbonaatioonidele. Kõhunäärme nõre koostis, omadused ja erituse regulatsioon Kõhunääre on seganääre. Tal on nii välis- kui ka sisesekretoosne osa. Välissekretoorne osa reguleerib kõhunäärme osa, mis osaleb seedimises. Sisesekretoorne osa toodab aga hormoone, mis osalevad vere glükoositaseme regulatsioonis. Pankrease nõre koostis: tabel ÕIS-ist !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Kõhunäärme nõre väljutusregulatsioon Kõhunäärme nõre väljutuse regulatsiooni võib jagada faasidesse: (VT TABELIT ÕIS-ist; kõhunäärme välissekretsiooni regulatsioon söömisel) 1) Aju faas 2) Mao faas 3) Soole faas – käivitajateks peensooles vabanenud aminohapped, peptiidid,
. Distants, millega hormoon tekib...... Mao limaskesta ECL rakud toodavad histamiini, ja toimub vastas olevale parietaalrakule. Sisesekretsiooni rühmad: 1. Klassikalised sisesekretoorsed näärmed näärmed, mis on suhteliselt hästi tuntud, uuritud, aastaid, hüpofüüs e ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kürvalkiplnääre, harknääre, neerupealised, kõhunääre, sugunääre. Kühu ja suugunäärmed on seganäärmed (nii välis- kui sisesekretoorne osa). Ehituslikus mõttes ühendab näärmeid asjaolu, et näärmekude koosneb suurest hulgast sarnastest näärmerakkudest, tuhandeid rakke. 2. Mitteklassikalised näärmed difuusne (laialihajutatud) neuroendokriinne süsteem (DNS). Siia kuuluvad organismis erinevates kudedes hajutatult lausa üksikult paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti palju on näärmerakke seedekulglas, mao limaskestas, NS-is. Osa saavad olla
6. Neerude regulatoorne funktsioon Vererõhu langus Ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus piirkonnas 7. Neerude verevarustus Neerudel on hea verevarustus, et tagada võimalikult rohke esmasruiini teke ja jääkainete eritumine organismist. Mõlemast neerust voolab läbi 1300ML verd minutis 8. Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetus Na ja K imendumine on seotud energiat vajavate protsessidega hapnikuvajadus suur 9. Neeru sisesekretoorne funktsioon On seotud erütropoietiini tootmisega. Reguleerib erütrotsüütide loomet. 10. Faktid Ööpäevane uriinihulk on umbes 1,5L Tunnidiurees on 50-100ML Esmasuriini tekib 180L Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole 11. Mõisted Diurees Uriini erituse hulk Ploüuuria Sage urineerimistung Glükosuuria Glükoosi esinemine uriinis Oliguuria Uriini kogus alla 400ML/päevas Hematuuria Vererakkude esinemine uriinis
Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne. 100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokriinnääre neil puuduvad viimajuhad ning sekreet saadetakse otse verre (seetõttu on neil hästi tihe verekapillaaride võrgustik). Hormoone produtseeritakse sisesekretoorsetes näärmetes ja ka üksikutes rakugruppides hormoone mitte produtseerivates organites. Nt neerudes. 101. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime: (joonis 17) Sisesekretoorsed näärmed ülalt alla
kaksteistsõrmiksool, jejunum, ileum), jämesool (e kolon), pärasool (rektum), pärak (anus), kõhunääre, maks ja sapipõis. Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsiooniks on toitainete lõhustamine, lõhustunud toitainete imendumine verre, transport kudedesse, seeditud jääkainete eemaldamine ja endokriinne funktsioon (sisesekretoorne funktsioon). Seedeelundkonnas on hulga hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis on produkti (hormooni) saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Need hormoonid osalevad igaüks kindlas regulatsiooni mehhanismis. Seedekulglas hajutatult paiknevaid näärmerakke on teiste elunditega võrreldes erakordselt palju (kõige rohkem teiste elunditega võrreldes), hajutatult paiknevad sisesekretoorsed närvirakud kogu organismis moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi (DNS). OSA PUUDU!!!! 17
teevad. Mis mehhanismid, ise vaadata! · Stomatostatiin reguleerib insuliini ja glükagooni vastastikust reaktsiooni? · Polüpeptiid pidurdab kõhunäärme välissekretsioon- kõhunäärme nõre ja selles sisalduvate komponentide ehitust. Suguelundite ja sugunäärmed, suguhormoonid. Sugunäärmed paiknevad meestel testistes, seal toimub spermatogenees, mis on välissekretoorne funktsioon. Spermatogenees sertoli rakkudes, sisesekretoorne on tsetosterooni produktsioon (meessuguhormoon), produtseeritakse testistes Leydigi rakkudes ehk interstitasiaal rakud. Naissugunäärmeteks on munasarjad, nende välissekretoorseks funktsiooniks on munaraku produktsioon ning sisesekretoorseks naissuguhormoonide produktsioon: 1. Östrogeenid- östradiool, östroon, östriool. 2. Gestageenid- progesteroon Meessuguhormoonid. Testosterooni vallandumine toimub vastavalt tema enda tasemele veres.
(indool, skatool, fenoolid) ja mis maksas kahjutuks tehakse. Neerude kaudu eemaldatakse kehast ka arstimitena sinna viidud ained. Neerud on ühtlasi paigaks, kus mõnesid aineid (ammoniaaki, hipuurhapet jt.) sünteesitakse ja siis väljutatakse. Peale neerude kuuluvad kuseelundite koostisse ka need teed, mille kaudu uriin eemaldatakse: neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti. Neerude ülemisele poolusele (otsale) kinnitub neerupealis ehk suprarenaalnääre. See on sisesekretoorne nääre, mis ainult topograafiliselt on neerudega ühenduses, funktsionaalselt aga ei ole neil kuseelunditega midagi ühist. http://www.faqs.org/health/images/uchr_02_img0199.jpg Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid Kuseelundite süsteemi kuuluvad järgmised elundid: neerud renes
Mis mehhanismid, ise vaadata! Stomatostatiin reguleerib insuliini ja glükahooni vastastikust reaktsioon? Polüpeptiid pidurab kõhunäärme välissekretsioon- kõhunäärme nõre ja selles sisalduvate komponentide ehitust. Suguelundite ja sugunäärmed, suguhormoonid. Sugunäärmed paiknevad meestel testistes, seal toimub spermatogenees, mis on välissekretoorne funktsioon. Spermatogenees sertoli rakkudes, sisesekretoorne on tsetosterooni produktsioon (meessuguhormoon), produtseeritakse testistes Leydigi rakkudes ehk interstitasiaal rakud. Naissugunäärmeteks on munasarjad, nende välissekretoorseks funktsiooniks on munaraku produktsioon ning sisesekretoorseks naissuguhormoonide produktsioon: 1. Östrogeenid- östradiool, östroon, östriool. 2. Gestageenid- progesteroon Meessuguhormoonid. Testosterooni vallandumine toimub vastavalt tema enda tasemele veres. Taseme langusel
16. nädalaks on platsenta lõplikult välja kujunenud. Platsenta kinnitub tavaliselt emaka eesmisele või tagumisele seinale ja on kaetud ühelt poolt amnioniga, mis katab ka nabavääti. Platsenta emapoolne pind koosneb sagarikest ja on kaetud basaaldetsiiduaga. Küpses platsentas on hatustik väga hästi vaskulariseeritud, et tagada maksimaalne gaasi- ja ainevahetus. 2. Platsenta funktsioon ja seostuvad haigused. Platsenta on loote toitumis-, hingamis-, sisesekretoorne ja erituselund. Platsenta ülesanneteks on loote varustamine hapnikurikka verega, tagada loote väljahingamis- ja eritusfunktsioon, loote toitainetega varustamine, loote kaitse ema veres ringlevate kahjustavate ainete (ravimid, mürgid, haigustekitajad, nikotiin) ja ema immuunsüsteemi eest ning tagada hormoonide ja valkude sekretsioon. Aegajalt võib loote verd siseneda ema vereringesse ning see võib emal esile kutsuda immuunreaktsiooni
intensiivistavad valkude lagunemist ja lämmastikühendite eritumist uriiniga. Glükokortikoidide vähenenud produktsioon väljendub hüpoglükeemias, lämmastiku eritumise vähenemises ja tursete tekkes. Neerupealsete koore hüperfunktsiooni korral tekib rasvumine, vere suhkrusisalduse tõus, häiruub mineraalide ainevahetus jne. Hüpofunktsioon põhjustab pronkstõve tekke, mis avaldub naha pruunis pigementatsioonis. KÕHUNÄÄRME HORMOONID Kõhunäärmel on nii välis- kui sisesekretoorne funktsioon. Näärmejuhade kaudu satub soolde kõhunäärme mahl, mis sisaldab palju ensüüme erinevate toitainete seedimiseks. Endokriinse näärmena produtseerib kõhunääre kaht hormooni: i n s u l i i n INS( toodavad Langerhansi saarekeste - rakud) ja g l ü k a g o o n ( - rakud). Insuliinil on hüpoglükeemiline efekt alandab veres glükoosisisaldust, sest insuliiin kergendab glükoosi sissepääsu verest rakkudesse. Insuliin pidurdab ensüüme, mis lagundavad
/ NÄRVIREGULATSIOON VERE KEEMILINE KOOSTIS / NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) HORMOONIREGULATSIOON 118) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste? HORMOON bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. SISESEKRETOORNE NÄÄRE nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 119) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime? HÜPOFÜÜS paaritu, 0,5g kaaluv ovaalne kehake kiilluu türgi sadula e. hüpofüüsi augus. Varre abil on ta ühenduses vaheajult lähtuva lehtriga.
/ NÄRVIREGULATSIOON VERE KEEMILINE KOOSTIS / NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) HORMOONIREGULATSIOON 118) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste? HORMOON – bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. SISESEKRETOORNE NÄÄRE – nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid – hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 119) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime? HÜPOFÜÜS – paaritu, 0,5g kaaluv ovaalne kehake kiilluu türgi sadula e. hüpofüüsi augus. Varre abil on ta ühenduses vaheajult lähtuva lehtriga.
/ NÄRVIREGULATSIOON VERE KEEMILINE KOOSTIS / NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) HORMOONIREGULATSIOON 118) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste? HORMOON bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. SISESEKRETOORNE NÄÄRE nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 119) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime? 65 HÜPOFÜÜS paaritu, 0,5g kaaluv ovaalne kehake kiilluu türgi sadula e. hüpofüüsi
NEURAALNE REGULATSIOON e NÄRVIREGULATSIOON - toimivaks mehhanismiks närviimpulss(toestab närvisüsteemi) HORMONAALNE REGULATSIOON(vere keemiline koostis) - toimivaks mehhanismiks hormoonid - toime aeglane;võimaldab meil muutuda,kohaneda,muutused on sujuvad,võime pinget kasvatada,hiljem rahulikult tagasi tuua(ntx kilpnääreme liigne tase võib mõjutada NSi) 132. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste Sisesekretoorne nääre- ülesanne on produtseerida hormoone. Puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse verekapillaaridesse. Hormoon- bioloogiliselt aktiivne aine. Mõjutavad peamiselt ainevahetust, reguleerivad üksikute elundite v kogu organismi talitlust. 133. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis Ajuripats e hüpofüüs- kiilluu türgi sadula e hüpofüüsi augus Käbikeha e epifüüs- vaheaju koosseisus
NEURAALNE REGULATSIOON e NÄRVIREGULATSIOON - toimivaks mehhanismiks närviimpulss(toestab närvisüsteemi) HORMONAALNE REGULATSIOON(vere keemiline koostis) - toimivaks mehhanismiks hormoonid - toime aeglane;võimaldab meil muutuda,kohaneda,muutused on sujuvad,võime pinget kasvatada,hiljem rahulikult tagasi tuua(ntx kilpnääreme liigne tase võib mõjutada NSi) 132. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste Sisesekretoorne nääre- ülesanne on produtseerida hormoone. Puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse verekapillaaridesse. Hormoon- bioloogiliselt aktiivne aine. Mõjutavad peamiselt ainevahetust, reguleerivad üksikute elundite v kogu organismi talitlust. 133. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis Ajuripats e hüpofüüs- kiilluu türgi sadula e hüpofüüsi augus Käbikeha e epifüüs- vaheaju koosseisus
organismist Kõige parem on neeru koore osas, säsis väheneb Neeru vereringet reguleerib neer ise - autoregulatsioon Neer suudab oma veresoontes säilitada sama rõhku, kui inimese vererõhk on 80-180 mmHg; neerude verevoolutus hakkab tõusma alles vererõhu 220mmHg juures Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetsu Neerude hapnikutarve ja vajadus on suur; Na ja K imendumine on seotud energiatvajavate protsessidega Neeru sisesekretoorne funktsioon on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet. Kusepõie täitumine ja tühjenemine Täitub pidevalt 2 juha kaudu Põie seinalihased on lõtvunud, sulgurlihased (neid on 2: sisemine - silelihas, ei allu tahtele; välimine- vöötlihas, tahtele alluv) kontrageerunud -> põis on saavutanud täitumisastme (300-400ml) -> tekib seinte venitus -> ärritab seal olevaid retseptoreid ->
täiesti. Põhjuseks nende kahjustus või nende täielik hävimine. ·II tüüpi (täikskasvanuead.) beetarakud ei reageeri piisavalt suurenenud glükoositasemele veres, seega ei toodeta ka piisavalt insuliini; lisaks reageerivad ka koerakud insuliinile halvasti. Levib sageli ülekaaluliste seas. Seedeelundkond Milleks on toitaineid vajalikud? ·Eluks vajaliku energiatootmine ·Plastilineroll ·Seedesüsteemi vähemtuntud ülesanded: Võimas sisesekretoorne süsteem; muuhulgas seal sünteesitud peptiidhormoonid jõuavad ajju ja mõjutavad oluliselt inimese käitumist Oluline bioloogiliste rütmide"juhtorgan"; just sealt algab esmane impulsatsioon, mille baasile asetuvad kõik teised rütmid organismis Seedimine suus Sülje funktsioonid: ·Suu limaskesta niisutamine kõnelemisel ·Toidu niisutamine ja toidu kämbu libestamine ·Toitainete lõhustamise alustamine Sülje amülaasitoimel algab suus süsivesikute lõhustamine
hormooni produtseerimine) rakke, mille erutus tekitab janutunde või vähendab janutunnet. Kõige võimsam janu tekitav aine on angiotensiin 2 (vt RAAS süsteem), mis võib vedelikupuudusel või ioonide kontsentratsiooni tõusul vabaneda hüpotaalamuses endas või vabaneda kehas ja vere kaudu jõuab ajju. Hüpotaalamuse seos hüpofüüsiga. Hüpofüüs on sisesekretoorne nääre, mis on hüpotaalamusega hüpofüüsi varre kaudu seotud. Hüpotaalamus moodustab hüpofüüsiga hüpotaalamu-hüpofüsaalsüsteemi. 5. Peaaju närvid (12 paari) ja nende funktsioonid. Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral kõige kergemini pitsuda (siis ei pääse närviimpulsid läbi). Piklikusajus paiknevad 9-12.peaaju närvituumad, järgmiste funktsioonidega:
juhtimine, hormooni produtseerimine) rakke, mille erutus tekitab janutunde või vähendab janutunnet. Kõige võimsam janu tekitav aine on angiotensiin 2 (vt RAAS süsteem), mis võib vedelikupuudusel või ioonide kontsentratsiooni tõusul vabaneda hüpotaalamuses endas või vabaneda kehas ja vere kaudu jõuab ajju. Hüpotaalamuse seos hüpofüüsiga. Hüpofüüs on sisesekretoorne nääre, mis on hüpotaalamusega hüpofüüsi varre kaudu seotud. Hüpotaalamus moodustab hüpofüüsiga hüpotaalamu-hüpofüsaalsüsteemi. E. Peaaaju närvid (12 paari) ja nende f-oonid. Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskajus paiknevad esimese kuni neljanda peaaju närvi tuumad. Neljas peaaaju närv on blokinärv innerveerib silmamuna alumist põikilihast ja tema vahendusel toimub silmamuna pööramine alla ja väljapoole. Kolmas peaaju närv on silmaliigutaja närv e
beetarakkudest vähenenud või puudub täiesti. Põhjuseks nende kahjustus või täielik hävimine. II tüüpi (täiskasvanuea diabeet) beetarakud ei reageeri piisavalt suurenenud glükoositasemele veres, seega ei toodeta ka piisavalt insuliini; lisaks reageerivad ka koerakud insuliinile halvasti. Levib sageli ülekaaluliste seas. Seedeelundkond Seedetrakti funktsioonid: · eluks vajaliku energia tootmine · plastiline roll · võimas sisesekretoorne süsteem; muuhulgas seal sünteesitud peptiidhormoonid jõuavad ajju ja mõjutavad oluliselt inimese käitumist. · Oluline bioloogiliste rütmide ,,juhtorgan"; just sealt algab esmane impulsatsioon, mille baasile asetuvad kõik teised rütmid organismis. Seedimine suus. Sülje funktsioonid: · Suu limaskesta niisutamine kõnelemisel · Toidu niisutamine ja toidukämbu libestamine · Toitainete lõhustamise alustamine
beetarakkudest vähenenud või puudub täiesti. Põhjuseks nende kahjustus või täielik hävimine. II tüüpi (täiskasvanuea diabeet) beetarakud ei reageeri piisavalt suurenenud glükoositasemele veres, seega ei toodeta ka piisavalt insuliini; lisaks reageerivad ka koerakud insuliinile halvasti. Levib sageli ülekaaluliste seas. Seedeelundkond Seedetrakti funktsioonid: · eluks vajaliku energia tootmine · plastiline roll · võimas sisesekretoorne süsteem; muuhulgas seal sünteesitud peptiidhormoonid jõuavad ajju ja mõjutavad oluliselt inimese käitumist. · Oluline bioloogiliste rütmide ,,juhtorgan"; just sealt algab esmane impulsatsioon, mille baasile asetuvad kõik teised rütmid organismis. Seedimine suus. Sülje funktsioonid: · Suu limaskesta niisutamine kõnelemisel · Toidu niisutamine ja toidukämbu libestamine · Toitainete lõhustamise alustamine
1. juveniilne e noorte diabeet avaldub tavaliselt juba varajases lapseeas, on reeglina kaasasündinud ja raskem vorm haige töövõimelisena või sageli ka eluspüsimise tagamiseks tuleb tema organismi regulaarselt insuliini viia 2. täiskasvanute diabeet areneb elu jooksul tavaliselt pankrease kahjustuses, reeglina kergem vorm raviks piisab tavaliselt suu kaudu võetavatest ravimitest ja dieedist. Sugunäärmed Munand kuulub mehe suguelundite hulka, sisesekretoorne osa on munandi seemnetorukeste vahel olevad rakud, mis produtseerivad meessuguhormoone (androgeene progesteroon, testosteroon), mis reguleerivad mehe sekundaarsete sugutunnuste arengut, käitumist (agressiivsust), sperma toomist. Munasari kuulub naise suguelundite hulka, hormonaalselt väga aktiivne, toodab naissuguhormoone (östrogeene, gestageene), mis reguleerivad naise seksuaalsfääri kõiki aspekte sekundaarsetest sugutunnustest raseduse ja sünnituseni.
eosinofiilid, neu-trofiilid e. kromofoobsed rakud. *H tagasagar e. neurofüüs moodustub hüpotalamuse supra-optilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist.On kohanenud sisesekretoorse näär-me funktsiooni täitmiseks. Võib käsitleda ka neurohormoonidena (verre eritatavad H-d sünteesitakse suurte neuronite kehades).*H vahesagar-õhuke kiht ees- ja tagasagara vahel. Neis on närvikiud,mis lähtuvad hüpotal.-st. Sisesekretoorne funktsioon väheoluline. Hüpotalamuse kontroll hüpofüüsi talitluse üle: hüpotalamo hüpofüseaalne portaalsüsteem ja hüpotalamo hüpofüseaalne närvitrakt. . Hüpotalamo-hüpofüseaalne portaalsüsteem (koosneb kahest ühendatud kapillaaride võr-gustikust) tagab hormoonide kiire trantspordi hüpofüüsi kindlasse osasse. Jaguneb:1. primaarne kapillaaristik - hüpotalamuses, neid läbib verevool. 2.sekundaarne võrgustik- hüpofüüsi eessagaras. Neurosekr. rakkude poolt produts
/ mõjustaja: NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) mõjustaja: VERE KEEMILINE koostis / toime: kiire, kiirelt mööduv toime: aeglane, püsiv 134) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste HORMOON – bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab peamiselt ainevahetust ja reguleerib üksikute elundite või kogu organismi talitlust. SISESEKRETOORNE NÄÄRE –ülesandeks on produtseerida hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 135) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis. HÜPOFÜÜS e. ajuripats – kiilluu türgi sadula e. hüpofüüsi augus. Varre abil on ta ühenduses vaheajult lähtuva lehtriga. EPIFÜÜS e. käbikeha – vaheaju koosseisus
motoorika regulatsioon: Närviregulatsioon Uitnärvi vahendusel kahesugune toime; mao proksimaalses osas lõtvumine (mediaatoriks VIP) ja distaalses osas peristaltika stimulatsioon (mediaatoriks atsetüülkoliin) Humoraalne regulatsioon Gastriin stimuleerib motoorikat Koletsüstokiniin, sekretiin, GIP pidurdavad motoorikat 50) Pakreasenõre koostis ja toime. Pankrease nõre toimub peensooles, see on keemiline seede. Pankreas on nii eksokriinne (välissekretoorne) kui ka endokriinne (sisesekretoorne) nääre Langerhansi saared endokriinne osa (insuliin, glükagoon, somatostatiin) Sagaratena paiknevad suured näärmerakud eksokriinne osa toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse). Eksokriinsete rakkude kogumikud eksotsüteerivad ensüüme sisaldavad graanulid kogumisjuhasse. Pankreasenõre Seedeensüümid: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas
hüpofüüsis. *Hüpo eessagar e. adenohüpofüüs on hormoone produtseerivate rakkude kogum, millel on rikkalik verevarustus, puudub innervatsioon *Hüpo tagasagar e. neurofüüs mood hüpotalamuse supra-optilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist.On kohanenud sisesekretoorse näär-me funktsiooni täitmiseks. *Hüpo vahesagar-õhuke kiht ees- ja tagasagara vahel. Neis on närvikiud,mis lähtuvad hüpotal.-st. Sisesekretoorne funktsioon väheoluline. Hüpotalamuse kontroll hüpofüüsi talitluse üle: hüpotalamo hüpofüseaalne portaalsüsteem ja hüpotalamo hüpofüseaalne närvitrakt. Hüpotalamo-hüpofüseaalne portaalsüsteem (koosneb kahest ühendatud kapillaaride võr-gustikust) tagab hormoonide kiire trantspordi hüpofüüsi kindlasse osasse. Jaguneb:1. primaarne kapillaaristik - hüpotalamuses, neid läbib verevool. 2.sekundaarne võrgustik- hüpofüüsi eessagaras.
immuunrekatsioonid. Seedekanali seina kestadest on kõige sisemine limaskest ehk mukoosa. Selles on õhuke lihaskest, mis tagab limaskesta kurdude liikuvuse. Kurrulisust tingib kohev limaskesta aluskiht ehk submukoosa. Kõige paksem on lihaskest. Sellest väljaspool paikneb siledapinnaline serooskest ehk seroosa. Funktsioonid : 1. Eluks vajaliku energia tootmine 2. Organismi varustamine ehitusmaterjaliga ehk plastiline roll 3. Võimas sisesekretoorne süsteem ( muuhulgas seal sünteesitud peptiidhormoonid jõuavad ajju ja mõjutavad oluliselt inimese käitumist, meeleolu ) 4. Oluline bioloogiliste rütmide ''juhtorgan''; just sealt algab esmane impulsatsioon, mille baasile asetuvad kõik teised rütmid organismis. Seedeensüümid AMÜLAASID – süsivesikute lõhustamine, süljes ja kõhunäärmenõres. Näiteks alfa-amülaas PROTEAASID – valkude lõhustamine, mao- ja kõhunäärmenõres. Näiteks trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B,
eosinofiilid, neu-trofiilid e. kromofoobsed rakud. *H tagasagar e. neurofüüs moodustub hüpotalamuse supra-optilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist.On kohanenud sisesekretoorse näär-me funktsiooni täitmiseks. Võib käsitleda ka neurohormoonidena (verre eritatavad H-d sünteesitakse suurte neuronite kehades).*H vahesagar-õhuke kiht ees- ja tagasagara vahel. Neis on närvikiud,mis lähtuvad hüpotal.-st. Sisesekretoorne funktsioon väheoluline. Hüpotalamuse kontroll hüpofüüsi talitluse üle: hüpotalamo hüpofüseaalne portaalsüsteem ja hüpotalamo hüpofüseaalne närvitrakt. . Hüpotalamo-hüpofüseaalne portaalsüsteem (koosneb kahest ühendatud kapillaaride võr-gustikust) tagab hormoonide kiire trantspordi hüpofüüsi kindlasse osasse. Jaguneb:1. primaarne kapillaaristik - hüpotalamuses, neid läbib verevool. 2.sekundaarne võrgustik- hüpofüüsi eessagaras. Neurosekr. rakkude poolt produts
annaabi.ee 
