Kaks keldri siseportaali pärinevad sel kohal asetsenud 14. sajandi elamust, kus nad olid kasutusel välisportaalidena. Vahetult pärast peahoone valmimist 15. sajandi algul ehitati sellest lõuna pool asuvale kitsale krundile ka kaks väravahoonet, üks Pika, teine Laia tänava äärde. Pika tänava äärses kitsas väravahoones paiknes aktsiisikamber, kuhu pääses eeskojast selleks ehitatud trepi ja ukse kaudu. Mainitud ukseava kaunistati 1551 raidkivist kahepoolse siseportaaliga, mis on säilinud. Laia tänava äärsel väravahoonel (praegune Lai 14) oli aitelamule iseloomulik välisarhitektuur, seal paiknes nn pruudikamber ja gilditeenri korter. Selle hoone hoovikülg oli omapärane - ta toetus nimelt kahest kandekaarest moodustatud kaaristule. Kaaristu on säilinud, kuid uuemate ehitistega osalt varjatud. Hoone 15. sajandi algul omandatud sise- ja väliskuju on säilinud põhiliselt tänini, kuigi väikeste ümberehitustega. 1612-13 poolitati suur eeskoda
Seega oli eeskoda hoone teatud esindusruum ning seepärast oli ta sageli ka mitmesuguste raidkividega kaunistatud. Elutuba (dörnse) oli elamus samuti avar, keskmiselt 40-60 ruutmeetri suurune. Elutoa aknad avanesid reeglina hoovi poole ja olid kujundatud tavaliselt paarisaknana, mida keskelt toetas raidkivisammas (sageli kunstipärane) ning ka mille küljed (palestikud) olid raidkivitahvlitega kaunistatud. Elutoast läks keldrisse sageli teine trepp, mille suue oli piiratud raidkividest siseportaaliga. Eriti rikkalikult oli kaunistatud just uksepealne, mis oli tavaliselt välja raiutud ühest kivist (nn siseportaali silluskivi). Elutoa seintes paiknesid tihti mitmesuguse kujuga nishid. Neist osades asetsesid seinakapid, mõningaid kasutati aga mööbli paigutamiseks. Elutuba oli reeglina hoone ainus köetav ruum. Seda köeti keldrist, mantelkorstna poolses nurgas asuvast kalorifeerikütteseadmest. Ahjud oma tänapäevasel kujul olid 15. sajandi Tallinnas veel tundmata
annaabi.ee 
