Sisepo mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Sisepoliitika – 1919.-1920. Iseloomustas USA sisepoliitikat nn „punane hirm“. Kartus, et enamlaste edu Venemaal innustab ka Ameerika punaseid vägivallategudele.

DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL

Sisepoliitika 1930 - ndatel • Passiseadus +sissekirjutus  liikumisvabaduse kontroll • 1934.a. massiterror • Stalini terrori õitseaegadel, aastatel 1937 – 1938 hukati NKVD poolt kuni 40 tuhat inimest kuus (480 tuhat aastas) • 1939.a. keelati lahkuda ilma võimude loata • Isikukultus • Rahvavaenlasi peab olema 4,6% elanikkonnast

Venemaa 1918-1940

Sisepoliitika – ainupartei, vastaste arreteerimine, salapolitsei (SA, SS), välispoliitika oli sõjakas – saklaste eluruumi lainedamine, taasrelvastumine 16. Võrdle totalitaarseid diktatuure (NSV Liit, Itaalia ja Saksamaa) 2 maailmasõja vahelisel ajal, tuues näiteid erinevatest valdkondadest.

9 kl II kontrolltöö kordamisküsimused

Sisepoliitikas - vähenes parte juhtroll riigi poliitilises elus, paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma, kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem, Gorbatšov NL Ülemkogu Presiidiumi esimeheks, kel olid senisest suuremad volitused riigi volitused riigiasjade juhtimisel.

Eesti ajalugu

Sisepoliitika - Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis.

Eesti vabariik 1920-1940

Sisepoliitika 1918 – 39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused.

Sisepoliitika 1918-1939

Sisepoliitika 1918 – 39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Lähtudes 1918. aasta sündmustest Venemaal ja esimese maailmasõja rinnetel, otsustas maanõukogu vanematekogu välja kuulutada Eesti iseseisvuse.

Eesti uusima aja ajalugu

Sisepoliitiline areng - Demokraatia ja vabariiklik riigikord olid saanud paljude eestlaste paleusuks juba 1905.a vabaduse päevadel, kuid realiseeruma hakkasid need ideed alles pärast Veebruarirevolutsiooni.

10. klassi ajaloo kokkuvõte

Sisepoliitilised põhjused - 1.1 Naitsionalism, imperialism- ühe riigi võimu laiendamine,militarism- esikohal sõjaline võimsus.

20. sajandi ajalugu

Sisepoliitilised pinged – erakondlik korruptsioon, nn lehmakauplemine, riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine.

Kordamispunktid Ajaloo KT's - Maailma kahe maailmasõja vahel

Sisepoliitikas - liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist ning anti rohkem õiguse liiduvabariikidele.

Ajalugu - külm sõda

Sisepoliitiline kriis - 1929-1933 a - Põhjused: *Erakonnad-parteide arv liiga suur, huvid kõrgemal riiklikest

Eesti 1920-1939

Sisepoliitika probleem – tervishoiureform • Kongressi mõlemad pooled kiitsid heaks.

USA probleemid

Sisepoliitiline areng on stabiilne ja püsib traditsiooniline kaheparteiline süsteem.

USA majanduse areng peale II MS

Sisepoliitika 1920 - 1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli.

Eesti sise-ja välispoliitika aastatel 1918-1938

Sisepoliitiline kriis - elujärje halvenemise süüdlasi nähti erakondades.

Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel.

Sisepoliitika – ärisektor sunnab keskkonna arengut IV. Teadmised

Avaliku halduse konspekt

Sisepoliitiline ebastabiilsus - pidevad sõjalised riigipöörded (võimuvõitlus).

Kolmas maailm

Sisepoliitiline kriis - Majanduskriisiga kaasnes rahva rahulolematuse kasv.

Eesti ajalugu. Demokraatlik Eesti, Autoritaarne Eesti.

Sisepoliitika - toimis kaheparteisüsteem, vabariiklik süsteem.

Diktatuur ja Demokraatia 1920-1930

Sisepoliitika - Valis endale Häid nõuandjaid ja ametnik.

Nimetu

Sisepoliitika – tugev sõjalis-bürokraatlik monarhia.

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

Sisepoliitiline kriis – süüdlasti nähti erakondades.

Eesti iseseisvumine kokkuvõtvalt

Sisepoliitiline kriis – omad huvid ja lehmakauplemine

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

Sisepoliitilise - ja majanduskriisi ületamine.

Nimetu

Sisepoliitilised - Venemaa anarhia jätkub.

Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

-1

Sisepoliitika - Keiserriik *Igapäevast poliitikat viis läbi valitsus, eesotsas kantsleriga *Kujunenud mitempartei süsteem,toetas reforme ja agresiivset poliitikat *Probleemiks kujunes vähemusrahvaste rõhumine.

Imperialism ja I Maailmasõda

-1

Sisepoliitika - 1920-1934, 1934-1940 - 10.10.1919 maaseadus - mõisamaade riigistamine - asundustalud (maad said vabadussõja veteranid, nende hukkunute pered, saunikud) - 15.06.1920 põhiseadus

Eesti kahe maailmasõja vahel

-1

Sisepoliitika – A. Jakovlev • Vanameelsete surve – J. Ligatsov • Ei kaotatud KP juhtivat osa ühiskonnas • Ei mindud üle turumajandusele • Augustiputš • 19.-21. august 1991

Nõukogude Liit ja USA peale Teist maailmasõda

-1

Sisepoliitika - põhiprobleemideks olid vajadus taastada sõjast laastatud alad; elanikkonna vaesumine; sotsiaalsete muutuste kiirenemine; suured sõjavõlad USA-le ja Suurbritanniale.

DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL

-1

Sisepoliitika – 1919.aastal asutas revolutsioonimeelne sotsialist Benito Mussolini koos rühma teiste sõjaveteranidega uue , fašistliku liikumise, millest kasvas välja partei.

DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL

-1

Sisepoliitika - pidi lahendama Iraani probleemi,leidis, et valitsus ei lahenda probleeme, vaid tekitab.MAJANDUS- arvutite võidukäik,paljud teenindussektoris.

USA presidendid

-1

Sisepoliitika – maareform, sisepoliitika ülesehitamine (riigiasutuste ja süsteemi loomine), erakondade loomine, riigipööre, uus põhiseadus.

Eesti riigi loomine ja Vabadussõda!

-1

Sisepoliitika - Demokraatlik (palju parteisid,valitsus vahetus vдga tihti, u 2 korda aastas) Poliitiline elu oli pingeline.

1. maailmasõja põhjal küsimused

-1

Sisepoliitika - Monarhia (2partei sьsteem). Poliitiline elu oli pingeline, Sisepoliitiline kriis.

1. maailmasõja põhjal küsimused

-1

Sisepoliitika – Pärast Esimest maailmasõda toimusid üsna suured muutused.

DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL

-1

Sisepoliitika - USA sisepoliitilises elus polnd midagi erilist muutunud.

Ajaloo töö 9kl 2 raamat pt 18-21

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

vastsed vee - elulised vooluveekogudes, kestuvad 20-30x; valmikud ei toitu.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti