taaselustamise juhend. 4. Kannatanu eemaldamine vooluringist peab toimuma enda jaoks ohutult. 5. Kannatanu südamerütmi monitoriseerimine, sest olemas rütmihäirete tekke oht. 4 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral 2. ELEKTRITRAUMA Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid. 2.1. Elektritraumade põhjustajad Elektritraumade põhjustajaks võib olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Trauma raskus varieerub kergest kuni surmavani ning oleneb peamiselt vigastava elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast. 2.2. Kokkupuude elektriga Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem
rakuvaheainet on palju. omavahel elundeid ja nende osi. 2.1. Rasvkude Rasvaga täidetud rakud koguda varuained ja kaitsta organismi madalate temperatuuride ja siseorganeid kahjulike välismõjutuste, näiteks põrutuste eest. 2.2. Luukude Jäik sidekude inimese toestamine 2.3. Veri Vedel sidekude Hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast
häält. Hääleorgan on kui muusikainstrument, mille kõrgus, tugevus ja tämber e kõlavarjundid on iga inimese puhul kordumatud, Hääle abil on võimalik edastada informatsiooni, aga ka väljendada emotsioone ja meeleolusid. Laulmine e. vokaalmuusika on vanik muusikaliik. Erinevates muusikastiilides klassikaline muusika, rahvalaul, pop- ja jazz-muusika jm- on ka hääle tekitamise viis erinev. Hääleorganiteks nimetatakse kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: * Hingamiselundid (kopsud, diafragma e vahelihas, hingetoru) * Hääletekitaja (kõri, häälepaelad) * Resonaatorid (Suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad) Kuidas tekib hääl? Sissehingatud õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema e kilpkõhre taga asetsevadki häälepaelad ehk häälekurrud
Rakkude arvu alusel liigitatakse organisme järgmiselt · Ainuraksed ( organism, mis koosneb ainult ühest rakust. Näiteks bakter,- algloom ) · Hulkraksed ( organism, mis koosneb suurest hulgast rakkudest. Näiteks taimed, selgroogsed loomad ) Kude on ühesuguse talitlusega ja ehitusega rakkude kogum, mis moodustab mingi taime või organi osa. Kude jaotatakse järgmiselt: · Epiteelkude ( kude , mis katab looma kehapinda ja ümbritseb siseorganeid ) · Lihaskude ( kude, mis aitab organismil termoregulatsiooni teostada ja liikuda ) · Sisekude ( kude, mis seob organismi tervikuks, olles ühtlasi kõige levinum kude kehas ) · Närvikude ( kude, mis koosneb närvirakkudest ehk neutronites ning kannab edasi elektrilisi signaale) Organellid on rakus olevad moodustised, mis tagavad raku elu. Rakutuum on raku organell , mis kannab endas DNA molekulide
Tallinna Polütehnikum Nahk Kenert Värk SA-17 September 2017 Mis on Nahk? Nahk on organ mis peamiselt kaitseb siseorganeid haiguste eest. Inimeste nahk koosneb kolmest kihist. Need kihid on: marrasnahk, pärisnahk ja alusnahk. Naha omadused Naha omadused on järgmised: Nahk on pehme, See on pooleldi läbipaistev, See on inimese suurim organ, nahka on mitut erinevat liiki ja tüüpi. Marrasnahk Marrasnahk koosneb mitmest epiteelist kihist. Marrasnahas asuvad nahale värvi andvad pigmendi rakud. Selles nahakihis uuenevad rakud pidevalt. Naha elutsükli käigus tekib kõige
· eboniidi tootmisel · kuivade segude tootmisel värvimiseks ja kaunistamiseks · Polikari-nimelises tõrjeaines, mis kaitseb puu- ja juurvilju (seentest põhjustatud) kõdunemise vastu ladustamise ajal Terviseriskid Kaltsiumhüdroksiidi üledoosil võivad olla ohtlikud sümptomid, sealhulgas: · hingamisraskused · sisemine verejooks · madal vereõhk · ohtlik muutus vere pH-s, mis kahjustab siseorganeid o Eliina 9.klass
Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid: riboos ja desoksüriboos; kuuluvad vastavalt RNA ja DNA koostisesse, glükoos (e viinamarjasuhkur), fruktoos (e puuviljasuhkur). Oligosahhariidid: glükoos+fruktoos=sahharoos, maltoos (e linnasesuhkur), laktoos (e piimasuhkur). Polüsahhariidid: tärklis (e glükogeen), tselluloos. Sahhariidide ülesandeks on anda energiat ja ehitada rakku üles. LIPIIDID: Ehk rasvad on energiaallikaks, kaitsevad jahtumast, kaitsevad siseorganeid. Jagunevad: steroidid (nt kolesterool, hormoonid) VALGUD: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid, nad moodustuvad vaid elusorganismides. Peptiidside raku ribosoomis kahe aminohappe reageerimisel tekkiv side. Struktuuri järgi jaotatakse valgud nelja järku: esimest järku, teist järku (heeliks), kolmandat järku (gloobul), neljandat järku struktuur. Denaturatsioon valgulahuse kuumutamisel valgu struktuuri madaldumine esimesse struktuuri järku. Vastand on renaturatsioon.
üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) ü rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Loomorganismide (ka inimese) ehituses on põhiliselt neli koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude: 1. Epiteelkude - rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonna mõjutuste eest. 2. Sidekude - rakud asetsevad hajusalt, nende vahel palju rakuvaheainet. Nt. luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja ka kaitseb neid. 3. Lihaskude - rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi osakesi, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 4. Närvikude - rakud on varustatud pikkade jätketega. Nt. pea- ja seljaaju ning nendest
Liha ja lihatooted Liha all mõeldakse ka rasvkudet,ajusid,siseorganeid ja luid,osaliselt ka nahka. Lihast saame kätte asendamatud aminohapped. Enamasti leidub lihas umbes 15-20% valke, metsloomadel 20-23%. Rasvasisaldus on väga varieeruv, sealigas umbes 50%, looma-ja lambalihas u 30%,linnulihas vaid 5%. Loomulikult sisaldab liha ka vett. Lihatööstuses kogunenud verd kasutatakse verivorstide ja verikäkkide valmistamiseks,osa töödeldakse fibriiniks,vereplasmaks ja vereseerumiks,mida kasutatakse samuti lihatööstustes.
Edouard Manet - impressionism Claude Monet - impressionism Vincent van Gogh - postimpressionism Paul Cézanne - postimpressionism Paul Gauguin - postimpressionism 4) Millise avastuse tegid: (milline tähtsus?) Charles Darwin - evolutsiooniteooria, mis tõestab, et inimene pärineb ahvist ja on arenenud kaasaegseks homo sapiensiks, on suutnud kohaneda erinevate loodustingimustega. Andis teadmise, et inimene ei pärine Jumalast, vaid ahvidest. Wilhelm Röntgen - röntgenkiired, mis aitasid siseorganeid vaadelda, selle läbi meditsiiniline areng. Albert Einstein - paneb alguse relatiivsusteooriale, mis annab arusaama ajast ja ruumist, paneb aluse kosmoseajastule. Dimitri Mendelejev - koostab keemiliste elementide tabeli, mis annab süsteemi maal leiduvatele elementidele ja aitab tuvastada. Sigmund Freud - avastab inimese alateadvuse, aitab ravida vaimuhaigeid inimesi. Louis Pasteur - avastas bakterid, võimaldab vaktsiine haiguste vastu toota (vastumürgid viiruslikele haigustele)
1) Mida nimetatakse hääleorganiteks? Hääleorganiteks nim. kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. 2) Mille järgi hääleorganid jagunevad? Nimeta hääleorganite kolm alagruppi. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: *hingamiselundid (kopsud, diafragma, hingetoru) *hääletekitaja (kõri, häälepaelad) *resonaatorid (suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad. 3) Kuidas tekib hääl? Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma ehk vibreerima. 4) Millest sõltub hääle kõrgus, tämber ja tugevus
näiteks punane Fifth level kärbseseen, valge kärbseseen, roheline kärbseseen, punakas narmasnutt jne. Inimestele haigusi põhjustavad seened Enamik taolisi seeni on mikroskoopilised, see tõttu näeme me enamasti vaid Click to edit Master text styles nende tekitatud haiguspilti Second level Nad kahjustavad inimestel Third level näiteks siseorganeid, nahka ja Fourth level küüsi Fifth level Selliste seente eoseid on palju näiteks ujulates ja üldkasutatavates saunades Loomadele ja taimedele haigusi tekitavad seened Kui seened nakatavad kultuurtaimi, väheneb saak, seened võivad rikkuda ka koristatud saagi. Tavalised haigustekitajad taimedel on jahukasteseened.
Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid. Igapäevaelus seda ühendit nimetatakse kustutatud lubjaks. Kasutamine - Kustutatud lupja kasutatakse joogi- ja heitvee puhastamiseks, samuti metallurgia- ja ehitustööstuses. Omadusi - Välimus - Valge pulber, natuke vees lahustuv.Kaltsiumhüdroksiidi üledoosil võivad olla ohtlikud sümptomid, sealhulgas: Hingamisraskused, sisemine verejooks, madal vererõhk, ohtlik muutus vere pH-s, mis kahjustab siseorganeid Tähtsus kasutatakse naftakeemiatööstuses tahkete õlide valmistamiseks. Leidumist looduses ja organismides info puudub CaCO3 - klatsiumkarbonaat. Igapäevaelus seda ühendit nimetatakse lubjakiviks. Kasutmine - Ehituses kasutatakse seda lubjakivinia, millest on ehitatud mitmeid maju ning skulptuure. Praegu enam lubjakivist ei ehitata, kuna happevihmad võivad need ehitised ära rikkuda.Lisaks kasutatakse
2)disahhariidid (sahharoos, laktoos) kasutatakse energiallikates 3)polüsahhariidid (tärklis, taimsed organismid) varuaine ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD ülesanded 1.ensümaatiline funktsioon 2. ehituslik (valgulise ehitusega, kabjad vill juuksed, küüned suled jne) 3. transport nt rauda , hapniku transporditakse 4
Bioloogia 1. Nimeta rakuteooria põhiseisukohti. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 2. Nimeta loomorganismide koepõhitüübid ja too näiteid · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet . Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli,võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 3- tüüpi: vöötlihaskude( inimese lihased) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid.Erutuvus ja selle juhtimine. Moodustavad pea-ja seljaaju,
ole nii suur kui liigestega ühendatud luudel, kuid Rinnalihased Suur rinnalihas Viivad õlavarre ühenduskohad ei ole ka jäigad. Poolliikuv seondus on ette näiteks selgroolülidel. Liikuv seondus e. liiges- on Kõhulihased Kõhusirglihas Hoiavad selline kahe või enama luu ühendus mis võimaldab neil siseorganeid liikuda. Liikuvad seondused on näiteks põlveliiges ja õiges asendis. puusa liiges. Painutavad 5.Kolju- Inimese aju koosneb aju ja näokoljust. keret. 1.Ajukolju:kuklaluu,kiiruluud(2),laubaluu,oimuluud,kolj Õlalihased Deltalihased Liigutavad u põimikluu. 2
vitamiine, värv- ja maitseaineid. Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob. Näiteks pruunkaru kasutab talveune ajal nahaalust rasvkude energia saamiseks. Veelise eluviisiga imetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte üksnes energiavaruks, vaid aitab ka vältida keha liigset jahtumist külmas vees ning annab neile ühtlasi voolujoonelise kehakuju. Rasvkude ümbritseb ka kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjutuste eest. Kristin Kõrre 11.M klass
Loomorganismides säilitatakse glükoosivarudisd peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise e glükogeeni molekulidena. Sahhariididel on organismis 2 põhilist ülessannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid,vahad steroidid. Vees mittelahustuvad, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nt talveunes loomad saavad rasvkoest energiat. Rasvkude kaitseb siseorganeid ja kahjulike välismõjutuste eest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Streroidid teistsuguse molekuli ehitusega. Madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Nt kolesterool,suguhormoonid. Hormoonid bioaktiivsed ained, moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes.
anoodi suunas. Kiirenev elektron põrkub teel veel teiste gaasi molekulidega ka neid ioniseerides. Nii tekib hetkeks vool ja neid vooluimpulsse Geiger- Mülleri loendur loendab. Kui anuma sisendava ette panna difraktsioonivõre, on võimalik loendurisse jõudvaid footoneid eraldada energia järgi. Röntgenkiirgusel on suur tähtsus meditsiinis, kus erinevate kudede erineva neelamisteguri tõttu on võimalike näha siseorganeid. Veel kasutatakse röntgenkiirgust ravis vähi vastu, proovides tugeva kiirgusega lõhkuda vähirakkude struktuuri. Röntgenkiirguse detekteerimisel on ka suur tähtsus radioaktiivsete ainete uurimisel ja astronoomias. Difraktsioonivõre tööpõhimõtte abil saab röntgenkiirgusega uurida kristallide siseehitust 1) astronoomias uuritakse taevakehade ehitust nende kiirguse abil 2) röntgenmikroskoopia kasutab väga väikeste objektide vaatlemiseks
· Uimastisõltlane on ohtlik ka järeljoobes, sest ta tunneb end või ta näib kainena. · Uimastisüstijaid varitseb pidev infektsioonioht. Süstija võib haigestuda kollatõppe (B hepatiit), nakatuda HIviirusega ja saada AIDSi, ta võib nakatuda stafülokokkidega ja paljude muude haigustekitajatega. · Ka lisaainetega ebapuhtad uimastisegud võivad esile kutsuda eluohtlikke allergilisi reaktsioone. Mürgitused ja infektsioonid kahjustavad siseorganeid, eelkõige maksa, neerusid, südant ja kopse. · Halveneb hammaste ja igemete seisund - tekib kaaries ning hambad lagunevad ja murduvad. · Lootevigastused ja imiku psüühikahäired on amfetamiini, india kanepist tehtud joovastusaine, heroiini ja kokaiini tarvitamisest põhjustatud mürgituse otsene tagajärg. · Surm võib saabuda muu hulgas heroiini, kokaiini, barbituraatide ja GHB üleannustamise tagajärjel.
Difusioon Komponentide jaotumine tasakaaluliselt. Raku uurimine binokulaarse mikroskoobiga stereomikroskoobiga valgusmikroskoobiga elektronmikroskoobiga radioaktiivsete isotoopidega (need viiakse mõne keemilise ühendi koostisse ja jälgitakse radioaktiivse märke rakusisest liikumist) Koed Epiteelkude: Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Limaskestades epiteelkude eritab lima (n. ninaõõnes). Lihaskude: Rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Eristatakse skelettilihaste koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevad silelihaskudet ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning koos sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased.
Kuivatatud siseorganid pakitakse linasse ja tagastatakse kehasse. Keha topitakse kuiva materjali täis nt. saepuru, lehed ja riie, et see näeks loomulik välja. Keha on nüüd valmis riidesse pakkimiseks. Slaid7 Minevikus, kui siseorganid eemaldati kehast, asetati need purkidesse. Üle aastate muutus palsameerimiskunst ja palsameerijad hakkasid organeid kehasse tagasi asetama pärast nende kuivamist kristallsoodas. Kuigi puhas puit või kivist purgid pandi ikkagi hauda kaasa et sümboolselt siseorganeid kaitsta. Slaid8 Muumia pakkimine, riidesse mässimine. Esiteks pakitakse pea ja kael riideribadega. Siis pakitakse eraldi sõrmed ja varbad. Slaid9 Käed ja jalad pakitakse ka eraldi. Pakkimiskihtide vahel asetavad palsameerijad amulette, et kaitsta keha tema hauataguse teekonna vältel. Slaid10 Preester loeb kõvasti loitse samal ajal kui muumiat pakitakse. Need loitsud aitavad eemale peletada kurje vaime ja aitavad surnutel läbida teekonda allmaailma.
saamiseks. Tselluloos moodustab kuni poole puitunud vartega taimede massist, taimede rakukesta peamine koostisosa, glükoosist. Glükogeen glükogeeni molekulid on loomorganismides ja seentes glükoosi säilitamiseks. 1 g glükoosi lagundamisel saab 17,6 kJ energiat! Lipiidid: rasvad, õlid, vaad, steroidid. Vees mittelahustuvad (lahustuvad alkoholis). Lipiidid on organismide energiaallikaks, kaitseb siseorganeid, annab kehakuju, aitab vältida alajahtumist. 1 g lipiidede lagundamisel saab energiat 38,9 kJ! Lipiidide täielikuks lagundamiseks on vaja hapnikku (aeroobne). Valgud ehk proteiinid Valgud on polümeerid, mille monomeeriks on aminohape. Tuntakse 20 erinevat aminohapet. Aminohape koosneb aminorühmast, karboksüülrühmast ja radikaalist. Aminohapete vahel tekib apetiitside. Side tekib ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel. Valkude struktuur
· Tänu sellele tekib organismis rohkem neid aineid, mis suurendavad heaolu tunnet ning tõrjuvad väsimust ja masendust. · Valgusravi peaks tegema regulaarselt. · Valgusravina mõjub ka reis soojale maale. Stressiga toimetuleku väärad teed Alkoholi tarvitamine · Põhjustab ebaratsionaalset käitumist. · Võib põhjustada avariisid, traumasid ja kriminaalset käitumist · Halvendab tervist : Kahjustab aju, siseorganeid Rikub psüühikat Vähendab töövõimet Suitsetamine · Suurendab närvisüsteemi ärrituvust. · Tekitab sõltuvust. · Toob kaasa köha. · Kahjustab näonahka. · Suurendab kopsuvähi ja südame veresoonkonnahaiguste tõenäosust. Narkootikumide tarvitamine · Igasugune uimasti tekitab kergesti harjumuse ning haigusliku tungi seda ainet ikka uuesti ja uuesti tarvitada. · Tugevatoimelised narkootikumid kahjustavad
Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. Sidepinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhriidide sünteesist. Rakkude kuju püsimises või muutumises, nede liikumises ja organellide ümberpaiknemises, osaleb tüstoplasma paikneb tsütoskelett. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb teisi kudesid keskkonamojutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning kuus sellega tõmbuvad kokku ka nenedest koosnevad lihased. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühteks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet
Kolju - koosneb aju- ja näokoljust. Selgroog · Koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. · Lülid paiknevad kohakuti ja lõlimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. · Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud. · 7 kaelalüli; 12 rinnalüli; 4-5 õndralüli-õndraluu; 5 nimmelüli; 5 omavahel kokku kasvanud ristluulüli- ristluu. Rinnakorv · 12 selgroo rinnalüli; 12 paari roideid; rinnak · Kaitseb siseorganeid süda, kopsud · Iga rinnalüliga on ühendatud 1 paar roideid. Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Luudevahelised ühendused · Liidused liikumatud luudevahelised ühendused (ajukolju luud ) · Liigesed lahe v enama luu liikuv ühendus · Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. · Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. Lampjalgsus jalalaba kumerus puudub. Luustiku tähtsus
Lipiidid on vees lahustumatud ained. Neid suudavad lahustada ainult alkoholid ja eetrid. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete estrid. Lipiidid on organismide energiaallikaks (38,9 kJ/g). Mitmel talve uneks valmistuval loomal koguneb naha alla rasvakiht, mis annab talvel magades energiat. Kevadeks on rasvakiht peaaegu kadunud. Vees elavatel imetajatel kaitseb rasvakiht külma vee eest ja annab voolujoonelise kuju. Rasvkude ümbritseb ka kõhuõõne siseorganeid kahjulike välismõjude eest. Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinike aatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked (neid nimetatakse ka loomseteks rasvadeks). Küllastumata rasvhapetes esinevad süsinike aatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad (õli seemnetes). Vahad on pika ahelaliste ühe hüdroksüülsete (1 OH rühm) alkoholide ja rasvhapete estrid. Vahad on tahked, enamasti plastsed ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele
püüda leida tarbimiseks "naturaalsemaid" või "orgaanilisemaid" kanu või mune. Väljapääs võib leiduda "vabakäigu" kanade kasutamises, kellel on rohkem liikumisruumi ning kellele antakse kemikaalivaba sööta, milles ei sisaldu stimulante, antibiootikume või hormoone. Tõenäoliselt on selliste kanade munade või nende liha söömine meile kasulikum. Miks nimetatakse kanaliha nooruse allikaks? Kana sisaldab selliseid aminohappeid, mis aitavad peatada lihaste kahanemist, hoiavad siseorganeid ning kaitsevad kortsude eest. Pärast 30. eluaastat väheneb nende aminohapete hulk organismis iga aastaga 10 protsenti. Sellepärast muutuvad lihased nõrgemaks ja tekivad kortsud. Kanas sisalduvad aminohapped aitavad ravida ka liigesepõletikke ja halli silmakaed. Pähkli-spinatipasta grillitud kanalihaga 400-600 g kanafileed 1 dl õli 1 dl valget veini pisut magusat tsillikastet pisut sojakastet 200 g pastat omal valikul 200 g külmutatud spinatit pisut taluvõid 2 dl vahukoort
Elavhõbe asub kala rasvkoes.Elavhõbedda võib suuremates kogustes ollaajurakkudele toksiline, eriti ohtlik on see raseduse ajal lootele. Elavhõbeda ja teiste raskemetallide toksilist toimet suurendab suitsetamine. See kallis delikatess on austusväärne Hiinas sajandeid. Kasutatakse peamiselt sellist maitsvat nõud nagu haikala, haikala uimesupp on hinnatud oma libeda ja liimjas tekstuur, mille tulemuseks on paksenenud supi kasutamata maisitärklist. Hiina haikala uim tugevdab siseorganeid ja aeglustab vananemist. "Hai raiutakse tükkideks ja tükid pannakse vajutuse alla või rippuma. Siis algab käärimisprotsess, liha hakkab roiskuma. Ta on tugeva ammoniaagilõhna ja -maitsega. Islandi rahvustoit Mereannid (85-170g 3-5x nädalas) + hiidlest, tursk, vikerforell, ahven, haug, merikeel (v.a. hall), tuurakala v sageli: forell, hai, heik, hõbeheik, tuunikala, heeringas (värske), homaar, võikala, karpkala, krevett, lõhe, makrell harva: krabi, lest, siig
Samas teevad ka statistikud kokkuvõtteid vaid nende juhtude põhjal, millest on teatatud. Väiksemaid käevigastusi esineb töökohtadel palju rohkem. Kaitsmata käsi ähvardavad olenevalt töö olemusest väga paljud ohud. Lisaks lihtsamatele teguritele nagu mustus, niiskus ja vibratsioon, ohustavad käsi ka lõikehaavad, muljumine, veresoonte ja närvikahjustused, kahjustused liigse kuumuse ja külma tõttu,kemikaalid võivad põhjustada söövitust, ekseeme, vähki ja kahjustada siseorganeid. Elektrostaatilised laengud, radioaktiivne kiirgus ja bioloogilised faktorid võivad samuti vigastusi tekitada. 4 Tööriided Riietu targalt Nägus, vastupidav, läbimõeldud Looduslikud materjalid nagu puuvill, vill ja lina, on pehmed ja mugavad, kuid raskesti hooldatav,ad, taluvad pesu kehvemini, võivad pesus kokku tõmmata, värv kulub kiiremini, kortsub kergemini jne. Sünteetilistel materjalidel (nt polüester, polüamiid jpt) on palju eeliseid
1. Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? V: Uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust. Raku organellid, rakukest, tsütosooli jms. uurimine. 2. Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele. V: Sest siis oli võimalik hakata rakke uurima ning vaatlema. 3. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid. V: Epiteelkude – rakud tihedalt üksteise kõrval, moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid – kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Sidekude – rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. Luukude, rasvkude ja veri Lihaskude – rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müogibrille(aitab raku mõõtmeid muuta). Eristatakse (silelihaskudet, võõtlihaskudet ja südamelihaskudet).
Esimesena hakkas rääkima taime rakust. · A.von Leeuwenhoek ainuraksete kirjeldaja. · Karl Ernst Von Baer Tartu ülikooli teadlane avastas munaraku, oli embrüoloogia rajaja. · Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. · Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. 1. Epiteelkude - rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonna mõjutuste eest. 2. Sidekude - rakud asetsevad hajusalt, nende vahel palju rakuvaheainet. Nt. luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja ka kaitseb neid. 3. Lihaskude - rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi osakesi, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 4. Närvikude - rakud on varustatud pikkade jätketega. Nt. pea- ja seljaaju ning nendest
paljunemine DNA, sotsiaalsus, ainevahetus, erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - rasvkoe ülesandeks on koguda varuained ja kaitsta organismi madalate temperatuuride ja siseorganeid kahjulike välismõjutuste, näiteks põrutuste eest .Sidekoed - Organismides on mitut tüüpi sidekudesid. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt rakuvaheaines. Rakuvaheaine ehitus ja hulk määrabki ära sidekudede erinevused. Sidekudede hulka kuuluvad rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri. Kõhr- ja luukude -nende peamiseks ülesandeks on kaitsta siseorganeid ja olla organismile toeseks. Kõhrkude on elastne, luukude kõva ja ainult veidi elastne
Pisarad on tegelikult inimorganismile väga vajalikud, need viivad kehast mürke välja. Pisarate ülesanne on silmi puhastada ja niisutada. Inimesed nutavad enamasti siis, kui nad ei oska end sõnadega väljendada. Emotsioonid kasvavad üle pea ja me ei suuda end selgeks teha muud moodi, kui puhkeme nutma. Nutmine on ka teatud moodi põgenemine, see aitab vältida viha põhjuseid. Teadlased on tõestanud, et stress on inimesele kurnav ja laastav. See laastab ajusid, südant ja siseorganeid. Nutmine leevendab stressi tagajärgi ja aitab pingega toime tulla. Pisarate teemalise uuringu käigus lasti meestel ja naistel pidada 30 päeva nutmispäevikut. Tulemustes selgus, et selle aja sees nuttis 94 protsenti naistest ja ainult 55 protsenti meestest. 85% naisi ja 73% mehi ütles, et nutmine parandas nende enesetunnet. Uuringu käigus vaadati ka sibula koorimise tõttu tekkinud pisaraid. Need koosnesid 98% veest. Päris pisarad sisaldasid aga tunduvalt rohkem toksiine
vahaga) progesteroon neerupealiste hormoonid Liitlipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud mõne teise ainega Lipiidide ülesanded Organismide energiaallikaks – oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel Kaitsefunktsioon – kaitseb (nt siseorganeid) välismõjude eest Regulatoorne ülesanne – rasvkude naha all hoiab sooja SAHHARIDID EHK SÜSIVESIKUD 2 Orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik Looduses enamlevinud orgaanilised ühendid (taimedes 75-90%; loomades 2%; seentes 3%) Monosahhariidid e. lihtsuhkrud – süsinike aatomite arv molekulis on 3-6. Magusad ja väga reaktsioonivõimelised
- Näiteks aevastamine, toitumine, neelamine Kas sugurefleksid on tingitud või tingimatud refleksid? - Tingimatud Millega on seotud tingitud refleksid? - Tingitud refleksid on kogemuste ja õppimise teel kujunenud ning on seotud suuraju koore tööga ehk kõrgema närvitalitlusega. Mis on refleksikaar? - Neutraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist. Millist tüüpi refleksikaari tead? - Autonoomne(mõjutab siseorganeid) - Somaatiline(mõjutab lihased) - Ühe või mitme sünapsiga refleksikaar Nimeta ühe sünapsiga refleks. - Põlverefleks Nimeta mitme sünapsiga refleks. - jalatõmbamise refleks, käe tagasi tõmbamine (nt tulise asjaga pihta saamine) Millisest ajust liigub erutus läbi põlverefleksi puhul? - Seljaajust Milline on alkoholist tingitud kaasasündinud närvihäire? - Väärareng - Vaimne ja füüsiline puue Nimeta ensefaliidi(ajupõletik) sümptomid ja põhjustaja.
3. On bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (vt rakuteooria 3. põhiteesi). Kude on hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi: 1. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pealmise osa, ümbritseb siseorganeid ning kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. 2. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Eristatakse vöötlihaskudet (skeletilihastes), silelihaskude (siseelundite ehituses) ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning lihased tõmbuvad kokku.
12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Koosnevad glütseroolist ja rasvhappejääkidest. (?) 13. Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. Energeetiline organismidele energiaallikaks; ehituslik aitab vältida jahtumist, annab kehale kuju; varuaineline rasvkoest saavad energiat (talveunes olevad loomad); kaitseline halvad soojusjuhid, kaitseb siseorganeid välismõjutuste eest; bioregulatoorne - ...; ainevahetuslik endogeenne vesi (?); lahustid rasvhappes talletuvad hüdrofoobsed ühendid. 14. Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. (Nt metssiga tahke rasv, vedelad rasvadesinevad taimede ja loomade rakkudes.) 15. Millest koosnevad aminohapped? Aluseliste omadustega aminorühm, happeliste omadustega karboksüülrühm. 16
Kui neid poleks ei saaks me näha, haista, maitsta ega ka kuulda. Käte ja jalgade juurde kuuluvad ka sõrmed ja varbad. 2. Toes ehk skelett Luustik ehk skelett on midagi palju enamat kui vaid kogum luid. Nagu terastalad kõrghoones või tüvi ja oksad puul, moodustab ta kandva sõrestiku keha jaoks. Skelett määrab inimese kehakuju, kannab keha raskust ja võimaldab lihastel kinnituda, nii et ta saaks liikuda. Skelett on piisavalt tugev, et kaitsta õrnu siseorganeid nagu süda, kopsud ja aju, ning samal ajal piisavalt kerge, lastes inimesel hüpata, ronida ja ujuda. Reieluu üksi võib taluda koormust kuni 1500 kg ruutsentimeetri kohta. Pealaest varbaotsteni koosneb inimese luustik keskmiselt 206 luust ja kaalub 9-20 kg. Rinnalapse skeletis on umbes 350 luud, kuid need on veel pehmed ja lapse kasvades osa neist liituvad. Luude täielik kõvastumine ja luuosade liitumine kestab kuni 30. eluaastani. 3.Kuidas toit liigub
............................................................................... 2 1. Sissejuhatus Iga 30 sekundi järel saab Euroopas keegi osteoporoosist tingitud luumurru. Tänapäeval haigestub iga kolmas naine ja iga viies mees, kel vanust üle 50 eluaasta. Luu on elav kude, millel on väga tähtis ülesanne anda tugi kogu inimese organismile, kaitsta siseorganeid väliste mõjude eest ja vajadusel varustada organismi mineraalaine kaltsiumiga. Osteoporoos ehk luuhõresus on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Osteoporootilisi luumurde on võimalik ennetada ja seda ravida muutes toitumis- ja liikumisharjumusi ning vajadusel kasutades osteoporoosivastaseid ravimeid. Järgnevas referaadis käsitleme osteoporoosi põhjalikumalt ning uurime kuidas ta jaguneb
IX. Keeleneelunärv seganärv, keele tagaosa limaskest + tagab maitsetundlikkuse X. Uitnärv seganärv, juhib enamike siseelundite tööd XI. Lisanärv motoorne, toimib peapööraja- ja trapetslihastele XII. Keelealune närv motoorne, keele juure lihased 24. Autonoomse ehk vegetatiivse NS mõiste, jagunemine Autonoomne NS kohandab organismi talitlust vastavalt kk toimuvatale muutustele. Innerveerib siseorganeid, skeletilihaseid ja meeleelundeid. Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline 25. Sümpaatilise NS keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Sümpaatilise NS keskused paiknevad seljaaju hallaines. Eristatakse kaela-, rinna-, nimme- ja ristluu osa. a) Kaela ganglionidest lähtuvad harud b) Rinna osast lähtuvad harud c) Nimme osa närvid d) Ristluuosa närvid Innervatsiooni iseloom: reguleerivad vaid aktiivses olekus. 26
ISIKLIK HÜGIEEN 1 NAHK On inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ Nahal peegeldub inimese üldine tervislik seisund Uueneb pidevalt. Iga päev eraldub umbes 10-12 grammi nahakettusid On kolmekihiline- marrasnahk, pärisnahk ja nahaaluskude 2 NAHA PÕHIÜLESANDED Takistab bakterite ja mürgiste ainete sattumist kehasse Kaitseb keskkonna kahjulike mõjude eest Reguleerib kehatemperatuuri Kaitseb siseorganeid, kudesid ja lihaseid igapäevad löökide ja müksude eest Võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku, valu, jms. 3 NÕUANDED KEHAHÜGIEENIKS Keha tuleb pesta dussi all sooja vee ja seebiga iga päev Ainult vesi ei pese maha rasvataolisi mustuseosakesi ! Lõhnastatud dussigeelide ja antibakteriaalsete seepide kasutamine võib põhjustada nahaärritust.
alguseks XVII saj. keskpaika, mil leiutati valgusmikroskoop. Alles 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Loomorganismide 4 põhilist koetüüpi on epiteel- (rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid, kaitsefunktsioon), lihas- (rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid; eristatakse vöötlihas-, silelihas-, ning südamelihaskudet ), side- (rakud asuvad hajusalt, ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks) ja närvikude (rakud on varustatud pikkade jätketega, neist on moodustunud ajud ning neist lähtuvad närvid ja
Subfebriilne palavik seinad · CRV tõus · Lisaks võivad esineda: isiksuse · Häiritud liikumine muutused, epilepsia, neerupuudulikkus, psühhoosid · Sagedamini haigestuvad naised Süsteemne skleroderma on krooniline haigus, mis haarab sidekudet, liigespindasid, siseorganeid ja väikeseid veresooni. Iseloomustavaks on süvenev naha sidekoestumine, sidekoelised muutused siseorganites ning veresoonte põletikud · Ühised sümptomid · Erisused · Valu liigestes ja lihastes 2030% · Raynaud`sündroom · Põletikulised tunnused liigestes: · Kollageeni ainevahetuse häire turse, kuumamine · Nahakahjustus: labakätel ja näopiirkonnas
olmetraumade arv. · Uimastisõltlane on ohtlik ka järeljoobes, sest ta tunneb end või ta näib kainena. · Uimastisüstijaid varitseb pidev infektsioonioht. Süstija võib haigestuda kollatõppe (B hepatiit), nakatuda HIviirusega ja saada AIDSi, ta võib nakatuda stafülokokkidega ja paljude muude haigustekitajatega. · Ka lisaainetega ebapuhtad uimastisegud võivad esile kutsuda eluohtlikke allergilisi reaktsioone. Mürgitused ja infektsioonid kahjustavad siseorganeid, eelkõige maksa, neerusid, südant ja kopse. · Halveneb hammaste ja igemete seisund - tekib kaaries ning hambad lagunevad ja murduvad. · Lootevigastused ja imiku psüühikahäired on amfetamiini, india kanepist tehtud joovastusaine, heroiini ja kokaiini tarvitamisest põhjustatud mürgituse otsene tagajärg. · Surm võib saabuda muu hulgas heroiini, kokaiini, barbituraatide ja GHB üleannustamise tagajärjel.
4-5 päeva on enam-vähem optimaalne. Parim koht laagerdamiseks on koht, kus temperatuur väga ei kõigu - jahe kelder, sahver. Varjuline terrass sobiks ka, aga kindlasti tuleks vältida otsest päikesepaistet. Nii kui märkad linnu ümber kärbseid, võta lind maha ja tarvita toiduks. Rolli mängib ka linnu/looma suurus - väikesed vajavad lühemat aega laagerdamiseks, kui suured. Palju lind jahi käigus/tulistamisel viga sai? Kui rinnaku kohal on nahk viga saanud või kuul on läbinud siseorganeid, siis roiskub lind kiiremini, kui lind, kellel neid vigastusi pole. Laagerdamise pikkus sõltub ka linnuliigist. Metstuvi hakkab roiskuma kiiremini, kui teised linnud. Veelinnud (pardid, haned) ei talu pikaajalist laagerdamist, sest nende seedeorganites leiduvad bakterid annavad pikema laagerdamise käigus lihale üsna "kalase" maitse (fishy flavour). Siin on umbkaudsed soovituslikud laagerdamise ajad erinevate ulukite puhul, mis peaks andma
Paranemine toimub tavaliselt kiiresti, võivad jääda armid. Raskes üldseisundis, suuremate põletushaavadega kannatanud võivad paraneda täielikult, kuid suremusprotsent on kõrge. Eelkõige oleneb see kahjustuse ulatusest ning abi saamise kirusest, organismi eelnevast seisundist ning kaasuvatest haigustest.Eriti ohtlikud on hingamisteid kahjustavad põletused ning elektritrauma, mis võib kahjustada mitmeid siseorganeid. ENNETAMINE 1.Hoida tikud, elektriseadmed ning kemikaalid lastele kättesaamatus kohas. 2.Peab olema ettevaatlik lahtise tulega ning jälgima lapsi seal juures. 3.Paigalda koju tulealarm ning räägi lastele tule ohtlikkusest. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Kasvajad, põletused, traumad.Konspekt. Maarja Kärsin Üldarsti käsiraamat.AS Medicina 1999 Lapse tervise käsiraamat.1998
kutsealadel töötavaid inimesi. Hea juhtimisega saab vibratsiooniohtusid ohjata, riske vähendada ja tööd tõhustada. Üldvibratsioon avaldab kehas eelkõige mõju raskust kandvatele kehaosadele, tugi- ja lihaselundkonnale. Esimesteks sümptomiteks on sageli selja- (istuva töö puhul) või põlvevalu (seisva töö puhul). Pikemal kokkupuutel muutuvad sellised valud krooniliseks. Lisaks mõjutab üldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni, põhjustades kõrgenenud vererõhku, tasakaaluhäireid või isegi maohaavandeid. Vibratsiooni mõõdetakse suurusjärgu ja sageduse abil. Vibratsiooni suurusjärgu väljendamiseks saab kasutada vibronihet, vibrokiirust või vibrokiirendust. Vibrosagedus näitab, mitu korda liigub vibreeriv keha sekundi jooksul edasi-tagasi. Pöörleva liikumisega tööriistade vibrosageduse määrab tavaliselt tööriista pöörlemiskiirus
11. Polüsahhariidide kaks ülesannet organismides on energeetiline ja ehituslik. 12. Taimne varusahhariid on tärklis, mis esineb näiteks mugulas, sibulas, risoomis. Loomne varusahhariid on glükogeen ja esineb maksas ja lihastes. 13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita erinevad ülesanded: 1) on energiaallikas 2) kaitsebkeha jahtumise eest 3) annab veelise eluviisiga imetajatele voolujoonelisema keha 4) ümbritseb jakaitseb kehaõõnes siseorganeid välismõjude eest. 14. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja hormoonid. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide lõhustab amülaas, valke aga proteaas. 17. Transpordiülesannet, mis täidab meie kehas valk- hemoglobiin, mis kannab laiali hapnikku. 18
LIPIIDID -kõik rasvad, õlid, vahad, D-vitamiin(tekib nahas), sugu- ja neerupealiste hormoonid, steroidid Tähtsus loomade näitel, kellel on lipiidide varu:hüljes, pruunkaru talveune ajal Fosfolipiidide leidub rakumembraanide koostises. kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. -aitavad vältida keha liigset jahtumist -kaitseb siseorganeid -neerude ümber -tahke rasv / õli -kolesterooli sisaldab toit, rasv + sool – kleepub veresoonte seintele (veresoonte lupjumine – asteroskleroos) VALGUD -valkude töös seisneb elu -valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid -kahe aminohappe(monomeeride) vahele moodustub kovalentne side on peptiitside, mis on äärmiselt tugev -valkude omadused sõltuvad: monomeeride järjestusest aminohapete hulgast Struktuur -esmane (primaarne)struktuur o-o-o-o
annaabi.ee 
