o tootlikkuse kiirendamise ja aeglustamise nähtused ▪ loodus-klimaatilise tegurid ▪ riigi majandus ja sotsiaalpoliitika ▪ mittereguleeritavad ja reguleeritavad ja kontrollitavad tegurid Tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine o eeldab organisatsioonilise mehhanismi ja struktuuri olemasolu ettevõttes MATERJALI RESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Väetiste efektiivsus • Taimekasvatuse sisendressursid: seeme,väetised, taimekaitsevahendid • Väetamine on peamine saaki kujundav tegur • Taimekasvatuse efektiivsus sõltub suuresti väetiste kasutamise efektiivsusest • Väetiste üldefektiivsus- näitajaks on enamsaak kg-des või söötühikutes või energiaühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta, näitaja väljendab suhet tegur- toodang • Väetiste keskmine efektiivsus- väljendab kõigi kasutatud väetiste 1kilogrammile
kasutada inimtoiduks töötlemiseks. Tehnilisest seisukohast on optimaalne püügivõimsus selline minimaalne laevastiku suurus, mis (arvestades taas ka bioloogilist varu, püügiregulatsioone jne) on võimeline välja püüdma kogu soovitud kalakoguse. Nagu eelnevas ülevaates juba analüüsitud, ei saa ka seda käsitleda pikas ajaperspektiivis, sest varieeruvad sisendressursid (bioloogiline varu, regulatsioonid, tehnoloogia tase) mõjutavad optimaalse laevastiku suurust. Samuti on selge, et laevastikku tuleks hoida minimaalsest võimalikust pisut suuremana, sest ootamatult suurenenud püügivõimalusele ei ole reeglina võimalik reageerida uute laevade kiiresti kasutusele võtmisega. Majanduslikus mõttes peetakse optimaalseks sellist fikseeritud kapitali kogust (laevastikku), mis on vajalik, et välja püüda soovitud kalakogus minimaalse hinnaga ja
alljärgnevate komponentidena: Otsesed ja kaudsed kulud Isokvant on: Samakogusejoon(Tootmissisendid on teatud ulatuses üksteisega asendatavad. Seetõttu leidub küllaltki suur hulk tehniliselt efektiivseid tootmissisendite geomeetrilisi kombinatsioone. Neid väljendatakse isokvandiga e. samakogusejoonega.) Juhul kui tootmiseks kasutatakse n tükki erinevaid sisendeid, siis tootmisfunktsioon oleks: Q = f (X1, X2, ..., Xn), kus Q - toodangu kogus; X1, X2, ..., Xn sisendressursid Kahaneva piirtootluse seadust defineeritakse: Piirprodukti vähenemine (alates teatud punktist) on nii üleüldine, et seda loetakse seaduseks Kahaneva mastaabiefektiga on tegemist: Kui toodangu maht suureneb vähem kui sisendite maht Kapitali kasutamise kasvust tulenevat kogutoodangu juurdekasvu nimetatakse: Kapitali piirtoodanguks Kas vastus kasumit mittetaotlevate ettevõtete (MTÜ-de) tegutsemine sõltub omandivormist, s.t. sellest, kas