Sageli aga tuleb selle tingimuse rahuldamiseks allika sisendtakistusega järjestikku ühendada üks lisatakisti, vt joonis (c). Edasistes arvutustes on uus RS võrdne allika väljundtakistuse ja lisatakisti takistuse summaga. Mõõta tuleb allika avatud väljundi pinge VS ja koormatud pinge VL ning seejärel arvutada RL. Mõõtemeetod töötab eeldusel et mõõdetavad ahelad on resistiivsed (aktiivtakistuslikud). Võimendi sisendmahtuvuse väärtus võib aga olla küllalt suur, eriti kui tegu on kõrge impedantsiga sisendiga. Üldiselt on käsitletud meetod praktikas kasutatav sagedustel kuni 20 kHz, tingimusel et sisendi impedants ei ületa 100 kW. Joonis 5.19. a) Võimendi sisendtakistuse aseskeem. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 17 (17)
ülekandelüliks. Impulsi esi- ja tagakülg ei moonutu selle RC-lüli läbimisel peaaegu üldse. Kui lüli ajakonstant = impulsi esi- ja tagakülje kestusega, siis on väljundimpulsid kolmnurgakujulised. Ajakonstanti pole mõtet valida väiksemat kui sisendimpulsi küljekestus tfr , sest sel juhul väheneks tunduvalt väljundimpulsi amplituud, ilma et selle kestvus oluliselt väheneks. Järgmise astme sisendmahtuvuse, skeemi parasiitmahtuvuse ja eelmise astme sisetakistuse mõju diferentsiaallüli tööle. R i C Väljundis järsu frondiga ja lühikese kestusega C m C s impulsside saamiseks ei tohi sisendimpulss olla
annaabi.ee 
