Tulemused näitavad, et voolud I3 ja I4 on esialgselt valitud suunale vastupidised. 3.Potensiaalid 4. Võimsuste bilanss PRi=PEi+ Pj PRi =I12*R1+ I22*R2+ I32*R3+ I42*R4+ I52*R5+ I72*R7 = 358,297 W PEi = E1*I1+ E2*I2+ E3*I3+ E4*I4+ E5*I5+ I* R7= 358,297 W 5. Voltmeetri näidud 6. Teise haru vool ekvivalentse generaatori meetodil. Leian elektromotoorjõu, mille lisamisel teise harusse selle vool muudab suunda ja suureneb arvuliselt kaks korda. 7. Teise haru sisendjuhtivus ning teise ja kolmanda haru vastastikune juhtivus
Passiivahelaks teisendatud aseskeemi lihtsustamine. Kolmnurkühenduse teisendamine tähtühenduseks. Seega saamegi välja rehkendada 2. haru voolu I₂: Eg −63,92 I2 = = | |= 5,90 A R2 + R g 5 + 5,83 7. Sisend - ja vastastikjuhtivus I′2 I′3 Sisendjuhtivus: G22 = Vastastikjuhtivus: G23 = E2 E2 Elektromotoorjõu allikas E₂ jääb ainsana ahelasse. Teised pinge- ja vooluallikad ellimineeritakse. I'₁₁･(R₂ + R₄ + R₅) - I'₂₂･R₄ - I'₃₃･R₂ = E₂ - I'₁₁･R₄ + I'₂₂･(R₃ + R₄ + R₆) - I'₃₃･R₃ =0 - I'₁₁･R₂ - I'₂₂･R₃ + I'₃₃･(R₁ + R₂ + R₃) = -E₂
y-parameetrite süsteemis loetakse sisend- ja väljundvoolud sõltuvaiks sisend-ja väljundpingetest ja seega: On ilmne, et käesoleval juhul kujutavad y-parameetrid mingeid juhtivusi ja nad on juhtivuse dimensiooniga. Nende määramiseks tuleb kasutada vahelduvvoolule lühistatud sisendit ja väljundit (U1= 0 ja U2 = 0). Sellistes reziimides mõõdetud pinge- ja voolumuutuste kaudu avalduvad y-parameetrid järgmiselt: s.o. transistori sisendjuhtivus lühistatud väljundi korral; s.o. vastuülekandejuhtivus, mis iseloomustab väljundpinge mõju sisendvoolule lühistatud sisendi korral; s.o päriülekandejuhtivus ühtivus, mis iseloomustab sisendpinge mõju väljundvoolule lühistatud väljundi korral; s.o. väljundjuhtivus lühistatud sisendi korral. Päriülekandejuhtivust nimetatakse sageli ka tõusuks ja seda mõistet eelistatakse mõnikord
annaabi.ee 
