inimkapital. Sel kombel saavad need varad parima kasutuse. Enamgi veel: alles spetsialiseerumine loob eelduse teatud võimekustesse investeerida. · Tööjaotuse kasudel on kaks alust: · suhtelised kulueelised · tootlikkuseelised (vt raamat) · Absoluutsed ja suhtelised kulueelised: · Absoluutsed kulueelised ilmnevad siis, kui üks tootja suudab mingit ühte väljundit toota väiksemate sisendikuludega kui mõni teine tootja. Suhtelisi kulueeliseid mõõdetakse seevastu kahe toote tootmiskulude võrdluses. · Kui võrrelda tootjaid, kes valmistavad kahte toodet, siis võib küll ühel olla mõlema toote osas absoluutne kulueelis. Suhtelist kulueelist mõlema toote osas ei saa aga ühel tootjal kunagi olla. · Reegel: spetsialiseeruda tasub sellele tootele, mille puhul omatakse suhtelist kulueelist! · IV Kindlustus:
3. Tööjaotus Tööjaotuse tähendus seisneb selles, et igaüks teeb seda, milleks temal on erilised võimed ja anded, seega eriline inimkapital. Sel kombel saavad need varad parima kasutuse. Enamgi veel: alles spetsialiseerumine loob eelduse teatud võimekustesse investeerida. Sedavõrd rajanevad praktiliselt kõik kultuurisaavutused tööjaotusel. Absoluutsed kulueelised ilmnevad siis, kui indiviid, ettevõte või riik suudab mingit väljundit toota väiksemate sisendikuludega kui mõni teine tootja. See võib olla seotud sisendiga parema varustatuse, paremate võimete või soodsamat tootmistingimustega. Tüüpnäide on vein, mida lõunamaades on külluses. Norra veini pole aga keegi joonud. Absoluutsete kulueeliste puhul lähevad arvesse ühe toote kulud. Suhtelisi kulueeliseid mõõdetakse seevastu kahe toote (väljundi) tootmiskulude võrdluses. Kui võrrelda kaht tootjat, kellest kumbki valmistab kahte toodet, siis võib küll ühel neist olla
annaabi.ee 
