meetodi põhjal. Esimesel juhul koostatakse vajalikke teste valitud meetodite või kriteeriumite põhjal. 25. Andmepõhine testimine, testimine juhuslike andmetega, lisatud vead Andmepõhine testimine- sisendandmed tekitatakse programmi tekstis antud andmestruktuuride alusel. Testi oodatavad väljundid võetakse ülesande püstitusest. Testimine juhuslike andmetega- testimisel kasutatakse sisendandmetena juhuslikke andmeid. Juhuslikult valitud sisendandmed ei taga enamasti piisavat testikatet, kuid juhuslikke andmeid on lihtne automaatselt genereerida. Lisatud vead- ülesanne on prognoosida süsteemi jäänud vigu. Selleks lisab sõltumatu isik süsteemile juhuslikke vigu. Testimise käigus avastatakse nii lisatud kui ka tegelikke vigu. Eeldades, et vigade avastamise protsent on mõlemal juhul sama, saab prognoosida vigade arvu, mis jäid süsteemi peale testimist. 26
ülesannete täitmiseks. Protseduuril võib olla palju nii sisend- kui
väljund- andmeid (parameetreid). Protseduuri deklaratsioon on üldkujul
selline:
procedure
programmilõigu, mis väljastab, kas sisestatud arv on 0 või ei, lauseadekvaatseks testimiseks oleks vajalik testida mingi negatiivse väärtusega, sest see võimaldab käivitada kõik programmi käivitatavad read: void foo(int a) { printf("Sisestasite "); if (a < 0) { printf("mitte"); } printf("positiivse täisarvu.n"); return; } Kasutades sisendina väärtust 0, jääb käivitamata lause printf("mitte");. Juhuslike andmetega testimine testimisel kasutatakse sisendandmetena juhuslikke andmeid. Juhuslikult valitud sisendandmed ei taga enamasti piisavat testikatet, kuid juhuslikke andmeid on lihtne automaatselt genereerida. Statistiliste andmetega testimine testimisel kasutatakse andmeid, mida lõppkasutajad kõige tõenäolisemalt kasutavad (profiilid). Enamasti testitakse sel juhul vaid funktsionaalsuse edustsenaariumeid. 5.6 Liigitus testitava objekti spetsiifika järgi Hajus(süsteemide)testimine (distributed testing) testida tuleb eraldiseisvatest