Bioloogia Kontrolltöö A N Organell Ehitus Funktsioon r 1 Rakukest Koosneb enamasti Annab rakule tselluloosist ja tugevuse ja kindla kitiinist. kuju. 3 Mitokonder Koosneb siledast Annab taimele välismembraanist omase jäiga ja kurrulisest kesta, toimub sisemembraanist. rakuhingamine ning kontrollib ainete transporti. 5 Golgi kompleks Koosneb Seal toimub lõplik membraanidest. valkude töötlemine. 7 Tuumamembraan Kahekihiline, Eraldab DNA koosneb tsütoplasmast fosfolipiididest ja tuuma.
5. Memb. Asuvad ensüümid ja ensüümide kopleksid, mis 1. kindlustavad ainete transpordi, 2. Samaaegsete ainete biokeemilise muundumise. Rakuorganell raku osa, mis täidab rakus kindlat ülesannet ning on alati rakus. Taimerakk katab rakukest ja rakumembraan ( tselloloos, ligniin, pektiinained) 1. Plastiidid: Kloroplast-roheline(selles toimub fotosüntees koosneb: välismembraanist, lamellide kogumikust ja sisemembraanist), Kromoplast kollane, punane, Leukoplast värvusetu( nendesse võivad koguneda taime tärklisevaru.varuained) 2. Varuaine: tärklis 3. Vakuoolid: suurvakuool membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad mitmesuguseid varu ja jääkaineid 4. Pigment: Klorofüll roheline, oluline fotosünteesimises, asub lehtede rakkudes Karotinoidid viljadele kollase, oranzi või punase värvuse, kloroplastides.
Esineb rakkude liikumiseks vajalikes viburites ja karvakestes. ● Tsentrosoom - koosneb kahest tsentrioolist. Nende vahel moodustavad kääviniidid, mis osalevad raku pooldumisel ● Lüsosoom - membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad ensüüme. Ensüümid lõhustavad rakkudesse transporditud toitaineid, jääkprodute ja surnud rakuorganelle ● Mitokonder - koosnevad siledast välismembraanist ja kurrulisest sisemembraanist. Toimub rakuhingamine. ● Tsütoplasmavõrgustik - membraanse ehitusega kanalite ja tsisternide süsteem. Sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Viimases asuvad ribosoomid. Toimub valkude süntees ja töötlemine. Esimeses sünteesitakse ning töödeldakse lipiide ja süsivesikuid. ● Tsütoplasma ● Ribosoom - koosnevad rRNA-st ja valkudest. Nendes toimub valgusüntees ● Golgi kompleks - päristuumse raku organell, mis koosneb membraanidest
Jagunemisvõime kaotanud rakud: närvirakud. -Rakumembraan kaitseb, transpordib aineid, ühendeid, tuvastab informatsiooni retseptoritega. -Taimsele rakule isel. : *vakuool (raku vananedes tekib üks suur tsentraalvakuool, mis koosneb väikestest vakuoolidest) *plasmiidid(kloroplastid) *rakukest -Loomsele rakule isel. : *tsentrioolid *lüsosoomid -Endoplasmaatiline retiikulum (ER) e. Tsütoplasmavõrgustik toimub ainete liikumine. - Golgi kompleks: * on osa raku sisemembraanist *Piltlikult öeldes talitleb Golgi kompleks kui postkontor - ta pakib ja märgistab valgud või lipiidid ning saadab siis erinevatesse raku osadesse/ valkude ümbertöötlemine ja pakkimine põiekestesse *tsisternides (vedelikumahutites) kogunevad polüsahhariidid -Ribosoome leidub *karedal ER's *tsütoplasmas *mitokondrites *plastiidides (väljaspool ribosoome sünteesitavad valgud on nendele teatud organellidele vajalikud, nt mitokondris olevad ribosoomid
rakuosad ühtseks tervikuks. lagundamine. Tagada rakku Mitokonder sattunud võõra orgaanilise koosnevad sildeast aine lõhustamine. Toimub välismembraanist ja rakusisene seedimine. kurrulisest sisemembraanist. Funktsioneerida ka Rakumembraan Seal toimub rakuhingamine moondega arengu korral ehitus: on kahekihiline ja e. glükoosi lagunemine, mille kudede ümberkujundamist. koosneb peamiselt käigus vabaneb energia ja Tagada metabolismi glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel. fosfolipiididest, mille üks ots Nendel on oma Plastiidid
Maatriks olev piirkond, sisaldades mitmeid ensüüme, mis kasutavad sisaldab segu sadadest ensüümidest, kaasa arvatud need, mis ATP-d. on vajalikud püruvaadi ja rasvhapete oksüdatsiooniks ning tsitraaditsükliks. Erinevalt sisemembraanist on välismembraan läbitav ioonidele ja väikestele molekulidele, seega on selle ala ensüümide Maatriksis sisalduvad ka mitu identset koopiat sisaldus sarnane tsütosooliga. mitokondriaalsest DNA genoomist, mitokondri ribosoomid, tRNAd ja mitmed ensüümid mitokondri geenide ekspressiooniks.
Tsentrosoom on vajalik raku jagunemisel. Esineb loomarakkudes, ka mõningates seenerakkudes. Mitokonder ja plastiidid mitokonder varustab rakku energiaga. NB! Plastiidid esinevad ainult taimerakkudes. Maatriks mitokondri sisemus. Strooma kloroplasti sisemus. Nii mitokondri kui kloroplasti sees on ribosoomid. Plastiidid ja mitokondrid on kahemembraansed. Mitokonder on kahemembraanne organell, tema sisemembraanist moodustuvad sissesopistused ehk kristad ehk harjakesed. Tema sisemuses ehk maatriksis asub DNA ja ribosoomid. Mitokondreid on lihaskoes rohkem kui epiteelkoes, sest neil on kontraktsioonifunktsioon (tõmbuvad kokku, tagades sellega liikumise), seetõttu vajab lihaskude rohkem energiat. Arvatakse, et mitokonder ja kloroplast on olnud enne baktereid. Kloroplastil ei ole sisemembraaanisopistusi, kloroplasti sees on tülakoidid ehk lamellid (membraanidest moodustunud kotjad moodustised).
1. Mitokondrid - a 5. Peroksisoomid - a 2. Endoplasmaatiline 6. Ribosoomid (b) retiikulum - a 7. Tsütoskelett (b) 3. Golgi aparaat -a 8. Tsentrioolid (b) 4. Lüsosoomid a 19 9. 1. Mitokonder kui membranoosne organell koosneb välismembraanist ja kokkuvolditud sisemembraanist, mida nimetatakse kristaed- eks. Vajalik on see voldilisus selleks, et mahutada arvukalt enüüme ja võimaldada sellega siis üle krepstitsükli ja hingamisahela ATP tootmine. 10. 11. 2. Ribosoom kui mitte mittemembrannoosne organell koosneb kahest ala-ühikust. Ribosoomide moodustumine toimub tuumakeses, kus ribosomaalse RNA abil DNA maatriksi põhjal toodetakse informatsiooni RNA
kääviniidid, mis kromosoomid üksteisest eemaldavad. Tsentrosoom paljuneb ainult korra rakutsüklis, kusjuures iga tütarrakk saab ühe vanemaraku tsentriooli. Tsentrosoom replitseerub rakutsükli S-faasis. 20. Tuuma koostisosad — tuumamembraan, karüoplasma, kromatiin, tuumake, nende ülesanded rakus, tuumapoori kompleks Tuumamembraan- tuumaümbris (NE) koosneb kahest membraanist — välis- ja sisemembraanist; sise- ja välismembraani vahelist osa nim. perinukleaarne ruum; perinukleaarne ruum on otses ühenduses ER valendikuga; tuumaümbrist läbivad tuumapoorid Karüoplasma- on rakutuumasisene plasma; sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja erinevaid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma olulisimad osad. Enamikus rakkudes neid ei näe, sest kromosoomid on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. Alles rakujagunemise alguseks pakitakse nad sedavõrd kokku, et nad muutuvad ülejäänud
konformatsioonimuutused. Selle tulemuseks on substraadi (ADP) sidumine, ATP süntees ja produkti vabanemine. 2. Esitage mitokondri joonis (lõige) ja kirjeldage selle põhjal mitokondri ehitust. Imetaja rakus 800-2500 mitokondrit. Pikkus - 0,5 kuni 2 m. Läbimõõt - 0,3 kuni 0,5 m Kahe membraaniga (välismembraan, sisemembraan) bakteriaalset päritolu organell. Membraanide vahel on membraanidevaheline ruum. Sisemembraanist edasi asub sisemembraanistik ehk kristad (harjakesed, kurrud) ning maatriks ehk sisemembraani sisse jääv ruum. 3. Kirjutage oksüdatiivse fosforüülimise protsessi üldvõrrandid NADH-st ja FADH2-st lähtuvalt: NADH + H+ + 1/2O2 + xADP + xPi -> NAD+ + H2O + xATP FADH2 + 1/2O2 + xADP + xPi -> FAD + H2O + xATP 4. Kirjeldage a) kus elektroni transpordisüsteem (ETS) paikneb ja toimib (organell, selle osa) ETS paikneb mitokondris, täpsemalt mitokondri sisemembraanis või selle pinnal.
glükosüülimine, sorteerimine ja transportpõiekestesse pakkimine MITOKONDRID Eristatakse umbes 7nm paksuseid sise- ja välismembraane, sisemembraan on tänu harjade e kristade sissesopistustele maatriksisse oluliselt ulatuslikum kui välismembraan – välismembraanist moodustavad 50% lipiidid ja 50% valgud, sisemembraan sisaldab 20% lipiide ja 80% valke (läbilaskvus väiksem) Membraanide vahele jääb intermembraanne ruum ja sisemembraanist sissepoole mitokondri siseosa e maatriks Mitokondrites toimub energia talletamine viisil, et rakul on võimalik kasutada seda oma elutegevuses Energia allikateks on suhkrud ja rasvhapped ning nende oksüdatsioonil vabanev energia muudetakse adenosiintrifosfaadiks ATP-ks paljudes rakkudes paikneb enamik mitokondreid seal, kus rakk tarvib intensiivselt ATP-d KUDEDE MÕISTE JA KLASSIFIKATSIOON
22. Mitokondriaalne membraanitransport Transporditavad valgud peavad olema lahti pakitud. Tsütosoolsed chaperonid transpordivad mitokondriaalsed valgud kanal-seotud retseptoriteni. Mitokondriaalsed valgud seotakse kas mitokondriaalset importi stimuleeriva faktori (MSF) või Hsc70 valkudega- hoiab ära agregatsiooni Mitokondriaalsete valkude membraanist läbiviimine kasutab energiat · ATP energiat tsütosoolis · Prootonite gradienti (proton- motive force) sisemembraanist läbiviimisel · ATP energiat maatriksis Erinevad mitokondriaalsed valgud kasutavad transprodiks submitokondriaalsetesse struktuuridesse erinevaid radu. Selleks on neil erinevad signaalid Membraanidevahelised valgud: · konservatiivne mehanism- viiakse maatriksisse ja seejärel seob sekundaarne signaal vastavat valku sisemembraanis (Cyt c1) · mittekonservatiivne mehanism- valk sisaldab nn "stop-transfer" järjestust (Cyt b2)
annaabi.ee 
