imporditakse mitokondrisse läbi tsütoplasma spetsiaalsete translokaaside abil, milleks välismembraani jaoks kasutatakse Mitokonder koosneb kahest membraanist, mille vahele jääb TOM-i ja sisemembraani jaoks TIM-i. membraanidevaheline ruum. Sisemembraaniga ümbritsetud piirkonda nimetatakse maatriksiks. Kõik need neli osa: välismembraan, sisemembraan, membraanidevaheline ruum ja maatriks sisaldavad ainulaadset valkude kogumikku. Mitokonder Välismembraan Sisemembraan Sisemembraani lipiidne kaksikkiht koosneb 20% Mitokondri välismembraan koosneb lipiididest ja
1. Elu tunnused: rakuline ehitus krge organiseerituse tase aine- ja energiavahetus stabiilne sisekeskkond reageerimine rritusele paljunemine areng jt. tunnused 2. Elu organiseerituse tasemed koos snaseletuse ja nidetega: molekul - aine vikseim osake, milleks on vastavat ainet vimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis silitab selle aine keemilised omadused. organell - eri talitlusega rakuosa, mis on mbritsetud sisemembraaniga. (nt. mitokonder) rakk - elusorganismide vikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on vimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. (nt. taimerakk) kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime vi looma organi osa. (nt. epiteelkude ehk kattekude) elundid - on organismide kindlaid funktsioone titev kudedest koosnev talitlusksus (nt. leht taimedel vi sda loomadel) elundkond - krgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum. (nt
Organiseerituse tase- uurimisobjekt Molekulaarne- neuroon Rakuline- DNA Organismiline- süda Liigiline- Suur-kirjurähn Ökosüsteemne-raba Biloogia eriharu-elukutse Etoloogia-Lindude vaatlemine Ökoloogia-Maa uurimine Tsütoloogia-Rakkude uurimine Anatoomia-lahkamine Molekulaargeneetika-Mikroskoobiga töötamine Organiseerituse tase Molekul-vee molekul. Molekul on aine väikseim osake Organell-mitokonder. Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Rakk-närvirakk- Rakk on elu esmane organiseerituse tasee,kus ilmenevad elu kõik omadused Kude-närvikude- Sarnase ehituse või talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe. Elund-kops. Elund ehk organ on organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus. Elundkond-närvisüsteem. Elundkond on kõrgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum. Organism-koer. Elav terviklik rakuline süsteem
RAKU EHITUS Kordamine 1. Teada mõisteid: Eukarüoot ehk päristuumsed on organismid, kelle rakud on päristuumset tüüpi. Prokarüoot- on eeltuumne rakk. Organell- on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Kude -ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ja rakuvaheaine kogum fagotsüntoos- on õgirakkude toimimine organismi kaitsjana pinotsütoos- Vedelike aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda[
Eukarüoot-organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. Prokarüoot-organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. DNA replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesugusenukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise päritoluga. Teadlased. James Watson ja Francis Crick avastasid 1953.aastal DNA molekuli biheeliksikujulise struktuuri. Robert Hook leiutas 17.saj keskpaigal valgusmikroskoobi. Matthias Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838
kahjutu. Parasitism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik, kuid teistele kahjulik. Kisklus - röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Taim-ja loomtoiduline 37. Raku ehitus. Looma- ja taimeraku võrdlus. Erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest. 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad. 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. 39. Sügoot - viljastatud munarakk 40. Viljastumine - gameetide ühinemine uue organismi tekke jaoks. 46. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. 1) Profaas: Ø kromosoomid keerduvad kokku Ø rakk polariseerub Ø rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad Ø moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas:
TCA tsükkel substraadi puudumise tõttu, ehkki glükoosi või püruvaati võib olla piisavalt. Kuigi suur hulk NADHd, mis tekib TCA tsükli reaktsioonide tulemusel, on põhimõtteliselt kasutatav taandavaks biosünteesiks, rakendatakse mitokondriaalse NADH keemiline potentsiaal kõige sagedamini energia saamise eesmärgil ehk ATP sünteesiks oksüdatiivse fosforüülimise protsessis. NADH oksüdeerimine ja ADP fosforüülimine ATPks on protsessid, milleks on vajalik mitokondri sisemembraaniga seotud elektronide ülekande ahel ja ATP süntaas. Nendes protsesside vahendavad mitokondri sisemembraani integraalsed valkkompleksid. NADH ja FADH2 loovutavad prootonid ja elektronid ära elektronide transportahelale. See ahel koosneb neljast valkkompleksist, mis koostöös liikuvate ehk mobiilsete vahendajatega kannavad elektronid üle hapnikule, redutseerides selle veeks. Samal ajal toimub prootonite pumpamine intermembraansesse ruumi, mille tulemusel tekib
- topeltmembraanid, DNA rõngas, ülesanne - raku varustamineenergiaga, HTP(adenosiintrifosfaat) süntees (energiarikas ühend) Tsentrosoom - kaks üksteise suhtes risti paiknevat silindrilist tsenhiooli - ülesanne käävniitide moodustamine (niitjad valgulised moodustised) Tsütoskelett - koosneb mikrotuubulitest ja fibrillidest - ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju organell eri talitlusega rakuosa , mis on ümbritsetud sisemembraaniga (mitokonder, plastiidid) organoid spetsialiseeritud talitlusega raku osa (viburid, ribosoomid) Taimeraku ehituslikud iseärasused 13 - Rakukest koosneb tselluloosist, ligniinist või bektiidist. - Kestades palju poore, mille kaudu toimub ainevahetus. - Naaberrakud ühendatud tsütoplasma väätide kaudu. Ülesanne - Kaitseb , annab kindla kuju ja tugevuse Vananedes rakukest korgistub või puitub 2) Vakuoolid
mitte sisaldav organ krüptofüütidel Antennpigmendid: (x) fükotsüaniin; (x) fükoerütriin; () peridiniin; () fükoksantiin 6 Antennpigmendid paiknevad: () fükobilisoomides, nagu sinivetikatel, glaukofüütidel ja punavetikatel; (x) tülakoidide membraanis; () tsütoplasmas hajutatult; () seotuna kloroplasti sisemembraaniga; () ribosoomidele kinnitunult Esinevad klorofüllid: (x) a; () b; (x) c Umbkaudne liikide arv: () 100; (x) 200; () 500; () 1000; () 10000; () >100001 Dinophyta dinoflagellaadid e vaguviburvetikad (alveolaatide rühm) Eluvorm: (x) enamasti üherakulised monaadid; () enamasti üherakulised kokkoidid; () enamasti niitjad; () enamasti amöboidsed; () enamasti hulkraksed () enamasti koloonialised Levik: (x) emasti meres; () enamasti magevees; () enamasti mullas; (x) enamasti planktonis; ()
15. Organelli mõiste, tsütosooli mõiste. Ühekordse membraaniga organellid rakus (sisemembraanistik) — rER, sER, Golgi aparaat, transport põiekesed (endosoomid), lüsosoomid, peroksüsoomid, vakuoolid, nende ehitus, funktsioonid, vastastikune seotus. Ribosoomid. Valkude kujunemine rakus, nende suunamine õigesse kohta rakus, signaalüksused ja nende tähtsus, vastavad näited. Organell- eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise päritoluga. Tsütosool- rakuvedelik ehk tsütoplasmaatiline maatriks ehk maatriks on raku vedelad koostisosad. Nad moodustavad läbipaistva vedeliku. Tsütosool koosneb umbes 70% ulatuses veest. Peale selle on seal vees lahustunud ioonid, väikesed molekulid ja suuremad vees
luumenisse. 8. Mitokondriaalsed signaaljärjestused on signaaliks vastavatele retseptorvalkudele, mis translokeerivad vastavad valgud läbi organelli membraani, kuidas toimub valkude suunamine erinevatesse lokalisatsioonidesse mitokondris(matriks valk viiakse tsaperonide abil maatriksisse, seal lõigatakse signaaljärjestus maha ning valk jääb maatriksisse , membraan sisemembraan: samamoodi nagu maatriksisse, aga valk seostub sisemembraaniga; välismembraan: valgul on välismembraani lokalisatsioonisignaal ja stop-transfer ankurjärjestus, proteolüütilist lõikamist ei toimu, membraanidevaheline ruum valk viiakse maatriksisse, seal lõigatakse esimene signaaljärjestus, siis paljastub membraanidevahelisse ruumi suunav järjestus, sinna jõudnuna lõigatakse valgult seegi ära)? 9. Tim sisemembraaniga seotud mitokondriaalsete valkude transpordiga seotud valgud ja
· Erinevad organellid tsütoplasmas · Suuremad rakud Rakuorganellid: · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake 8 · Tsütoskelett Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise päritoluga. Taimerakk taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomane organellide - plastiidide - esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks
Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. Seal toimub valkude posttranslatsiooniline modifitseerimine: glükosüleerimine, sulfaatimine, fosforüleerimine. 32. Mitokondrite funktsioon. Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga, mille vahele jääb membraanidevaheline ruum. Seal paiknevad ribosoomid ja ka DNA. Sisemembraaniga ümbritsetud piirkonda nimetatakse maatriksiks. Kõik need neli osa: välismembraan, sisemembraan, membraanidevaheline ruum ja maatriks sisaldavad ainulaadset valkude kogumikku. Enamik neist valkudest kodeeritakse rakutuumas ja imporditakse mitokondrisse läbi tsütoplasma spetsiaalsete translokaaside abil. Seal toimub rakuhingamine, mille tõttu vabaneb energia. Mitokondri kõige üldisemaks ja esmasemaks funktsiooniks on energia tootmine.
transkriptsiooni. Kinaaside kaskaadid lubavad hormoonsignaale võimendada ja täpselt reguleerida. Sekretoorne rada valkude süntees toimub karedapinnalisel ERil, kust vastsünteesitud valgud suunatakse läbi Golgi kompleksi erinevatesse lokalisatsioonidesse rakus või sellest väljaspool; selle kaudu sorteeritakse ER, Golgi kompleksi, lüsosomaalsed, membraansed ja sekreteerivad valgud. Tim valgud - sisemembraaniga seotud mitokondriaalsete valkude transpordiga seotud valgud Tom valgud välismembraaniga seotud mitokondriaalsete valkude transpordiga seotud valgud. PROKARÜOOTSED POLÜMERAASID üks RNA polümeraas. Sünteesib miRNAd ja ncRNAD. Kaks subühikut; ja ' subühik; subühik ja faktor. EUKARÜOOTSED POLÜMERAASID I III on struktuurilt samad, mis prokarüootsed polümeraasid. 1. polümeraas I preRNA 2. II mRNA prekursorid, snRNA, micoRNA 3
11. Mitokondrite ja plastiidide ehitus, nende evolutsiooniline päritolu. On kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid. Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid. Mitokondrid on olemas kõigil eukarüootsetel rakkudel; kloroplastid esinevad taimerakkudes. Need organellid tegelevad energia muundamisega sellisesse vormi, mida on võimalik kasutada rakus eluprotsesside läbiviimiseks. Nende eripäraks on see, et nende sisemembraani hulk on märkimisväärselt suur. Sisemembraaniga on seotud elektronide transpordiga tegelevad ensüümid, mis võimaldavad oksüdatiivsete reaktsioonide energiat muuta ATP-ks. Mitokondrites on energia allikaks suhkrud või rasvhapped, mida O2 oksüdeerib CO2-ks ja H2O-ks; oksüdatsioonil vabanev energia muudetakse ATP-ks. Kloroplast on samuti ATP-d tootev kompartment, kuid seal on energiallikaks päikesevalgus. Mitokondri subkompartmendid (intermembraanne ruum, maatriks). Mitokondreid ümbritseb 2 membraani
11. Mitokondrite ja plastiidide ehitus, nende evolutsiooniline päritolu. On kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid. Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid. Mitokondrid on olemas kõigil eukarüootsetel rakkudel; kloroplastid esinevad taimerakkudes. Need organellid tegelevad energia muundamisega sellisesse vormi, mida on võimalik kasutada rakus eluprotsesside läbiviimiseks. Nende eripäraks on see, et nende sisemembraani hulk on märkimisväärselt suur. Sisemembraaniga on seotud elektronide transpordiga tegelevad ensüümid, mis võimaldavad oksüdatiivsete reaktsioonide energiat muuta ATP-ks. Mitokondrites on energia allikaks suhkrud või rasvhapped, mida O2 oksüdeerib CO2-ks ja H2O-ks; oksüdatsioonil vabanev energia muudetakse ATP-ks. Kloroplast on samuti ATP-d tootev kompartment, kuid seal on energiallikaks päikesevalgus. Mitokondri subkompartmendid (intermembraanne ruum, maatriks). Mitokondreid ümbritseb 2 membraani
VirB4 konjugatsiooniaparaadi levinud ATPaas, seda on konserveerunud nii G(-) kui ka G(+) bakteritel. VirB4 on sisemembraanivalk, mis interakteerub VirB3, 6, 7 ja 8-ga. C-terminaalne domeen on tugevalt konserveerunud, ATPaasne aktiivsus. Eraldiseisvana dimeriseerub, kuid on leitud ka monomeere, trimeere ja heksameere. VirB11 AAA+ perekonna heksameerne liikuv ATPaas, mis on T4SS moodustumiseks ja konjugatsiooni toimumiseks asendamatu. Seotud sisemembraaniga, moodustab heksameeridest ringja struktuuri, seondub nii VirB4 kui ka VirD4-ga. Seondudes VirB4-ga initseerib piili biogeneesi, seondudes VirD4-ga sunnib T4SS-i seonduma translokeeritava substraadiga. VirD4 suur sisemembraaniga seotud valk, millel on kaks domeeni: N- terminuse domeen on väiksem ning tagab membraaniga seondumise, seevastu C-terminuses asuv domeen on suur ning tsütoplasmaatiline. Heksameerne. C- terminuses on ssDNA-sõltuv ATPaasne domeen
annaabi.ee 
