parkettist või linoleumist. Põrandaid katsid suured vaibad geomeetriliste mustritega. Kaminad olid ristkülikukujulised, julge astmelise profiiliga. Värvilahendustest kasutati julgeid värve nagu hõbedane, must, kroom ja must-valge. Valgustuses kasutati lampe kus naissoost kuju hoiab palli. Seinad olid tavalised ja dekoratiivide vabad. Värvimiseks kasutati tõeliselt säravat lakki. Kangastest kasutati tavalist valgust peegeldavat kangast või tavalist riiet metall niitidega. Sisekujundusse lisati ka silmatorkav maal või mõni kuju. 1920. aastate meeste mood oli klassikaline ehk lihtne. See stiil on mõjutanud ka tänapäeva moodi väga kõvasti. Selle aja mehelikemaks meesteks olid ErnestHemingway, Charles Lindbergh ja F. Scott Fitzgerald. Mehe tegi mehelikuks määratletud õlad, kitsad puusad, kvaliteetsest vastupidavast kangast riided nagu nahk, vill ja puuvill. Riietuse juurde käisid loomulikult ka aksesuaarid. Nendeks olid standard pikkusega lips, kaabud, mis olid
Toonid olid heledad ja pastelsed, õrnroosad ja helesinised, loodi seina- ja tahvelmaale, millel oli karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia. Mööbel paljude nikerdustega, istmed muutusid laiemaks ja madalamaks, et mahutada suurte kleitidega naisi istuma, toolijalad kaardus, nikerdustega. Moodi tulid tumbad. Hiinastumise puhul lisati maalidele hiinapäraseid detaile, luksuslikud ja eksootilised materjalid lisati sisekujundusse, kasutati hiina siidi katmaks buduaaride seinu ning armastati portselannõusid. Rokokoolik skulptuur- Portselan, mida kujutati? Kes olid lamburid? Skulptuuris baroki jõulised vormid pehmenevad, muutuvad õrnemaks ja ümaramaks. Väga levinud on portselanist pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiguga. (Lamburiteema, hiinateemalised vaasid jne) Rokokoomaal Antoine Watteau
lõunaküljel on harilikult tiigiga aed. Hiina eeskujul ehitati ka suurejooneliste katustega zen- budistlikke mungakloostreid (Kamakura engakuji kloostri kondo, 1285). Jaapanlik lihtsusetaotlus pärineb Kamakura ajastust. Eriti iseloomulik oli lihtsus Ashikagaehk Muromachi ajastul tekkinud shoin´i stiilile. Senisest valgusrikkamaks muutunud elamuis said üldkasutatavaks lükandpaneelid (shoji), põrandaid kaeti punutud õlgmattide tatami ´tega, ruumid olid värvimata, sisekujundusse kuulusid ilunurk tokonema ja pühade raamatute riiul tana. Ashikaga ajastu vaimsus ja iluideaalid avaldusid enim teetseremoonia majakese chaseki ja seda ümbritseva aia kujunduses. Alatised kodusõjad sundisid arendama kindlusearhitektuuri (nt. 1577 ehitati Himeji kindlusloss). Kaitseotstarbeta lossid olid Kinkakuji (Kuldne paviljon, 14. saj lõpp) ja Ginkakuji (Hõbedane paviljon, 1480). Tokugawa ehk Edo ajastu arhitektuuri tippteos on
kolmes küljes, mille eesmärk oli tekitada rohelusega ümbritsetuse tunnet. 1970.aastatel, kui sisekujundusse tungis suletus ja tumeduse mood, kaeti need aknad Joonis 13 kardinatega, nagu oleks restoraniruumes toimunud midagi varjamisväärset. Suviti oli võimalik laiendada kohvikut pargi poole baariosa kohal asuvale terrassile.
suuremõõtmeliste värviliste töödega. Müütiline, peamiselt ühte objekti/tegelast kujutavad intensiivsed tööd esinesid nii Eve Kase kui väiteks Urmas Viigi töödes. 1989 toimus murranguline näitus Tallinnas Narva mnt baari ruumides, kus äsja ERKI lõpetanud seltskond graafikuid defineeris Uue eesti graafika. Plakati kunst haaras palju tähelepanu ja on tagantjärgi oluline panus selle kümnendi kunstilukku. Plakati kaudu jõudis kunst tänavale, ja ka näiteks sisekujundusse. Tehniliste võimaluste areng tõi kaasa fotomontaazi. Olulisem zanr on kindlasti perfomance- lausa eesti kunsti ekspordiartikliks. Kurvitz, Pere ja Muru kõnelesid performanci kaudu vaatajatega vahetult. Siim Tanel Annus alustas 1980 aiaetendustega kus Multipitseeritud inimese käsitlemine pakkus vaatajale siin ja praegu elamusi. Tartlased jätkasid Tarule iseloomuliku kohaspetsiifilise privaatsuse üle küsimisega tegevuskunsti kaudu. Arhitektuuri valdkonnas olid kaheksakümnendad kiired ajad
Roosiristlaste ordu salong - müstilise ja imepärase tunnustamine. Rodin ,,Calais kodanikud". ,,Suudlus" ,,Mõtleja". ,,Danaiid". ,,Balzaci monument". ,,Põrguväravad" (näeme Michelangelo eeskuju) Juugendstiil Tärkas Suurbritannias, tööstlusliku revolutsiooni mõjudel. Kunstiteadlane J. Ruskin väitis, et tööstustoodang on ebaesteetiline ning ühiskondlikult kahjulik. Juugendstiil on sümbolism üle kantuna sisekujundusse, arhitektuuri ja graafikasse. 19. saj keskel sündis kunstnikerühmitus Prerafaeliidid, mille liikmed tahtsid vabaneda kõrgrenessansi ja sellele toetunud kunsti mõjust ning luua keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti. Eriti William Morris ja Edward Burne-Jones püüdsid luua uut kunstide sünteesi, muuseas asendada tahvelmaal monumentaal-dekoratiivse maaliga, mis oleks seotud ka sisekujundusega. Suurbritannias levis käsitööharrastus Arts and Crafts Movement
annaabi.ee 
