9) Prantsuse revolutsioon 1789 vabadus , vendlus ja võrdsus. Sellele ei jäädud küll kindlaks kuid revolutsioon kindlustas kapitalismi. 10) Klassitsism ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega. 11) Varaklassitsismis säilisid barokile ja rokokoole omased detailid, kuid need allutati kindlale süsteemile ja sümmeetriale 12) Sammas peamine klassitsismi tunnus. Fassaad meenutas Kreeka templit. 13)Palju oli sealjuures dekoori. Sisekujundused kas. Stukkdekoori. 14) Palju kasutati antiikornamenti 15) Kuppel Hoone keskosas. Sakraalehitised loodi tsentraalsetena, nende kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. 16) Muuseumides juhinduti Kreeka templitest. Lossid olid klassitsismile omaselt selged ja rahulikud. Parkides kujuned maastikuline Inglise park. 17) Erinevalt barokile, lähtuti parkides nüüd sellest et looduses esineb sirgjoont harva. Paviljonide puhul saadi inspi samuti antiigist.
Mingi hetk läheb muusika liiga kirjuks ja ning see ei kuku hästi välja. Ei saa välistada, et on inimesi kelle arvates mida rohkem seda uhkem on muusikas parem. Muusika ajalugu on väga pikk aga siin kohal saab välja tuua barokkajastu, mis kestis 17. sajandist 18. sajandi poole peale. Seda saab nimetada nagu uueks pöördeks muusikas, kõik muutus tollal. Uhkus on sõna, mis iseloomustab seda ajastut hästi. Kõik oli suursugune ja võimas (muusika, sisekujundused) ühesõnaga arvamus muusikast ja selleni jõudmisel muutusid. Muusikat saab kindlasti kaunistada, tegelikult kõike saab. Kui võtta kätte üks suvaline asi ja seda kaunistama hakata, siis mingi hetkeni on ta väga ilus, kui aga üle kaunistada muutub see asi koledaks ja kirjuks. Muusikaga on täpselt sama lugu, kõike peab olema piisavalt, kui vinti üle keerata muutub asi inetuks ja vastikuks. Kaunistuste puhul ei pea kindlasti paika ütlus: mida rohkem seda uhkem.
Tuulelipud, majamärgid, sambad. Palju oli kiviraidurite töid: siseportaalid mis koosnesid kahest piidast ja kõrgest silluskivist. Kõlavad toonid, levinud figuur, tähtsad olid eluruumide aknad: kõrged vahesammastega mitmikaknad, rohkelt dekoratiive, värvitud ja maalitud aknasambad. Glasuuritud ahjud nagu kodualtarid, enamasti sisseehitatud sisustus. Barokk 1640-1710(Rootsi aeg) Algas ehitusbuum,. Kodanikumajades tehti kapitaalremonti v uued sisekujundused. Stiili vaoshoitus sai eeskuju Rootsist ja Madalmaadest. Lammutati ja ehitati peale uued mis võtsid barokkile omase sümmeetria ja kindlad jooned. PALEETÜÜP! Akende kunst-suured ja kaunistatud Siseportaal- Sümmeetria ja antifaadsus(uksed läbi tubade) plaanikujunduses. Laiad trepid, eraldatud köök, esikust mõlemal pool elutoad. Talalaed, siseportaalid. Mööbel: seinaavadesse ehitatud kapid, kirstud, istmed, pingid Toekus ja volüümikus
filmi, vaid peaks pakkuma midagi muud, aga sama laenguga. Ja tõesti – lavakujundus oli väga õnnestunud! Auto, mis jagunes vajadusel pooleks ja mille osi sai vastavalt vajadusele rekvisiitideks keerata. Auto põrkeraud, mis moodustas trepiastmed. Pool põrkerauda, mis oli alatihti laval ja mis oli seal oma kujuga suhteliselt silmapaistva sümbolina. Punane värv. (Samas “varateismeliste” eest siiski ehk varjatult ehk siis alateadlik mõjutamine?). Ka kõik muud torud, trepid, sisekujundused, kapid, autod jne – miski ei karju oma sümboleid näkku, aga on siiski läbimõeldult sinna asetatud. Ja nagu mainitud ülalpool – tüdrukutel oli siiski oma element, mitte raudvarvad nagu Nukuteatri etenduses. Näiteks bassein (vesi, sinna ronimiseks raudvarbadest basseiniredel-torud)! Nagu öeldud – mina jäin rahule. Taustaks on samas see, et ma tean enamvähem kõiki laule peast ja mäletan enamasti ka seda, kuidas mingid stseenid filmis olid ja millised sümbolid taustadel
· Lääne-idasuunaline(uks läänes) · Transept kiriku pikiteljega risti olev lööv (ida otsas) · Apsiid poolkerakujuline võlvitud ruum · Keskmine lööv kõrgem kui äärmised · Kesmise löövi seina nimetati valgmikuks, sest seal olid aknad · Uks suundus altari ja apsiidi suunas, pikihoone Välisehitises: · Tornid kirikul enamasti puudusid · Olid vahel kellatornid (kampaniil) · Läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud õu aatrium Sisekujundused: · Laed lamedad, kassettidega või üldse puudusid · Sambad · Altar oli kõige rikkalikumalt kaunistatud, apsiidivõlvil oli tavaliselt kujutatud kristust istumas · Lae- ja seinamaalid ning mosaiigid Mosaiigid: · Marmoritükid asendati erksavärviliste klaaskuubikutega, mis andsid valgust läbi · Temaatikas piiblilood/tegelased · Inimesed rikkalikult riietatud, ei tahetud näida paganlikuna 3 löövilised nt · Santa Costanza
annaabi.ee 
