19.sajandi keskkond, balti erikord.
Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned
kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmist
alustas Venemaa restitutsiooniga ja andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele
omanikele tagasi.
Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised
seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi
saksa keel. Venemaa sisekubermangusid eraldas Eesti- ja Liivimaast tollipiir.
Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kes enamjaolt siiski otseselt
kubermangu valitsemisega ei tegelenud. Viimast arvestades jäid valitsejakohustused balti
aadlike hulgast pärit valitsusnõunike õlgadele.
Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa.
Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel, nende vaheaegadel juhtisid
rüütelkondi maanõunike kolleeegiumid