reformida, stagnatsioon)Gorbatšov – NVL viimane riigipea, NL lagunemisprotsesside algataja, ideoloogiline ja poliitiline ummikseis, majandus pantkroti äärel, mittetoimiv plaanimajandus,perestroika,glastnost, augustiputsiga taheti mees kõrvaldada, aga see ebaõnnestus, majanduspoliitika(üksikud turumajanduslikud elemendid, riik juhib, “kui seadus”, poliitiliste reformide vajadus, muudatused riiklikes struktuurides) Idabloki lagunemine – sisekriis NSVL, mis nõrgendas Moskva kontrolli Ida-Euroopa riikide üle, poliitiliseks uuenduseks oli vaja uuendusmeelsust, kuigi enamik idabloki juhte olid vanameelsed. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari, Poolas sai peaministriks mittekommunist ja uueks presidendiks valiti Lech Walesa, 89 kõrvaldati rahvaliikumise survel Tsehhoslovakki ja Bulgaarai vanameelsed juhid, hakati üles ehitama demokraatiat
Lepituspoliitika, Austria a., Müncheni k., Tsehhoslovakkia Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus
suutnud 1918. aasta sügisel liitlaste rünnakule enam mingit vastupanu osutada. Saksa väejuhatus tegi keisrile ettepaneku pöörduda liitlaste poole rahupakkumisega. Ebaedu rindel tõi kaasa ka sisepoliitilise kriisi Saksamaal. Võimule tuli uus valitsus, kes pöörduski USA poole ettepanekuga olla rahuvahendajaks. Samal ajal väljusid sõjast ka Saksamaa liitlased ja nendeks olid Bulgaaria, Türgi, Austria ja Ungari. Saksamaa sisekriis aga kasvas 1918. aasta novembris üle revulutsiooniks, mis kiirendas Saksamaa sõjalist kokkuvarisemist. 11. novembril 1918. aastal kirjutas liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch alla vaherahule, mis lõpetas I mailmasõja. Saksa väed jäid aga kuni liitlaste tulekuni oma positsioonidele Ukrainas ja Baltikumis. Liitlased said hulgaliselt relvastust ja muud sõjavarustust. Algas desarmeerimine
dets kapituleerus Hongkong, 2.jaan. langes Filipiinide pealinn Manila, 10.jaan. langes Malaisia pealinn Kuala Lumpur, tungiti Birmasse, 31.jaan. vallutati Malaka poolsaar, 15.veebr. 1942 langes Singapur Jaapanlaste kätte. Vähem kui kuu ajaga oli Jaapan vallutanud suuri territooriume Borneo, Jaava, Sumatra ja Celebesi saartel. Märtsi lõpus Jaapani välksõjaperiood sai läbi, reservid ammendusid. 10.Sõda Lõuna-Euroopas 1943:Novembris 1943 jõudis sõda Itaalia territooriumile. Seal puhkes sisekriis, 25.juulil tagandasid fasistid ise Mussolini. Riigi uus valitsus sõlmis sept. algul vaherahu USA ja Suurbritanniaga. Itaalia lõunatipu okupeerisid läänetiigid, Põhja- ja Kesk-Itaalia okupeeris Saksamaa kättemaksuks. Nad vabastasid Mussolini, kellest sai sakslaste marionett okupeeritud Itaalia aladel loodud ,,vabariigis". 12.Saksamaa-vastase koalitsiooni 3 sõjaaegset konverentsi (peamised otsused):1.jaan.1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste
Ebaõnnestub CIA toetusel korraldatud Sigade lahe operatsioon Kuuba marksistliku valitsuse kukutamiseks.NL püstitab Ida- ja Lääne-Berliini eraldava Berliini müüri 1962 Kuuba kriis, maailm jõuab tuumasõja lävele 1963 Kennedy mõrvatakse seni selguseta asjaoludel, presidendiks saab senine asepresident Lyndon B. Johnson.Sõlmitakse tuumarelvastuse atmosfääris katsetamise keelustamise leping 1964 Leonid Breznev tõuseb NL-i etteotsa Algab Vietnami sõda 1965 Indoneesia sisekriis: kindral Suharto tõrjub kõrvale kommunistide toetusel valitsenud president Sukarno, tapetakse umbes miljon kommunisti ja nende toetajat 1966 Prantsusmaa tõmbub president Charles de Gaulle'i juhtimisel eemale NATO sõjalistest struktuuridest 1967 Iisrael korraldab USA poliitilisel toetusel ennetusrünnaku oma araabia naabritele, nn Kuuepäevane soda.Hukatakse Che Guevara, kellest saab vabadusvõitluse märter 1968 Praha kevad 1969 Richard Nixon astub ametisse USA 37. presidendina
Näiteks vaieldi pikalt teemal, kas indiaanlased ongi üldse inimesed. 15. saj. kujunes uue ideoloogiana humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. Kui varem keskenduti usule, s.o. Jumalale, siis humanistid leidsid, et keskenduma peab inimesele, alles seejärel tuleb Jumal. Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel. Pärast seda, kui paavstid olid võitluses ilmalike valitsejate vastu alla jäänud, tabas kirikut tõsine sisekriis. "Avignoni vangipõli", kirikulõhe, hussiitide sõjad jm. Sündmused viisid alla paavstivõimu kui institutsiooni autoriteedi. Pealegi valiti 15. saj.-16. saj. alguses paavstideks sageli selleks kõlbmatuid inimesi. Üheks selliseks oli näiteks Rodrigo Borgia, paavstina Alexander VI, kes oma võimupüüdlustes ei kohkunud tagasi salamõrvade, äraostmise ja muude räpaste tehingute eest. Kiriku probleemidele lisandus ka rahapuudus ja kuna oli pooleli paavstikiriku, Püha Peetruse
Venemaa muutub täisdiktaatorlikuks. 1933 tuli Hitler võimule ja lõpetab majanduskriisi. Eestis saab võimule Päts ja tuleb autoritaarne võim. Ukrainas oli viljaikaldus. Viimane vili korjati rahvalt ära, et see kalli hinnaga välismaale müüa ja raha sõjatööstuseks kasutada. Lepituspoliitika (paha-paha) Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus
03.1917 võim Ajutisele Valitsusele) Ajutine Valitsus 3.03.1917, valimisi pole, juhtpositsioonil esialgu vürst Georgi Lvov, hiljem Aleksander Kerensk (VSDTP kommunistlik partei) 25.10.1917 oktoobipööre, eesotsas V.Uljanov-Lenin Nõukogude võim 25.10.1917 26.12.1991saadeti ametlikult laiali Veebruari revolutsiooni põhjused: 1) I maailmasõda oli põhjustanud palju majandusraskuseid, majandusliku kriisi tõttu olid mitmed puudused 2) Rahutused sõjaväes 3) Sisekriis G.Rasputin tsaari õukonnad ennustas, ravis migreenihood, ravis troonipärija Aleksei hemofiilia ja andis nõu Nikolai II'le Oktoobripööre, 25.okt 1917 Kehtestati Nõukogude võim, Rahvakomissaaride Nõukogu juht Lenin Rahu- ja maadekreet (maa oli kõigi omand) 3.03.1918 Bresti rahu Nõukogude liidu ja Saksamaa vahel 24.02.1918 Eesti iseseisvumine, päev peale seda Saksa okupatsioon 11.11.1918 Compiegne vaherahu
imestavat noore juuditari surma üle. Isebel oli end kadunud isa brauninguga maha lasknud. Martin on shokis, ta nagu ei usu, et Isebel tõeliselt sellest elust lahkus. Rääkides neiu emaga, proua Solovjeviga, kuuleb Justus, et Isebel jättis endast maha vaid read: ,,Laev on jõudnud Deloselt tagasi." Isebeli ema süüdistab end tüdruku surmas, sest oli eelneval päeval tütarlapsega tülitsenud Kadrioru korterisse kaasa minemise pärast. · Martin Justusel on sisekriis seoses Isebeli surmaga, ta arutleb asjade üle, mida oleks võinud teha teisiti näiteks pakkuda neiule armastust ja abielu, kuid üldiselt ei süüdista mees end naise surmas, vaid üritab kõike mõistuslikult seletada. Martin tunneb, et tahab kellegagi vestelda, seetõttu otsib ta üles endise kolleegi, kriminaalametnik Märt Saani. Martin arutab Märdiga Isebeli surma üle, mainib ka, et tundis tütarlast kui ammust tuttavat ja oleks teda aidanud, kui ta vaid oleks
Juba ene oli RH majandusraskustes, seega ei suudetud parandada tehnilist kvaliteeti, mitmekesistada programmi. Kuulajate arv vähenes. 1932. hakkas kehtima raadiomäärustik, milles oli ette nähtud, et raadio saatekava peab olema erapooletu. Muuhulgas tähendas see passiivsust poliitilises mõttes. Hilisem elu näitas, et raadio tegevus seostati küllaltki tihedalt just riikliku poliitikaga. Majanduskriisiga samal ajal tabas Eestit sisekriis. Ükski valitsus ei püsinud võimul üle 6 kuu. Võeti vastu uus põhiseadus, mis laiendas presidendi võimu. Valitsust hakkas juhtima Konstantin Päts, kes koos Johannes Laidoneriga 1934. sõjalise riigipöörde korraldas. Kehtestati üleriigiline sõjaseisukord, mis väikeste vahedega kestis kuni 1940ndani. Sama aasta sügisest algas ,,vaikiv ajastu" parlamenti ei aetud küll laiali, kuid ei kutsutud ka enam istungitele, see jäi nö vaikivasse olekusse. 1935
Algas Vabadussõda, mis lõppes 2. veebruaril 1920 Tartu rahu sõlmimisega. Eesti Vabariik sai esimeseks riigiks, kes tunnustas bolševike võimu ja Nõukogude Venemaad, samuti sai Nõukogude Venemaa esimeseks riigiks, mis de jure Eesti Vabariiki tunnustas. Selgitada, miks väljus Venemaa I maailmasõjast kaotajana Venemaal tekitasid tohutud majandusraskused ja inimkaotused rindel tõsist rahulolematust tsaarivalitsuse ja sõjaväe ülemjuhatuse vastu. Üha ägenev sisekriis viis isevalitsuse kukutamiseni 1917. aasta veebruari alul. Venemaa ei väljunud siiski esialgu sõjast, Ajutine Valitsus üritas rindel isegi uusi pealetunge ette võtta, mis aga täielikult nurjusid. Vene armee laostus, soldatid ihkasid koju. Millised olid Venemaa võimalikud arenguteed pärast tsaari kukutamist? Milline neist realiseerus, miks? Võimalik olnuks rajada demokraatlik kodanlik vabariik, hakata teostama reformistlikku sotsialismi. Võimatu polnud ka monarhia taastamine,
Kurnatud Saksa väed ei suutnud 1918. aasta sügisel liitlaste rünnakule enam mingit vastupanu osutada. Saksa väejuhatus tegi keisrile ettepaneku pöörduda liitlaste poole rahupakkumisega. Ebaedu rindel tõi kaasa ka sisepoliitilise kriisi Saksamaal. Võimule tuli uus valitsus, kes pöörduski USA poole ettepanekuga olla rahuvahendajaks. Samal ajal väljusid sõjast ka Saksamaa liitlased ja nendeks olid Bulgaaria, Türgi, Austria ja Ungari. Saksamaa sisekriis aga kasvas 1918. aasta novembris üle revulutsiooniks, mis kiirendas Saksamaa sõjalist kokkuvarisemist. 11. novembril 1918. aastal kirjutati Compiegne´i metsas Antandi vägede ülemjuhataja Foch´i salongvagunis alla vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Saksamaa kohustus oli kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumidelt välja viima oma väed ja vabastama sõjavangid. Saksa väed jäid aga kuni liitlaste tulekuni oma positsioonidele Ukrainas ja Baltikumis
riikidega kauba ja reisilaevadele. Antant pidas survele vastu eelkõige tänu ameerika majanduslikule ja finantsabile. Sõda oli ränk koorem sõdivate maade majandusele. Sõda neelas tohutul hulgal materjaalseid ressursse. Tagalas ei jätkunud toiduaineid, riiet ja muid tarbekaupu. Kehtestati kaardisüsteem pea kõigele eluks vajalikule. Eriti keskriikides ja venemaal. Võttis linnades maad tõeline nälg. Tulemusena küpsesid tulevased vastuhakud ja revolutsioonid. Venemaal viis üha ägenev sisekriis isevalituse kukutamiseni 1917 aasta märtsis. Ning hiljem lenini juhitud enamlaste diktatuuri juhtimiseni. Enamvaste valitsus sõlmis sakslaste rahu. Venemaa väljumine sõjast ei päästnud siiski keskriike lööasaamisest. Astus antandi poolel sõtta usa. Ning euroopasse hakkasid sattuma ameerika ühendriikide deviisid. Märtsist aprillini 1918 võtsid sakslased läänerindel ette neli suurpealetungi. Ent lõplik võit jäi jälle tulemata. 5. november 2007 1)Läänemeremaad sõja eel.
*tähtis roll relvadel *Saksa väed hõivavad Poola, *kaitseliinidel võimatu läbi murdaLeedu, Kuramaa *kaevikuliinidel suurtükid *rinne stabiliseerub, kuid Venet *punkrid välja lüüa ei suudeta *Ypres lahing mürkgaasi *sisekriis Venes kasutamine (kloor) Saksamaa, suudeti Saksa tagasi lüüa *suri 5000 sõdurit 1916 *kõik Pr vastu sõda kiiresti *Vene halvatud v.a Gallitsia *A-U kaitseliin purustati lõpetada, otsiti Pr nõrka kohta *Verdun- Pr. koondas suured väed, ülemjuhataja Petain,
motoriseeritud diviisi 5.juulil algas pealetung Kurski kaarel. Venelased teadsid sakslaste plaane, paiknemist ja rünnaku algusaega. Olid koondanud sinna tunduva jõudude ülekaalu. 12.juulil läksid venelased pealetungile ja 23.augustit loetakse lahingu lõpuks ja sellega läks idarindel initsiatiiv venelaste kätte. b) USA ja GB tegid dessandi Sitsiilias. Selle peale Itaalias sisekriis ja kuningas tagandas Mussolini 25.juulil 1943 ja septembris sõlmis uus Itaalia valitsus liitlastega vaherahu. Sellega polnud sakslased nõus - okupeerisid septembris Põhja- ja Kesk-Itaalia, vabastasid Mussolini ja panid ta uuesti enda loodud Salo vabariigi etteotsa. Itaalias jätkus nüüd saksa vägede tugev vastupanu liitlaste edasitungile. 2. Teherani konverents 1943 - Roosevelt, Churchill, Stalin - liitlased avavad teise rinde Prantsusmaal
- Sund Proovitakse diplomaatilisel teel sundida teist mitte ründama. Sanktsioonide ja tagantjärgi meeldetuletamise teel. Väikeriikide trumbiks rahvusvahelisele õigusele toetumine, eetika küsimus, majanduslik läbipõimitus ning liitlaste loomine. 2. Poliitiline valdkond Riiki ei saa hävitada ainult sõjas, võib hävitada ka poliitiliselt (valitsus vahetub surve all ning tekib sisekriis) 3. Ühiskondlik valdkond Mingisugusel põhjusel muutub riigi sotsiaalne struktuur ja kui see muutub tundmatuseni, on oht, et riik kaob. 4. Majanduslik valdkond Püütakse nõrgestada läbi majanduse. Kuigi seda pole varem juhtunud, on teoreetiliselt võimalik riiki ära osta. 5. Ökoloogiline valdkond Tuumajaamade ehitamine. Selle poolt tekitatud oht jõuab kõige kiiremini kohale. Rahvusvaheliste konfliktide vormid 1
a juba suurem osa Hispaania territooriumist *1939. a hõivasid Madriidi, 1.aprillil kuulutas sõja lõppenuks, algas Franco diktatuuri aeg *Edu tagas: a)ühtekuuluvustunne b)hea sõjaväeline organisatsioon c)välisabi (Itaaliast ja Saksamaalt) lepituspoliitika Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes >sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid (neis riikides sisekriis, rahvas ei tahtnud uut sõda) 10 >1935 Inglise-Saksamaa mereväekokkulepe >1935 Saarima elanikkond otsustab referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga >1935 Saksamaast innustatuna ründab Itaalia Etioopiat (Rahvasteliidu poolt vaid majandussanktsioonid, ei takista) (>Saksamaa astub välja Rahvasteliidust, tühistab Locarno lepingu)
Allkirjastamisest keeldumisel ähvardatakse sõjaga Saksamaa kaotab märkimisväärselt alasid taastatud Poola riik võidab alasid tagasi Poola saab pääsu merele Saksamaa kaotab ~10% territooriumist Piiratakse sõjaväge lubatakse Saksamaal alal hoida u 100 000 sõdurit ei tohi olla jõulisi relvi (allveelaevad, tankid) Saksamaa peab tasuma reparatsioone algul ei panda selget piiri, lihtsalt peavad maksma hakkama reparatsioonidest vallandub saksamaal sisekriis Artikkel 231 - Saksamaa on sõjas süüdi tegelikult oli sõjas süüdi serblane, kes lasi maha Franz Ferdinandi Sõja tulemused peamine tagajärg naiste ühiskondliku positsiooni tõus, sest nii palju mehi läks sõtta ja suri ära, naised hakkasid tootma sõjamoona ja kindlustasid et ühiskond toimiks mobiliseeritakse ~70 miljonit inimest kaotusi elatakse üle eelkõige suurbritannias, saksamaal ja USAs hukkub ~10 miljonit inimest Samaaegne gripiepideemia tapab ~50 miljonit
Antand pidas survele vastu eelkõige tänu USA majandus ja finantsabile. Sõda oli ränk koorem sõdivate riikide majandusele, see neelas tohutul hulgal materjaalseid ressursse. Kehtestati kaardisüsteem pea kõigile eluks vajalikule eriti keskriikides ja Venemaal võttis linnades maad tõeline nälg. - 14 - Venemaal tekitasid tohutud majandusraskused ja inimkaotused tõsist rahulolematuseid. Järjest süveneb sisekriis sisevalitsuse kukutamiseni 1917. aasta märtsis ning hiljem Lenini juhitud enamlaste diktatuuri kehtestamiseni. Sõlmis Saksamaaga rahu. Venemaa välvimine sõjast ei päästnud siiski keskriike lüüasaamisest. 1917. a. aprillis kuulutas USA Saksamaale sõja ning Euroopasse hakkasid saabuma USA divistid. Märtsist juulini 1918 võtsid sakslased läänerindel ette 4 suurpealetungi, saavutati isegi teatud edu, kuid lõplik võit jäi tulemata.
Sotsiaalturvalisus. Saksamaa konkurentsivõime maailmas Schröder sotsiaalpoliitikast: Lähtekoht: päästa Saksamaa euroskleroosist, muuta riik tõhusamaks ja dünaamilisemaks. Enne valimisi lubas, et sots.kulusid ei kärbita. Pärast: Saksa sotsiaalpoliitika on vanamoodne. Kollekt. vastutus tuleb asendada individuaalsega. Sots.kodakondsus tuleb asendada igaühe panustamisega. Tahtis võita keskklassi valijate hääli. Tagajärjed: SPD sisekriis, paljud lahkuvad. Suured protestid Hartz IV vastu. 2005. sunnitud Schröder kuulutama ennetähtaegsed valimised. Merkel (CDU) tuleb võimule Erinevused Neue Mitte ja 3. tee rakendustes: Saksamaal: suurem rõhk majandusele ja konkurentsivõimele, tähtis tööjõud tervikuna, riigiaparaadi töö muutub vähe. UK-s- Suurem rõhk riigil ja haldussuutlikkusel. Tähtis individuaalne toimetulek (incl peremured). Palju muutusi avaliku halduse praktikates
jagamisega, mille tulemuseks on 800 aastase ajalooga riigi likvideerumine. · Tasakaalupoliitikaajastu ,,kabinetipoliitika" oivaline näide · Preisimaa: Taotleb maismaaühendust Brandenburgi ja Ida-Preisimaa vahele · venemaa: Oluline Vene mõjusfääri laiendamine läände · Austria: huvitatud tasakaalus säilimisest Poola I jagamise taust · Jagamiste initsiaator on Preisimaa · Austria on passiivne osapool · Naabrite söögiisu äratab Poola nõrkus ja sisekriis, mis laieneb välispoliitiliseks konfliktiks · Bari konföderatsiooni sõja ajal kuulutab Türgi sõja Venemaale. · Poola I jagamine 1772 · Venemaa sõda Türgi vastu on edukas · See riivab Austria huve: Austria sõlmib liifu Türgiga · See omakorda ähvardab Preisimaa huve, kes on Venemaa liitlane: Preisimaa ei soovi sõdida kaugel Türgi aladel. · FII leiab Türgi sõjale alternatiivi, mis arvestab Preisimaa, Austria ja Venemaa
Rahvuslikust Keskerakonnast. Esimene samm erakondade ühinemise poole oli sellega astutud. 1930-31. aastal astus EV oma poliitilises arengus uude etappi mis eraldas demokraatlikku ajajärku tulevasest autoritaarsest ajajärgust. Suur Kriis sai alguse kriitika suurenemisest, päädis 1933. aasta oktoobris vastu võetud uue põhiseadusega, mis lõid eeldused üleminekuks autoritaarsele riigikorrale edasiminekuks. Ülemaailmne majanduskriis, kohalik sisekriis ja põhiseaduslik kriis. Tegemist oli ülemaailmse kriisiga, mis oli vältimatu ja Eesti väline tegur. Tähendas elatustaseme langust, pankrottide lainet - tekitas rahva kõige laimetes kihtides rahulolematust. Süüdlasi nähti ennekõike erakondades, parlamendis, vähemal määral ka valitsuses. Eesti riigiasutuste, erakondade ja üksikute poliitikute kriis kiiresti langes. 1933. aastaks oli tekkinud riigi ja rahva võõrandumine. Majanduskriisi puhul on väidetud, et majanduskriis
annaabi.ee 
