Sparta näol oli tegemist riigiga, kus riigi kodanikud spartiaadid moodustasid tervest riigi elanikkonnast vaid märkimisväärse osa. Ülejäänud elanikkonna moodustasid spartiaatide ülemvõimu all olevad perioigid ning heloodid. Sparta range sõjaline sisekorraldus ongi arenenud asjaolust, et spartiaadid pidid kodanikke hulka mittekuuluvaid sõjalise jõuga oma võimu all hoidma. Sparta ranget sõjalist sisekorraldust iseloomust ilmekalt juba asjaolu, et Spartas allutati poisslapsed sõjaväelisele distsipliinile juba 7-aastaselt ning laps pidi kodust lahkuma. Spartalased ei pidanud oluliseks maiseid rikkusi ning raha, vaid võrdsust ja kasinust. Sparta riiklik korraldus on üldiselt üsna sarnane tavapärasele riiklikule korraldusele, selle teebki eriilmeliseks just Sparta range sõjaväeline distsopliin. Nimelt, Sparta riiki valitses üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat ning neile
Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi alguse nendest piirkondadest, ehk viljaka poolkuu alalt. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. 5. Jeeriko ja Catal Hüyük olid sedavõrd suured ja püsivad asulad, et tuleb oletada nende tõhusat ja stabiilset sisekorraldust. Ilma selleta olnuks võimatu rajada suuri müüre, sest need pidid nõudma planeerimist ja kogukonnaliikmete pikaajalist koostööd, seega jah neid linnu võib nimetada ka tsivilisatsioonideks. 6. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise vahelisel alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Indias Induse kallastel tekkis tsivilisatsioon umbes 2500 aastat eKr.
Kirjandus, luule ega kirjasõna ei arenenud Sparta läbi. Ateena kodanikkonna moodustasid enamuses kõik mehed, olenemata nende varanduslikust seisusest ja tegevusalast. Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekutel ja esitada seal oma seisukohti. Seepärat said ka vaesemad kodanikud sõna võtta ja püstitada ning arutada just neid probleeme, mis puudutasid talupoegi, mitte ainult aristokraate. See võimaldas parandada kogu elanikkonna sisekorraldust. Kui rahul on kõik kodanikud, saab rääkida õnnelikust riigist. Vaesemad riigiametnikud said ka väikest palka toetuseks ning seetõttu võisid nad oma põhitööd kõrvale jätta. Kuna Ateena kodanikud ei jätnud kõiki töid orjade hooleks, arenesid nad edasi nii vaimselt kui füüsiliselt ega olnud seetõttu üleolevad teistest. Nagu Spartaski, saadeti Ateenas poisse 7-aastaselt kooli, kus õpiti mitte ainult sõjakorraldust, vaid areneti ka vaimselt, kirjutades luulet ja muusikat.
Diocletianus keiser, suutis lõpetada segadused ja riigi uuesti jalule seada (284-305) Constantinus Suur jätkas Diocletianuse ümberkorraldusi, legaliseeris ristiusu, impeeriumi uus pealinn Konstantinoopol Theodosius Suur viimane keiser, kes riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas Odoaker germaani väepealik, kukutas Lääne-Rooma keisri võimult Justinianus keiser, vallutas tagasi läänepoolsed alad ning alistas Põhja-Aafrika ja Itaalia, edendas riigi sisekorraldust Augustinus hilise antiikaja silmapaistvaim kristlik õpetlane, ta oli saanud paganliku hariduse ja kasvatuse, kuid pöördus hiljem ristiusku, õigustas askeesi, teosed ,,Jumala riigist", ,,Pihtimused" Cassiodorus kristliku hariduse õpetlane, koostas munkade harimiseks õpiku, jagas kogu õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks
ja VII / VI at vahetusest eKr pärinev Catal Hüyük Türgi lõunaosas (kindlustamata; elanike jaoks oli põlluharimise ja karjakasvatuse kõrval ka küttimine). Nende asulate väljakaevamistel saadud tõendid ei viita veel suurele varanduslikule ebavõrdsusele kogukonnaliikmete vahel, ent võib oletada, et seal olid juba esile kerkinud mõjukamad kogukonnaliidrid, kes juhtisid ja planeerisid asulate sisekorraldust ja ehitustöid. 3.3. Metallide kasutuselevõtt: Vase kerge saadavus (leidub looduses ka ehedalt) ja üsna madal sulamistemperatuur olid põhjused, miks just vasest sai esimene inimkonna poolt kasutatud metall. Kuigi esimesed vasest valmistatud esemed on u 10 tuh a vanad, hakati seda Lähis-Idas relvade ja tööriistade valmistamiseks laiemalt kasutama alles IV at eKr. Kuna vask oli pehme metall, õpiti IV at lõpul eKr samas piirkonnas (Iraan,
jne). ,,Jaroslavi järglaste õigus oluliselt täiendas ,,Jarovlavi Õigust", kuna viimane juba ei vastanud ühiskonna arendamise nõuetele. Kõige silmapaistvam samm oli see, et veritasu õigust enam ei mainita see on täiesti asendatud trahvidega. Uus õigus karistas peamiselt varaliste õiguste ja elanike isikliku ohutuse rikkumise eest. Samuti sellest õigusest väljendub katse säilitada tol ajal kehtivat riigi sisekorraldust (kaitsta jõukate inimeste omandit) selle tõttu, et just sellel ajal kasvas rohkem klassivõitlus sotsiaalse ebavõrdsuse vastu.10 Eraldi tuleb märkida lühiredaktsiooni viimased artiklid - ,, " ja ,, " (sisalduvad artiklites 41 ja )11. Esimese artikli tekkimisega ei kaasne küsimusi, sest artikli 41 lõpus ütleb ,, ", see tähendab, et see oli välja antud Jaroslavi kas määramisega või käsuga. ,, " all mõistetaske
Pontius Pilatus Rooma prokuraator, kes mõistis Jeesuse surma. Peetrus ja Paulus 2 tuntumat apostlit, kes Jeesuse usku levitasid. Peetrus oli Jeesuse lähikondlane juba tema eluajal. Paulus pöördus ristiusku aga pärast Jeesuse surma. Hieronymus - Vana-Rooma kristlik õpetlane, teoloog, tõlkija, tõlkis piibli ladina keelde. Diocletanius Vana-Rooma keiser, kes kärpis senati õigusi, suurendas kodanike vabadusi ja korraldas põhjalikult ümber riigi valitsemist ja sisekorraldust. Constantinus Suur rajas Konstantinoopoli ning legaliseeris ristiusu. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes mõlemad pooled lühikeseks ajaks enda võimu alla ühendas. Pärast tema surma 395 aastal jagunes riik lõplikult Ida- Roomaks ja Lääne-Roomaks. Odoaker- germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476 kuni surmani. Justinianus Ida-Rooma viimase hiilgeajal tegutsenud keiser. Tema vägedel õnnestus alistada Põhja-Aafrika ja
Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi alguse nendest piirkondadest, ehk viljaka poolkuu alalt. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. 5. Jeeriko ja Catal Hüyük olid sedavõrd suured ja püsivad asulad, et tuleb oletada nende tõhusat ja stabiilset sisekorraldust. Ilma selleta olnuks võimatu rajada suuri müüre, sest need pidid nõudma planeerimist ja kogukonnaliikmete pikaajalist koostööd, seega jah neid linnu võib nimetada ka tsivilisatsioonideks. 6. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise vahelisel alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Indias Induse kallastel tekkis tsivilisatsioon umbes 2500 aastat eKr.
Jeerikost erinevalt oli Çatalhöyük kindlustamata. Selle nelinurksed lamedakatuselised hooned paiknesid tihedalt teineteise kõrval, nii et majja sisse pääses katuseava kaudu. Mitmed hooned olid seest kaunistatud maalingute ja skulptuuridega, mis kujutasid eelkõige härgi või härjasarvi, naisi ja jahistseene. Jeeriko ja Çatalhöyüki olid sedavõrd suured ja püsivad asulat, et tuleb oletada nende tõhusat ja stabiilset sisekorraldust. Ilma selleta olnuks võimatu rajada Jeeriko müüre, mis pidi nõudma planeerimist ja kogukonnaliikmete pikaajalist koostööd. Naisekujukesed, esivanemate kolbad hoone seinas ja maalitud sisekujundusega majad osutavad arenenud religioossetele ettekujutusele, mille täpsem sisu jääb meile paratamatult saladuseks. Samal ajal pole kummaski asulas tõendeid suurtest varanduslikest erinevustest elanike vahel. Sellest ei saa küll järeldada kogukonnaliikmete täielikku võrdsust
annaabi.ee 
