Kuningate korraldusel kohandati kiilkiri pärsia keelele, samal ajal kasutati riigivalistemises üha rohkem ka kohalikke keeli. Pärsiarahvalt nõuti vaid, et tunnustataks Pärsia kuninga ülemvõimu ja makstaks korrapäraselt makse. Vaid riigi muudest aladest geograafiliselt eraldatud Egiptus ei tahtnud Pärsia ülemvõimuga leppida ja tegi korduvaid ning ajuti edukaidki katseid impeeriumist lahku lüüa. Foiniikia linnriikide sisekorraldusest on teada väga vähe. Mitmes mõttes sarnases see ilmselt Sumeri linnade omaga. Nagu sumeritel, nii valitses enamasti Foiniikiaski linnriiki ja juhtis selle sõjaväge kuningas. Ka Foiniikias oli vabadel kodanikel arvatavasti võimalus rahvakoosolekutel või vastavas nõukogus osalemise kaudu mõjutada riigi poliitikat. Kuid Sumerile vastupidiselt pole Foiniikiast andmeid ei suurte templivalduste ega selle kohta, et riigijuhtimiselt oleks tähtsat rolli etendanud preesterkond
Kr. kõige oskuslikemaiks meresõitjaiks Vahemerel. Ühtlasi rajasid nad hulgaliselt kolooniaid, esmalt Küprosel ja seejärel ka Vahemere lääneosas, kus üks neist, Kartaago Aafrika põhjarannikul, kujunes peagi tõeliseks suurvõimuks. Samal ajal hakkas foiniiklasi ida poolt üha enam ähvardama tugevnev Assüüria impeerium. Peagi langesidki sealsed linnad esmalt assüürlaste, siis Uus-Babüloonia kuningate ja lõpuks Pärsia võimu alla. Foiniikia linnriikide sisekorraldusest on teada äärmiselt vähe. Mitmes mõttes sarnanes see ilmselt sumeri linnade omale. Nagu sumeritel, nii valitses enamasti Foiniikiaski linnriiki ja juhtis selle sõjaväge kuningas. Ka Foiniikias oli vabadel kodanikel arvatavasti võimalus rahvakoosolekul või nõukogus osalemise teel mõjutada riigi poliitikat. Kuid erinevalt sumeri linnadest pole Foiniikiast mingeid andmeid ei suurtest templivaldustest ega preesterkonna osast riigijuhtimisel
Aleksander Brückner (1834-1896) – esimene TÜ aj.prof, keda võib tema saksa päritolule vaatamata osalt ka vene historiograafiasse kuuluvaks lugeda. Oli Peterburist pärit. Tema peateemaks oli Venemaa europiseerumine 17-18 sajandi. Oli Õpetatud Eesti Seltsi liige. Oli läänemeelne (pro saksameelne). Anton Jassinski (1864-1933) – uuris Tsehhi varakesaega ja agraarajalugu. Oli TÜ üldajaloo professor. Taunis sakslust. Rõhutas, et Liivimaa langemise põhjsued tulenesid eeskätt tema sisekorraldusest. 19.sajandi lõpul-20.sajandi algul ilmus vene ajaloolaste poolt koostatuna ka mitmeid mahukamaid allikapublikatsioone, mis keskendusid eeskätt Venemaa võitlusele Baltikumi omandamise või säilitamise eest. Enamasti oli tegemist akadeemilist laadi dokumendikogumikega, mille olid koostanud nimekad teadlased (Forsten, Vojenski), kes ka ise antud teema uurimisega tegelesid. 14
-7.saj eKr. Linnriikide rikkuse allikaks oli transiitkaubandus. Foiniiklased olid I aastatuhandel eKr kõige osavamad meresõitjad. Ühtlasi rajasid nad hulgaliselt kolooniaid, esmalt Küprosele, seejärel kaugemale Vahemere äärde. Üks neist oli Kartaago, asukohaga Aafrika põhjarannikul, mis tõusis peagi Vahemere lääneosa võimsamaks riigiks. Kuid Foiniikia linnad ise pidid taluma küll assüürlaste, siis Uus- Babüloonia ja lõpuks Pärsia vallutusi. Foiniikia linnriikide sisekorraldusest on teada väga vähe. Oletatavasti oli see sarnane sumerite elukorraldusele - riiki ja sõjaväge juhtis kuningas. Võib arvata, et siin oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. Foiniikia kultuuri suursaavutuseks võib pidada aga maailma esimese tähestiku leiutamist II aastatuhandel eKr. Olles varasest ajast tuttavad nii kiilkirja kui ka egiptuse hieroglüüfidega, suutsid foiniiklased neist mõlemast õppides arendada märksa lihtsama oma kirja. Nagu teisedki
tänapäeval kõnekdava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Nende andmete kohaselt olid etruskid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallide töötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid arheoloogilised leiud lubavad arvata, et neis domineeris mõjuvõimas aristokraatia. Kõige silmapaistvamad etruskide mälestised on nende hauakambrid, mida on leitud tuhandeid. Paljud neist on võimsad ja luksuslikud, mis lubab arvata, et tegemist on ülikute haudadega. Maeti kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambritesse. Surnud asetati lavatsitele hauakambri seinte ääres, või siis kivist või põletatud savist sarkofaagidesse.
annaabi.ee 
