Kuivõrd peab paika väide, et demokraatia on ainuõige valitsemisvorm? Arhalisel perioodil (u 800-500 a eKr ) toimunud kiired muudatused nõudsid Kreeka ühiskonna sisekorralduse täiustamist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Tähtsamad ja võimsamad neist olid Sparta ja Ateena. Linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud ning siseolud ebastabiilsed. Kehtis enamasti kaks valitsemisvormi: aristokraatia ja demokraatia. On palju vaieldud, kumb neist oli edukam ning parem. Mina arvan, et kuldne kesktee oleks õigeim lahendus. Riigikord peaks eelkõige kodaniku huvide eest seisma. Sokratese poolt palju kritiseeritud
ekspansioon: Moskva riigist hakati knelema kui kolmandast Roomast ja uuest Iisraelist, Moskva suurvrsti ksitati igeuskliku maailma peana. Need tendentsid said alguse juba suurvrst Ivan III vimuperioodil (14621505) ja svenesid veelgi Ivan IV Julma valitsemisajal (1530/15471584). 1547. aastal end esimeseks Vene tsaariks kroonida lasknud Ivan IV poolt jrjekindlalt lbi viidud haldus-, kohtu- ja sjavereformid lid isevalitsusele kindlama aluse ja suurriigile kohasema sisekorralduse. 1550. aastail sai Moskva vitudega Kaasani ja Astrahani tatari khaaniriikide le oma kontrolli alla Kaspia merele ja sealtkaudu Idamaadesse viiva Volga kaubatee. Jrgnevalt kavatses tsaaririik laiendada oma territooriumi Liivimaa arvel ja saavutada lemvimu ka Venemaad Lne-Euroopaga hendaval Lnemerel. Vene tsaari ambitsioonid prkusid paratamatult teiste Ida- ja Phja-Euroopa monarhiate vastuseisule: juba 15. sajandi lpust alates kujunes
6)Segaduste ajajärk 235-284 pKr - *Sagedased verised riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni, *Võimule hakkasid tõusma madalat päritolu, oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud, * Rooma idaprovintse ründas Uus-Pärsia riik ja põhjast germaanlaste hõimud 7)Rooma uus tugevnemine 284-395 pKr - *Keiser Diocletianus suutis segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra kehtestada, korraldas ümber riigi valitsemise ja sisekorralduse, suurendades keisri ja riigi bürokraatia võimu nind kärpides senati tähtsust ja kodanike vabadusi, *Constantinus Suur jätlas ümberkorraldusi 313 legaliseeris ristiusu, see muutus kiiresti impeeriumi valitsevaks religiooniks, *CS rajas Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna Konstantinoopoli, *Juurdus tava jagada riik kahe keisri vahel (ida ja lääne osa jaoks), *Pärast theodosius Suure surma aastal 395 jagunes riik lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks
omavahel tülli. Antonius tapab end koos oma armastatu, Egiptuse valitseja, Kleopatraga. 30 eKr vallutab Octavianus Egiptuse ja sellega lõpeb vabariigi aeg. Varase keisririigi periood (30 eKr-235 pKr). Esimeseks keisriks sai Octavianus, kes võttis endale aunime Augustus. Tema valitsusaeg (30 eKr-14 pKr) oli Roomale igati soodne. Kodusõdadele järgnenud pikal rahuperioodil arenes tõhusalt majandus ja valitseja sai pühenduda riigi sisekorralduse täiustamisele. Ta oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes viis oma plaanid samm-sammult täide ja hoidis samal ajal häid suhteid nii Rooma lihtrahva kui ka märksa hõrenenud nobiliteediga. Augustuse võimuletulek ei tähendanud ametlikult vabariigi lõppu. Augustus nimetas end vabariigi taastajaks. Rooma riik oli endist viisi res publica. Väliselt oli kõik nagu enne, ent tegelik võim kuulus nüüd siiski ühele isikule. Augustus oli loomilikult ka senati liige
vallutused panid aluse uuele ajajärgule - hellenismiperioodile. Constantinius Suur- rajas Konstantinoopoli, legaliseeris ristiusu, jätkas ümberkorraldusi Diocletianus- Suutis lõpetada segadused Roomas ja korraldas Rooma riiki ümber Theodosius Suur- viimane Rooma valitseja, kes sai ainuvalitsejana valitseda, pärast tema surma lagunes Rooma lõplikult kaheks Justinianus- Temal õnnestus vallutada Põhja-Aafrika ja Itaalia ning teha lõpp sealsetele vandaalidele ja idagootidele, riigi sisekorralduse edendamine, püstitas arvukalt uusi ehitisi Ajalooperioodid 1. Muinasaeg (inimeste tekkimine kuni kirja areng) 2. Vanaaeg (kirja areng kuni Lääne-Rooma riigi lagunemine) 3. Keskaeg (Lääne-Rooma riigi lagunemine kuni Ameerika avastamine) 4. Vara Uusaeg (maadeavastused) 5. Uusaeg (Ameerika avastamine kuni esimene maailmasõda) 6. Lähiajalugu (esimene maailmasõda kuni tänapäev)
Rahvad Apenniini poolsaarel enne Rooma riiki: * Etruskid asustasid Apenniini poolsaare lõunaosas asuva maakonna Etruuria. Nende päritolu on tundmatu, kuid nad ei kuulunud indoeurooplaste hulka ei ole itaalikute ega kreeklaste suguvõsas. Elatusaladeks meresõit, kaubandus ja käsitöö (olid suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad). Neil kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Sisekorralduse kohta puuduvad täpsemad andmed, kuid võib arvata, et seal valitses mõjuvõimas aristokraatia. * Itaalikud * Samniidid * Sabiinid * Kreeklased * Foiniiklased Rooma linna rajamine/tekkimine: Rooma linn tekkis Tiberi vasakule kaldale, umbes 25 km suudmest, seitsmele künkale. Linna kujunemine kestis mitu sajandit. Arheoloogilise materjali järgi otsustades oli ~600. aastaks eKr moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks. Küngastevahelisse orgu rajati
Segaduse ajajärk ja Rooma uus tugevnemine Rooma keisririigi hiilgeperioodile I-II sajandil järgnes segaduste ajajärk, mil sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisritekiire vaheldumiseni. Riigi sisemist ebakindlust kasutasid ära välisvaenlased. Keiser Diocletianus suutis aastakümneid kestnud segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra jalule seada. Ühtlasi korraldas ta põhjalikult umber riigi valitsemise ja sisekorralduse, suurendades keisri ja riigi bürokraatia võimu ning kärpides senati tähtsust ja kodanike vabadusi. Constantinus Suur (306-336) jätkas Diocletianuse algatatud ümberkorraldusi. 313. aastal legaliseeris ta ristiusu, mis seni oli keelatud. Sellest ajast muutus kristlus kiiresti impeeriumi valitsevaks religiooniks. Rajati ka Konstantinoopol, millest sai impeeriumi uus pealinn. Rooma linn säilitas küll auväärse maine, kuid kaotas oma senise poliitilise tähtsuse
Ameerika Ühendriikide, Euroopa Liidu liikmesriikide, Jaapani kodanike suhtes piirkvoote ei rakendata. Pagulaste õigusseisundit reguleeriv seadus reguleerib vastavatest rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevalt pagulusega kaasnevaid migratsioonisuhteid. 24.Seadusandliku võimu teostamine. PS §59 kohaselt kuulub seadusandlik võim Riigikogule. PS §4 kohaselt omab seadusandlik võim lahusvõimu staatust. Riigikogu organisatoorse sisekorralduse struktuuri määravab PS IV ja seadusandlikud protseduurid PS VII peatükk. PS §104 kohaselt täpsustatakse nii Riigikogu organisatoorse kui seadusandliku tegevuse regulatsioone Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega. Seadusandliku protsessi reeglid käsitlevad seadusandlikku algatust, seaduseelnõude menetlust, põhiseaduse muutmise menetlust, rahvahääletuse algatamist, seaduste jõustamist. Riigikogu organisatoorse struktuuri moodustavad Riigikogu esimees ja Riigikogu
võitis Caesar (100-44), kellest sai ainuvalitseja. Sellega mitte rahul olevad senati liikmed tapsid ta. Tema koha eest võstlesid Antonius ja Octavianus, kellest merelahingus võitis viimane. Ta hõivas 30 eKr Egiptuse, mida peetakse ka vabariigi lõpuaastaks. VARANE ROOMA KEISRIRIIK Daatum: 30 eKr-3 saj algus pKr (248) Võimul olnud Octavianud võttis endale aunime Augustus (princeps, imperaator), ta valitses kuni 14 pKr. Oli rahuaeg, majandus arenes, valitseja pühendus riigi sisekorralduse täiustamisele. Sai kõigiga hästi läbi keisririigi pooldajaskond suurenes. Kuigi valitses kuningas oli ametlik kord res publica väliselt jätkus kõik samamoodi, kuid tegelik võim kuulus ühele isikule, kel oli mitu ametit (keiser oli konsul, asevalitseja tähtsaimates provintsides, senati liige ning ka rahvatribuun). Ka muud riigiametnikud olid endiselt aus, kuigi mitte nii mõjuvõimsad. Senaatoriseisuse laienemine: neid määrati ka Itaalia linnadest ning hiljem provintsidestki
ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse.§ 147 lg 3 järgi ei tohi kohtunikud olla peale seaduses ettenähtud juhtude üheski muus valitavas ega nimetavas ametis. 7) Inimväärikuse printsiip Inimväärikuse printsiip on tuletatud põhiseaduse § 18 järgi. Vastavalt sellele ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. 1.3. Eesti Vabariigi põhiseadus arenguvisioon Põhiseaduslik kord on ühiskonna sisekorralduse mudel, sõnastatud Põhiseaduses ja kinnitatuna teksti legitiimsust tagaval kujul. Riigiõiguslikul käsitlusel tuginevalt, poliitilisi hinnanguid ellimineerivalt, võime perioodil 1918- 2006 eristada viit ajalooliselt toimunud põhiseaduslikku korda. Neiks on 1920.a. põhiseaduse alusel toimunud parlamentaarne I Vabariik; 1937.a. Põhiseaduse alusel toimunud presidentaalne II Vabariik; 1940.a. Põhiseaduse alusel föderaalriigi osana toimunud proletariaadi diktatuuri III
II saj. lõpul ja III saj. algul hakkas olukord riigiga halvenema riigipiire rünnati ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad 7) Keisririigi aeg 30ekr- 476 pkr Sagedased verised riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni. Rooma idaprovintse ründas Uus-Pärsia riik ja põhjast germaanlaste hõim. Keiser Diocletianus suutis segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra kehtestada, korraldas ümber riigi valitsemise ja sisekorralduse, suurendades keisri ja riigi bürokraatia võimu nind kärpides senati tähtsust ja kodanike vabadusi. Constantinus Suur jätlas ümberkorraldusi 313 legaliseeris ristiusu, see muutus kiiresti impeeriumi valitsevaks religiooniks, samuti rajas Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna Konstantinoopoli, Juurdus tava jagada riik kahe keisri vahel (ida ja lääne osa jaoks),aastal 395 jagunes riik lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks osaks:Lääne- ja Ida-Roomaks 375
senaatorite hulgast. Seetõttu võis vastuolu senatiga tuua keisrile märkimisväärset tüli ja takistada tema tegevust. Enamik keisreid püüdis senaatoritega hästi läbi saada ning varases keisririigis oli senatil valitseja nõuandjana üsnagi oluline osa. Augustuse valitsusaeg (30 eKr 14 pKr) oli Rooma riigile igati soodne. Kodusõdadele järgnenud pikal rahuperioodil arenes tõhusalt majandus ja valitseja sai pühenduda riigi sisekorralduse täiustamisele. Augustus oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes suutis oma plaanid järk-järgult ellu viia ning hoidis samal ajal häid suhteid nii Rooma lihtrahva kui ka aristokraatidega. Seetõttu vähenes endise vabariikliku korra pooldajaskond ning Augustuse surma järel pidas juba enamik roomlasi ainuvalitsust enesestmõistetavaks. Ehkki Augustuse järglaste hulgas nii mõnigi teenis halva valitseja kuulsuse, ei toonud see kaasa riigi nõrgenemist
Antonius ise põgenes Egiptusesse kus tappis enda. 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas seega kõik vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla. Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. VARANE KEISRIRIIK 30 eKr – 235 pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus (auväärne). Augustuse valitsusaeg (30 eKr – 14 pKr) oli Rooma riigile igati soodus. Kodusõdadele järgnenud pikk rahuperiood tagas majanduse tõhusa arengu ja lubas valitsejal pühenduda riigi sisekorralduse täiustumisele. Augustus oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes suutis oma plaanid samm-sammult ellu viia, hoides samal ajal häid suhteid nii lihtrahva kui aristokraatiaga. Seetõttu vähenes tema valitsusajal tunduvalt endise vabariikliku korralduse pooldajaskond. Kui Augustus suri, pidas enamus roomlasi ainuvalitsust enesestmõistetavalt sobivaimaks riigikorralduseks. Mitmed Augustuse järglased valitsesid oma lähikondsete ja Rooma ülikkonna suhtes
pontifex maximus- ÜlempreesterAja jooksul hakkas nimetus tähendama keisrit. Senati roll nõuandva organina säilis ja senaatori amet jäi auväärseks. Keisrid püüdsid senaatoritega häid suhteid hoida,et nad ei takistaks tegevust. Senaatori seisus laienes, ka teiste impeeriumi piirkondada elanikud said võimaluse senatisse kanditeerida. Keisririik Lk -173/74 Augustus valitses aastatel 30 ekr-14 pkr. Rahuperioodil arenes tõhusalt majandus ja valitseja sai pühenduda riigi sisekorralduse täiustamisele.Ta hoidis häid suhteid nii rooma lihtrahvaga kui ka kodusõdades märksa hõrenenud nobiliteediga. ( väline laienemine britannia traianus pax romana) lõpetada ! Seadused kujunesid välja pika aja jooksul, põhinesid praktilistel kogemustel( võeti arvesse samma probleemi puhul tehtud otsuseid), ning kreeka õpetustel.Seadused kehtisid kõigi suhtes võrdselt. Kõigil oli õigus otsus edasi kaevata. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik. Roomlased panid aluse õigus
5) kohtu sõltumatuse printsiip Kohtuvõimu separatsiooniks nimetatakse kohtuvõimu eraldamist võimu kolmikjaotuse (võimude lahususe) teistest elementidest. Kohtuvõimu autonoomsuse all tuleb mõista kohtute internse enesehaldamise õigust, mis on sätestatud konstitutsiooni ja seadustega. Internne on selline haldamine, mis piirdub üksnes oma ametkonna siseasjadega (näit erinevalt kohalikust omavalitsusest, kes korraldab peale puht oma organite sisekorralduse küsimuste ka haldusüksuse kogu elanikonna tegevust, milline on eksternne haldus. Kohtu autonoomia on tema sisehalduse autonoomia. Internse halduse raames võib kohus teostada funktsionaalset ja teenistuslikku kontrolli. Õigusemõistmise monopoolsuse all tuleb mõista üksnes ja ainuüksi kohtute õigust mõista kohut, kusjuures kõrgeima astme (kassatsioonikohtu) kohtu otsus on lõplik. Lõplik on ka alama astme kohtu otsus, mille peale ei esitatud apellatsiooni- või kassatsioonikaebust
annaabi.ee 
