Üldine Teatriajalugu I
Igas oma järgnevas tragöödias eessõna sellest,
kuidas tegelikult kirjutada tragöödiaid. Corneille tegi valesti tema meelest: ei suuda ülal hoida
publiku tähelepanu lihtsa tegevusega, see muudab Racine'i tegevuse amorfseks, haraliseks.
Sisuliselt oli tal õigus. Ta oli klassitsist, erinevalt Corneille'st, ta ei oskanud puhtalt kirjutatada
klassitsistlikku näidendit. Racine kirjutas eksimatu süzee loomise meetodi ta loob kõik oma
näidendid üles sisekonfliktil. Et lahti kerida sisekonflikti pole vaja palju aega ega ruumi. Sellele
vaatamata astub Racine Corneille' vastu tragöödiaga ,,Britannicus", kes oli keiser Nero
kasuvend sama isa, erinev ema. Britannicusel samuti õigus pretendeerida troonile, Nero ja
tema ema mürgitasid Britannicuse ära. Tunde ja kohuse konflikt Corneille'il, Racinel aga puudub
kohusetunne, järelikult ei saa olla kohuse konflikti. Ta uuris Machiavelli ,,Valistejat", mille
võtmes ongi kirjutatud ,,Britannicus"