Peatükk 2.4 Euroopa rajamine: ühiskond ja eluolu 1. Mis oli Rooma impeeriumi olulisim pärand keskaegses Euroopas. Põhjendage oma seisukohta. Just rooma kunsti ja arhitektuuri taasavastamine pani aluse renessansile ja seeläbi kogu kaasaja maailmale. 2. Seleta mõistet reconquista. Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablastelt. 3. Kuidas soodustasid kloostrid keskajal sisekolonisatsiooni? Asustus tihenes ning loodi uusi põllumaid. Põllumajanduse keskmesse loodi kloostrid. See andis aluse linnade loomisele kohtadesse, kus enne laiusid metsad ja põllumaad. 4. Iseloomustage feodaalühiskonna korraldust. Mitmeastmeline, hierarhiline võim maa üle. Maahärra oli ühiskonna tipus. 5. Mida tähendab ütlus ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall"? Igal vasallil on kohustused ainult oma otsese senjööri ees 6
kultuuriliseks ja poliitiliseks keskuseks oli Bütsants - Õigeusklikku maailma kuulusid peale Kreeka ja Venemaa veel Balkani maad, samuti mitmeid Aasia piirkondi - Need kaks jõudu põrkasid kokku muu hulgas Eestis ja Lätis, mida püüdsid endaga liita nii õigeusklik kui ka katoliiklik maailm - 14.saj lõpus võtsid ristiusu viimasena vastu ka Leedu valitsejad Sisekolonisatsioon • Euroopa mitte üksnes ei laienenud, vaid ka tihenes • - Sisekolonisatsiooni käigus hõlvati hõredalt asustatud piirkondi ja rajati uusi põllumaid • - Sageli seisid uute alade hõlvamise ja põllumajanduse arendamise keskmes kloostrid • - Sisekolonisatsioon tähendas ka linnade rajamist • -kesk- ja ida-Euroopas rajasid linnu ülekaalukalt sakslased – seda nii Saksamaal kui ka Poolas, Tšehhis, Ungaris ja Skandinaavia riikides . • - Väga sageli kutsus valitseja sakslasi oma maale, et need linnu rajaksid •
mäestikualasid. Teine piirkond, mis asub esimesest põhja pool, saab alguse Lõuna- Inglismaalt ja Lääne- Prantsusmaa rannikult ning laiub kuni Uurali ja Kaukasuseni, hõlmates peamiselt madalaid tasandikke, mis harva ulatuvad merepinnast kõrgemale kui 200 meetrit. Põllumajanduse roll, metsade ja kõnnumaa osakaal ning paikse, poolränd- ja mägikarjatamise vahekord oli regiooniti küllalt erinev. Mõnel pool toimus uute põllumajanduslike asunduste loomine sisekolonisatsiooni teel, teisal aga saatsid ja toetasid seda poliitilised vallutused. Arvatavasti tegeles kuni üheksa inimest kümnest põllutööga ja elatus sellest. Talupoja peamiseks mureks oli kindlustada leivavili oma perekonnale ja isikutele, kel oli mingeid õigusi tema maale või saagile (mõisnik, linnas elav maaomanik, kohalik kirik), sest igal pool oli teravili inimeste peatoidus, eriti just ühiskonna vaesemate kihtide hulgas. Leiva
Kuid üha suurenev läänistamine ja teotöö osakaalu tõusu tõttu hääbus vabatalupoegade seisus 16. sajandi keskpaigaks. Adratalupoeg Tegemist talupojaühiskonna suurima rühmaga keskajal. Enamasti ühe adramaa suuruse talu peremehed, kes täitsid kõiki kohustusi, mis alistumislepingutes kirjas (ristimine, preestrite ülalpidamine, avalikud tööd, väeteenistuskohustus, maksud, teotöö). Üksjalad Seoses mõisate asutamise ning talumaade nende alla võtmisega, samuti sisekolonisatsiooni tagajärjel tekkisid keskaegsel Liivimaal üksjalad (väiketalunikud). Enamasti maatud käsitöölised, sulased/tüdrukud, kellel oli kasutada veerandi kuni poole adramaa talu ja kes tegid mõisatööd ühe jalapäeva nädalas. Mainitakse Harjumaal 1435 aastal, Saaremaal 1453 aastal. Nende arv kahanes aja jooksul, eriti 16 sajandist alates. Saaremaal leidus neid veel ka 18 sajandil. Vöörmünder Kogudusel ja kirikul olid peale preestri veel eestseisjad ja vöörmündrid,
annaabi.ee 
