1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha • kähe hääl • liigtundlikuse ilmingud • iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass – kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass – tavapärased
Sabotaaz Juhtkonna liikme surm Meeskonnaliikme pantvangi võtmine Arvutisüsteemi kahjustus Tööstuslik konflikt Pettus või kuritegu Kriisialdimad valdkonnad: finantssektor, autode ja õhusõidukite tootmine, tarkvara ettevõtted, meediakirjastused, sport, lennundus, telekommunikatsiooni ettevõtted, juriidilised teenused, tervishoid Sisekriisi ennetamine 11.6 · org sisekliimast pidevad ülevaateid (auditeid) 8 org infoliikumise kontroll org SKi üldpõhimõtete sõnastus ideaalne sümmeetriline kahesuunaline komm siseinfo liikumise planeerimine kõikvõimalike siseinfo kanalite kasutamine, nende efektiivsuse kontroll näost näkku suhtlemine töötajatega info avalikustamine esmalt töötajatele
tulenevalt üles ehitada oma värbamissõnumid, mida avalikustatakse võimalustele vastavates kanalites oluliste värbamismeetodite abil. Autor eelistab organisatsioonisisest värbamist organisatsiooni välisele ning alternatiividele, kuna see tekitab inimestele kindlustunde, et neid vajatakse ja nad saavad antud asutuses edasi töötada. Kuid iga vakantse töökoha täitmisel tuleb lähtuda siiski töö iseloomust, kuika ettevõtte sisekliimast. Töö autor järeldas, et ühtegi personalivaliku meetodid ei tohi pidada ainuõigeks ja teistest oluliselt paremaks. Parima tulemuse annab erinevate meetodite komplektne kasutamine. Vigade vältimiseks tuleb meetodeid, sh teste eelnevalt kontrollida ning määrata nende usaldusväärsus. Ettevõtted valivad sageli kombineeritud meetodit, kus vabanenud või uuele ametikohale kandideerivad koos nii oma töötajad kui ka väljastpoolt
tavaliselt 20 aastat Ehitised, tarindid ja ehituses kasutatavad tooted jagatakse tööea klassidesse (C > 100a, D > 50a, E >20a, F >10a, G >1a) hoonetel tavaliselt 50 aastat; õhuliinidel, trosskonstruktsioonidel, maapealsetel ja maaalustel soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel tavaliselt 20 aastat Kasutusiga sõltub ehitusmaterjalide, projekti ja ehitustööde kvaliteedist, sisekliimast ja keskkonnast, väliskliimast ja keskkonnast, kasutustingimustest, hooldustingimustest - Tuleohutus ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et tule puhkemise korral: · võib teatud aja jooksul eeldada tarindite kandevõime säilimist · on takistatud tule ja suitsu hoogustumine ja levik ehitises · on takistatud tule levimine piirnevatele tarinditele · on arvestatud päästemeeskonna ohutust
aastakümnetega väljakujunenud tarindite soojus- ja niiskusrežiimi. Need aspektid muudavad hoonepiirete niiskustehnilist toimivust. Ilma kasutuseta ruumide kütmist võib käsitleda põhjendamatu energiakuluna. Lisaks muutunud ehitustraditsioon (muutunud ehitusmaterjalid, uued ehituskonstruktsioonid ja piirdetarindid), energiatõhusus (lisasoojustamise vajadus), kasutusotstarve (vee kasutus, niiskuskoormused) ja arusaam kvaliteetsest sisekliimast seavad traditsioonilistele maaehitistele endisest erinevad nõuded. 1.1 Uuringu eesmärk ja oodatavad tulemused See uuring keskendub maapiirkonnas asuvate üksikelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasäästu uurimisele. Uuring on maaelamute uuringu I etapp ja keskendub peamiselt perioodiliselt köetavatele ja kütmata palkeramutele, moodustades samas tervikliku uuringu, mida saab hiljem siduda ka teiste uuringutega. Uurimistöö eesmärgid olid järgmised:
keskele 11,5 m kõrgusele põranda pinnast. Siseõhu kvaliteet võib puitmajades päeva jooksul väga palju varieeruda, (vt. Joonis 8.8.3). Siseõhu CO2 sisaldus sõltub väga erinevatest asjaoludest. Konkreetsete korterite mõõtetulemuste analüüsiks vajaliku teabe saamiseks täideti elanike, uuritava toa ja mõõteperioodil valitsenud sisekliima kohta vastavad ankeedid. Sama küsitluse alusel hinnati ka sisekliimast põhjustatud terviseprobleeme. 154 Joonis 8.8.3 Näide CO2 kontsentratsiooni muutustest ühe ööpäeva jooksul. Tuulutusperioodi ilmestab CO2 taseme järsk langus. Lisaks on joonisel välja toodud aknaanduri näit akna avatuse kohta. Joonis 8.8.4 Näide CO2 kontsentratsiooni muutuste erinevustest korterites 1381 ja 1391 nädalapikkuse perioodi vältel. 8.1
annaabi.ee 
