Töövahendid: kalorimeeter, keeduklaas, termomeeter, kaal, 30-50 g metallitükk Töö käik: Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas ja valati sellesse umbes 100 cm3 vett. Vett täis siseklaas kaaluti uuesti ning asetati tagasi kalorimeetrisse. Mõõdeti kalorimeetris oleva vee temperatuur. Võeti kiiresti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati ettevaatlikult termomeetriga vett ning märgiti vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed: 1) Metalli mass: m1 = 28,61g = 0,02861 kg 2) Kalorimeetri siseklaasi mass: m3 = 80,17 g = 0,08017 kg 3) Kalorimeetri siseklaasi mass koos veega: m4 = 178,035 g = 0,17805 kg 4) Vee mass kalorimeetris: m2 = m4 – m3 = 178,035g – 80,17g = 97,865g = 0.097865 kg 5) Metalli temperatuur keevas vees: 100 °C 6) Vee algtemperatuur: t1 = 21 °C 7) Vee kõrgeim temperatuur: t2 = 22 °C
Kasutatud reaktiivid: metallitükk, vesi Töö käik: a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm 3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur. Protokolliti katse andmed tabelisse. Kasutades katseliselt leitud metalli erisoojusmahtuvust, arvutati Dulong- Petit´ seaduse põhjal metalli ligikaudne aatommass. Katse andmed ja arvutused: Metalli mass m1= 24,1 g= 0,0241 kg Kalorimeetri siseklaasi mass m3= 44,93 g= 0,04493 kg Kalorimeetri siseklaasi mass koos veega m4= 128,88 g= 0,12888 kg
Kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter, metallitükk (30-50 g raskune), vesi Töö käik a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30- 50 g raskune metallitükk, siduti see niidi otsa ja riputati 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. e) Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur. Protokolliti katse andmed järgnevasse tabelisse: Katse andmed Metalli mass: m1 = 30,31g = 0,03031 kg Kalorimeetri siseklaasi mass: m3 =48,78g = 0,04878 kg Kalorimeetri siseklaasi mass koos m4 = 149,22g = 0,14922 kg veega: Vee mass kalorimeetris: m2 = m4 - m3 = 0,14922 kg 0,04878 kg = 0,10044 kg
Kalorimeeter,soojusisolatsiooniga varustatud keeduklaas(200-300cm3 ),keeduklaas (100 cm3),termomeeter,kaal,pliit Töö Käik: Kaaluda 0,01 g täpsusega 30-50g raskune metallitükk, siduda niidi ots ja riputada 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. Kaaluda kalorimeetri sisemine klaas, valada sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluda uuesti ja asetada klaas veega tagasi kalorimeetrisse. Mõõta kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metal ja asetada kalorimeetri siseklaasi. Kalorimeeter katta kaanega, segada termomeetriga ettevaatlikult vett ja märkida vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed: q2= 0,09769*4,187*103(26.c-23.c)= 1227,08409 J 1. Metalli mass: m1 = 29,91g=0,02991 kg 2. Kalorimeetri siseklaasi mass: 3. Keeduklaas sai soojust : m3= 43,5 g= 0,0435 kg q3=m3 * 0,80 * 103(t2-t1)J 3
ja kaalutakse uuesti, et teada saada vee mass. Veega klaas asetatakse kalorimeetrisse. Seejärel möödetakse kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metall ning asetada kalorimeetris olevasse veeklaasi. Seejärel tuleb termomeetriga ettevaatlikult vett segada ning mööta vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed Metalli mass m1 0,02992 kg Kalorimeetri m3 0,04568 kg siseklaasi mass Kalorimeetri m4 0,14335 kg sise-klaasi mass koos veega Vee mass m2 0,09767 kg kalorimeetris Metalli temp. 100 oC keevas vees Vee alg t1 20,2 oC temperatuur Vee kõrgeim t2 23,5 oC temperatuur Vee erisoojusmahtuvus Cvesi=4,187 × 103 J kg- 1 K-1
vähendab soojuskadu akende kaudu kuni 30%. Klaasi pinnale kantud Low-E kate võimaldab pääseda ehitise siseruumidesse lühilainelisel kiirgusel (valgus), kuid takistab küttesüsteemide tekitatud pika lainepikkusega soojuskiirguse kadu läbi akende. Selektiivklaas asetatakse klaaspaketti siseklaasina nii, et kaetud pind jääb paketis sissepoole. Sellise asetuse puhul sisepinnad soojenevad, mis omakorda vähendab temperatuuri kõikumist ja kondensatsiooni, siseklaasi pinnalt ei õhku ebameeldivat külma. Mõningates klaaspaketi klaasikombinatsioonides on selektiivklaas välimiseks klaasiks, mis puhul U- väärtus ei muutu, kuid päikeseenergia läbivus väheneb kuni 4%. Kõva pinnakattega selektiivklaasi saab 8 klaaspakettides kasutada koos UV-kiirgust tõkestavate klaasidega. Kõvapinnalisi klaase saab karastada
Sellise asetuse kasutatavaks gaasiks argoon, põhjustatavast õhuringluse üks pool on kaetud spetsiaalse puhul sisepinnad soojenevad, oluliseks eeliseks argooni skeemist. läbipaistva madala mis omakorda vähendab puhul on just hind. Kui Seda probleemi aitab emissiviteet-kattega (ingl k. temperatuuri kõikumist ja klaaspaketis on õhu asemel lahendada mikroavanemine lüh. Low-E ). Selline kate on kondensatsiooni, siseklaasi argoongaas, on akna U ehk tihendituulutus. läbipaistev, väikese, peaaegu pinnalt ei õhku ebameeldivat -väärtus umbes 1,1 W/m²K. Mikroavanemise korral märkamatu värvitooniga ning külma. Mõningates avaneb aken tuulutusasendis mõjutab valguse läbilaskvust klaaspaketi Õhutuspilud kõigepealt ca 5 mm, tekitades ja peegeldust minimaalselt
2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4. Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse 5. Jälgisime termomeetrit ja panime kirja kalorimeetris oleva vee maksimum temperatuuri. 6. Tegime vajalikud arvutused et leida metalli aatommassi ja määrata metalli Katse andmed: · Tundmatu metalli mass m1=0,0302kg · Vee mass m2=0,0921kg · Siseklaasi mass m3=0,0452kg · Metalli alg temperatuur T1=100oc · Vee alg temperatuur t2=23oc · Süsteemi lõpp temperatuur t3=32oc · Vee erisoojusmahtuvus Cvesi=4,187*103(J/(kg*K)) · Klaasi erisoojusmahtuvus Cklaas=0,80*103(J/(kg*K)) Arvutused 1. Metalli poolt antav soojushulk: q1=m1c(100 t2) Q1=0,0302*C*(100-32) J 2
annaabi.ee 
