Süda Süda on organ, mis toimib pumbana, pannes vere organismis ringlema. Inimese süda on umbes rusikasuurune ning kaalub ligikaudu 250 350 grammi. Südame moodustab võimas südamelihas, mis rütmiliselt kokku tõmbub ja lõtvub. Süda asub kopsude vahel, rinnaku taga ning selle alus on suunatud ülespoole ja tipp allapoole. Südame sein koosneb sise-, lihas- ja väliskestast. Sisekest e. endokard vooderdab kogu südame sisepinda ning sarnaneb ehituselt ja arengult veresoone seina sisekihiga. Lihaskest e. müokard on paks vöötlihaskoest moodustis, mis koosneb omavahel ühenduses olevatest vöötlihaskiududest. Kodade lihaskest on 2-, vatsakeste lihaskest 3- kihiline. Südame väliskiht e. epikard koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast ainukihilisest epiteelist (EE 9, 1996). Südamelöökide sagedus võib olla inimestel erinev. Täiskasvanud inimesel lööb süda umbes 70 korda minutis, vastsündinutel aga umbes 140 korda minutis. Südamelöökide arv
8.2.1 Veljed Autoratta osad on velg ja rehv. Sõiduautodel kasutatakse süvapöiaga velgi. Erinevate autode veljed erinevad üksteisest läbimõõdu, laiuse ning kilbi ja pöia vastastikuse paigutuse poolest. Velje tähistuses, näiteks 5J-13, näitab esimene number pöia laiust tollides. Numbrile järgnev täht seostub serva kuju ja kõrgusega. Mõttekriipsule järgnev number näitab pöia läbimõõtu. Rehv koosneb mantlist (väliskumm) ja ventiiliga lohvist (sisekumm). Õhkupidava sisekihiga mantlid lohvi ei vaja, neid nimetatakse tihtrehvideks. Ventiili südamik on sulgur, mida saab välja keerata. Tihtrehvi ventiil kinnitatakse velje külge. Rehvid Ratta kandevõime, veeremissuuna täpsuse ning veo- ja pidurdusjõu edasiandmine sõltub mantli ehitusest. Mantli mustrilist pealispinda nimetatakse protektoriks ehk turviseks. Selle all paikneb venimatu vahevöö. Nii vöö kui ka sarrus koosnevad mitmest koordikihist, mis ei lase kummil välja venida ega katkeda
annaabi.ee 
