suurenevad töötajate sissetulekud ja selle kaudu maksulaekumised. Suureneva laekumise arvelt aga on võimalik kasvatada bilansimahtu e riigieelarve mahtu. Tihti loovad valitsused headel perioodidel reserve selleks, et majanduselangusetsüklis katta tekkiv puudujääk. Tegevuse finantspoliitilised eesmärgid on läbi aja muutunud ja liberaalse tulumajanduse tingimustes on riigi ülesanne tagada kord ja julgeolek ning seega olid riigieelarve prioriteedid suunatud sisekaitsele ja riigikaitse finantseerimisele. 20.sajandil aga suurenes mõju valitsusele, et lisaks fiskaalsele eesmärgile tuleb rohkem mõjutada ka majandustegevust ning seetõttu kujuneb sel perioodil rahapoliitika üheks suunaks mittefiskaalne sihitus. Rahanduspoliitika 3 funktsiooni 1. Funktsioon. Tootmistegurite allokatsiooni korrigeerimine – tootmistegurite paigutuse juhtimine ja korrigeerimine. 2. Funktsioon. Tulude ja vara jaotamise korrigeerimine. 3. Funktsioon.
kui majanduses ollakse edukas, siis suurenevad töötajate sissetulekud ja selle kaudu maksulaekumised, suureneva laekumise arvelt aga on võimalik kasvatada bilansimahtu. Tihti loovad valitsused headel perioodidel reserve selleks, et majanduse languse tsüklis katta puudujääk. Tegevuse finantspoliitilised eesmärgid on läbi aja muutunud ja liberaalse turumajanduse tingimustes on riigi ülesanne tagada kord ja julgeolek ning seega olid riigi eelarve prioriteedid suunatud sisekaitsele ja riigikaitse finantseerimisele. 20sajandil aga suurenes mõju valitsusele, et lisaks fiskaalsele eesmärgile tuleb rohkem mõjutada ka majandustegevust ning seetõttu kujuneb sel perioodil rahapoliitika üheks suunaks mittefiskaalne sihitus. Rahanduspoliitika kolm funktsiooni: 1. Tootmistegurite allokasiooni korrigeerimine ehk tootmistegurite paigutamise juhtimine. 2. Tulude ja vara jaotamise korrigeerimine- peab ressursse suunama ja jagama. 3. Majandusliku stabiilsuse tagamine.