TŠEHHI Praha Praha on Tšehhi pealinn ja ühtlasi suurim linn. Prahat peetakse üheks maailma kauneimaks linnaks. Linn on tulvil erinevatest ajastutest pärit vaatamisväärsustest. Igal aastal külastavad seda miljonid turistid. Praha loss (Pražský hrad) Lossil on võimsad trepid, koridorid ja sisehoovid ning muljetavaldav interjöör. Külastage Püha Viituse katedraali Karli sild Sellele keskajast pärit romantilisele sillale tasu jalutama minna eelkõige hommikul - siis on seal vaikne ja mõnus imetleda võimsaid skulptuure ja kaunist vaadet. Raekoja plats astronoomilise kellaga Ajaloolise hõnguga Raekoja platsi võib pidada Praha tõeliseks südameks, mida tasub kindlasti külastada. Karlsteini loss Praha külje all asuv üks Tšehhi sümbolitest - Karlsteini loss, Tšehhi üks tuntumaid
Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant. Linnade ja riikide teke Umbes 2600 aastat eKr rajati uhked linnad, millest tähtsaimad olid Harappa ja Monejo daro. Linna servas paiknes tavaliselt kindlus. Tavaliselt olid majadel väikesed sisehoovid. Rennide kaudu juhiti vett majja ja sealt välja Kastikord Braahmanid- preestrid, õpetlased Ksatriad- sõjamehed, valitsejad Vaisjad- kaupmehed, käsitöölised, talupojad Sudaad- teenijad, lihttöölised Puutumatud- ühiskonnast välja arvatud Usk, kultuur India usku ja kultuuri tunneme pühade raamatute veedade järgi. Nendes leidub õpetusi ja ülistuslaule jumalatele. Usuelu korraldasid ja juhtisid brahmaanid. Indias usuti ümbersündi aga mõned
Me elame kultuuri ajaloo keskel, selle tajumine tekitab respekti seniolnu ja -tehtu suhtes ning annab kindlustunde tuleviku ees Kultuuriväärtus - see on väärtus täna ja alati. Meie ja kogu inimkonna jaoks. Kunstilises mõttes ei ole meie vanalinna iga üksikobjekti puhul eraldi tegemist millegi erakordsega. Linna väärtus seisneb milleski muus. Vana Tallinn on harukordselt terviklikult säilunud keskaegne hansalinn. Muutumatuna on püsinud tänavate ja kinnistute võrgustik, sisehoovid ning hooned oma keskaegsetes vormides ja detailides, suures osas on säilunud tornidega linnamüür. Kergesti võib kujutleda mõttelist teekonda bürgerielamust mööda treppi alla tänavale, piki kitsaid looklevaid tänavaid kirikusse, gildimajja, turuplatsile, läbi linnavärava alla sadamasse. Nii avaneb hansalinna funktsionaalne mõttelaad ja esteetika, me suudame tajuda vanalinna keeruka põiminguna pikas aja- ja kultuuriloos.
võimalik polnud. 19. sajandi Euroopa suurlinnade elumajad olid peamiselt 5-6- korruselised, kuid barokklossil oli olnud vaid 4 korrust. Nii sai üle võtta vaid detaile ja ornamentikat. Vastuolu fassaadi ja ülejäänud ehitise vahel aina süvenes. Insenerid pidi tihti sobitama siseruumid arhitekti joonistatud fassaadi ja sellesse jäetud avade taha. Kuna pearõhk ja -tähtsus oli välisel ilmel, jäid hoonete suursuguste esinduskülgede varju tihti mittemidagiütlevad sisehoovid. Neobarokk Napoleon III ajal määrasid Prantsusmaal maitset eelkõige uusrikkad. Saksamaal aga Preisi-Prantsuse sõja järgselt. Nemad olidki neobaroki peamised tellijad. 1861.-1875. Aastatel valmis Charles Garnier'i projekteeritud Pariisi ooperiteater, mis on neobaroki luksuslikuimaks ja ka kuulsaimaks näiteks. Pariisi ooperimaja. Charles Garnier Oma paarissammastega meenutab see 17
· Mohammedi mosee Mekas, kultuuriline märk. · Mosee, minarett on palve kordade teada andmiseks. · Mausoleum ja mosee hauarajatised. · Paleed ja kindlused · Erinevad saunad Rooma eeskujul, suured ühissaunad. · Aia arhitektuur · Elamud · Islami arhitektuur on sissepoole suunatud. Välisjooned pole nii olulised kui seesmised · Loori arhitektuur(naised kannavad sama eesmärgiga) · Majade mõõtmed näitavad kui tähtis too hoone on. Sisehoovid. · Mosaiik, vääriskivid, valge marmor. · Skulptuur puudub, kuna see on koraaniga keelatud. · Samarra tigu torni sarnane ehitis. · Arhitektuur on rütmiline ja korrapärane, sümmeetriline. Palju sümboleid, nisse, sambaid, võlve. · Mugavust tekitav arhitektuur. · Aias on alati voolav vesi. Aed on paradiisi sümbol. · Cordoba mosee on on üks kauneimaid, üle 8000 samba. · Mauri arhitektuur. Gootika.
Algas kiire ehitustegevus, mille eesotsas oli 1926 linnaarhitektiks määratud Arnold Matteus. Tema projekteeritud on paljud ühiskondlikud hooned ning eramajad. Valmisid Vanemuise teatri juurdeehitus, praeguse Haridusministeeriumi hoone ning turuhoone (ibid). 1920. aastal oli Tartu ruumiline struktuur üsna erinev tänapäevasest. Jõe ääres asuvad söögiturg ja teisel pool jõge kalaturg. Jõe ületamiseks oli kivisild, hoonestus oli tihe ja iseloomulikud olid suuremad või väiksemad sisehoovid. Joonis 3. Tartu kesklinn aastal 1920 1940. aastal võeti Eesti Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu. 1941 tungisid linna sakslased. Punaarmee tegutses laskes õhku sillad ning pommitades linna. Hävis hoonestus mõlemal pool Emajõe kaldaid. Levisid ka suured tulekahjud. Saksa okupatsioon kestis linnas kolm aastat ja poolteist kuud. 1944. aastal toimusid uued lahingud Tartu pärast, mis olid veelgi ägedamad kui kolme aasta eest. Linn oli elanikest
Valgustus on heakorrastuse üks tähtsamaid osi. Asulates kasutatakse valgustust põhiliselt tänavavalgustusena, arhitektuurse-kunstilise valgustusena, reklaamvalgustusena, signaal-ja turvavalgustusena. Valgustus on vajalik mugavaks ning ohutuks liiklemiseks asulates pimedal ajal. Kavandamisel lähtutakse eelkõige tehnilistest aspektidest: valgustatud peavad olema kõik kasutatud teed asulais ja haljasaladel, sissepääsud hoonetese, platsid, terminaalide ümbrused, parklad, sisehoovid jm. Plaanimisel on põhiliseks teguriks valgusvoo hulk pinnaühikule. Valgustatusest sõltub valgustite vahekaugus, kupli tüüp, valgusallika võimsus ja masti kõrgus. Plastika aitab koondada vaadet ja ergastab kompositsiooni haljasalal. Mida ahtam on ala, seda hoolikamalt tuleb jälgida konteksti ja valida detaile. Temaatiliselt jaguneb plastika allegoorseks taiese ideed väljendatakse läbi allegoorilise vormikeele, sümboolseks teose
kujundamisega. Kui arhitekt kujundab hooneid ja nende siseruume, siis maastikuarhitekt kujundab tellija soovi järgi välisruume. 1. iidset aiakunsti, muistsete aedade rajamisel hakati esteetilistel kaalutlustel maastikupilti sihilikult muutma (seitsme maailmaimehulgas Semiramise rippaiad nn.katusaiad), 2. linnaelamute sisehoovide aiad (pakkusid silmailu ning kaitsesid kõrvetava päikese eest), 3. kloostrite sisehoovid (omamoodi botaanikaaiad), 4. korrapärase põhiplaaniga Itaalia renessanssaed (kasutati lopsakaid taimi, voolavat vett ja kauneid skulptuure), 5.pargid (rangelt geomeetrilise kujundusega või vabakujulise plaaniga), 6. linnahaljastus. 29. Maastike areng läbi ajaloo (kokkuvõte). Peamised arengutrendid Eestis ja mujal maailmas. VÕÕRANDUMINE, URBANISEERUMINE, POPULISM KESKKONNAKAITSES,
Mõned külad hakkasid arenema linnadeks, ehitati monumentaalseid hooneid. Sellisteks linnadeks nt Eridu, Uruk. Siit vanimad kindlad templid Mesopotaamias. Majanduse aluseks oli niisutusviljelus. Rohkesti kanaleid ja kraave. Viljelus muutus töömahukamaks. Süvenes sotsiaalne erinevus. Juhtloom oli veis. Ubaidi küla sai alguse u 5000 eKr. Asustus pärit idast. Õlgedest ja kuivatatud savist majad. Majad lamedate katustega, kogu õhtune elutegevus toimus katustel. Kultuuri hilisel järgul ka sisehoovid. Ubaidi kultuuri hooned olid täisnurksed, ehitati savitellistest. Kesksel kohal suured templid. Templitel ja preestritel nt niisutussüsteemide loomisel oma osa. Perioodi lõpul olid mitmed asulad piiratud müüriga. Arenes käsitöö. Leiutati pottsepakeder (käsikeder), lihtsustus savinõude valmistamine ja maalimine, keraamika ühtsem. Sageli nõudel rohekas põhi, sellel pruuni v mustaga maalitud geomeetriline ornament. Kivist pitsatid. Palju savist kujukesi (peamiselt naised).
Piiratud müüridega, kindlustatud. 1492: Granada langes kristlastele (Ferdinand ja Isabella), maurid aeti välja. Alhambra paikneb kiltmaa tipus ning seda on kutsutud "Punaseks linnaks" (al-hamra = punane kants) - peamiselt domineerivate oranzikas-punaste kivide tõttu, millest loss on ehitatud. Koostanud: 32Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Arhitektuur ja sisehoovid pärinevad 14. sajandist: Kompleksi kuuluvad mitmed väiksemad sisehoovid. Mirtide hoov (Court of the Myrtles): pikk tasane peegeldav bassein, mirdihekid pärinevad hilisemast ajast, peale Hispaania vallutust 1492. Lõvide hoov (Court of the Lions): klassikaline chahar-bagh koos nelja aiaosaga, veekanalid, nikerdatud kips, alabastersambad, pronksist purskkaev (nimi Lõvide hoov tuletab meelde lõviskulptuure iidsest Pärsiast), lõvi sümboliseerib toretsevat võimu ja võitu
pärase kitsa ja kõrge fassaadi, mille keskosa kaunistati tihti ärkliga. Renessansipärast horisontaalsust püüti saavutada korrustevaheliste simsside toonitamisega, akende sümmeetrilise paigutusega ja voluutide lisamisega astmikviilule. Siseruumide jaotuses domineeris läbi kahe korruse ulatuv keerdtrepiga vestibüül, selle ülaossa avanesid lodzadena elutoad. Tihti kuulusid selliste majade juurde ka arkaadiga piiratud sisehoovid (Pellerhaus Nürnbergis, 1602-07, hävinud). Mõnedes saksa hilisrenessansi ehitustes ilmnes orienteeritus Palladio rangelt klassikalisele laadile (Augsburgi raekoda, 1615-20, arh.E.Holl, 1573-1646). Madalmaade 15. ja 16.sajandi ajaloo tähtsaimaks sündmuseks oli vabadusvõitlus Hispaania vastu, mille tulemusena Holland 17.sajandiks iseseisvuse saavutas. Iseseisvumist toetanud humanistlike ideede sissetung oli alanud juba varem ning see soodustas renessansskultuuri arengut Madalamaades
annaabi.ee 
