Termodünaamika II printsiip Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse täielikult tööks. Termodünaamika III printsiip Absoluutne nullpunkt vastab keha väikseimale siseenergiale ja on termodünaamilise temperatuuriskaala alguspunkt. Absoluutne nullpunkt on põhimõtteliselt saavutamatu, ehkki talle saab jõuda kui tahes lähedale. Kokkuvõte Soojusmasinad on tähtsal kohal meie ühiskonnas. Aja möödudes on see tähtsus kasvanud. Tänapäeval oleks raske ette kujutada elu ilma soojusmasinateta, mis aitavad inimesel luua ühiskonda.
soojushulk, U on siseenergia muut ja A on välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). Termodünaamika II printsiip: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale; suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse; protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse muundumine tööks, ei ole võimalik. Termodünaamika III printsiipAbsoluutne nullpunkt vastab keha väikseimale siseenergiale ja on termodünaamilise temperatuuriskaala alguspunkt. Absoluutne nullpunkt on põhimõtteliselt saavutamatu, ehkki talle saab jõuda kui tahes lähedale. 19.Adiabaatiline protsess, Poissoni võrrand Gaasides või vedelikes toimuvaid protsesse nimetatakse adiabaatilisteks juhul, kui need toimuvad soojusvahetuseta ümbritseva keskkonnaga. kus on Laplace'i operaator, g on teadaolev ja f on otsitav funktsioon. 20
energiat, ainet. Suletud süsteem vahetab ümbritsevaga Olekufunktsiooni U + P V =H nimetatakse energiat, ainet mitte. Avatud süsteem vahetab ümbritsevaga nii entalpiaks. Entalpia arvestab lisaks süsteemi energiat kui ainet. siseenergiale ka väliskeskkonna potentsiaalse Olekuparameeter süsteemi olekut iseloomustav energiaga, mis on tingitud süsteemi asetsemisega suurus. Sõltumatuteks olekuparameetriteks võetakse selles keskkonnas. Ühik dzaul (J). Lühidalt, isobaarilise protsessi soojusefekt on mõõdetavad suurused nagu rõhk P , temperatuur
i = u + pv , (63) kus u gaasi massiühiku siseenergia , J/kg ; p rõhk , Pa v - erimaht , m3/kg . Entalpia mõõtühikud on olenevalt missuguse koguse termodünaamilise keha kohta entalpia antakse : J/kg ; J/m3 ; J/mool . Süsteemi iga olekut iseloomustatakse termodünaamiliste parameetrite u, p, v kindlate suurustega, seepärast on ka entalpial kindel suurus vastavale süsteemi olekule. Sarnaselt siseenergiale on ka entalpia süsteemi oleku funktsioon. Kui võrrandis (63) asendada u = cv T ja pv = RT/ , siis saame: i = cv T + RT/ = (cv + R/) T , kus cv + R/ = cp Mayeri võrrand 1 kg gaasi kohta, siis i = cpT , (64) kus cp gaasi erisoojus jääval rõhul. Gaasi entalpia on arvuliselt võrdne soojushulgaga, mis on vajalik gaasi massiühiku kuumutamiseks 0-st T,K-ni jääval rõhul.
annaabi.ee 
