Siseenergia Soojus- siseenergia kineetiline komponent. soojendame keha: anname aineosakestele energiat(kin. en.) keha jahtub-aineosakeste kineetiline energia väheneb. Siseenergia *aineosakeste kineetiline *aineosakeste potensiaalne energia. energia (liikumis en.) kineetiline komponent. siseenergia sõltub aineosakeste liikumiskiirusest (t*) - aineosakeste vastastikusest asendist (aine olek) Energia jäävuse seadus- energia ei kao ega teki, kandub ühelt kehalt teisele. soojushulk Q=E mis keha saab (mis vabaneb) E=A (töö) soojushulk Q 1cal= 4,2J mõõtühik 1J 1cal (kalor) Mida tähendab kalor ? 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1*C võrra.
Mis omavad siseenergiat? Kõik ained ja kehad omavad siseenergiat. Miks omavad aineosakesed kineetilist energiat ja miks potentsiaalset energiat?Aineosakesed liiguvad ja on vastastikmõjus. Liikumise tõttu omavad aineosakesed kineetilist energiat, vastastikumõju tõttu potensiaalset energiat. Millest moodustub siseenergia? Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Mida suurem on keha temperatuur seda suurem on keha siseenergia. Kuidas on omavahel seotud keha siseenergia ja keha temperatuur ? Mida suurem on kehatemperatuur seda suurem on ka keha siseenergia. Mida tuleb teha, et aine siseenergiat suurendada? Keha siseenergia suurendamiseks tuleb talle seda juurde anda. Mida nimetatakse soojus...
· Soojuskiirgus Soojendab ja jahutab kehi. Soojus kandub kiirgusena edasi. (Nt. Päike soojendab läbi aknaklaasi). Soojendab Maad. Mõned valemid: Ülesanded: · Miks ei saa ehitada igiliikurit? V: Igiliikur on masin, mis pannakse kord tööle ja siis ta jääbki tööle. Pole võimalik teha tööd lõpmata kaua aega. Mingil ajal saab energia lihtsalt otsa. · Gaas sai soojushulga 100 J (bensiinist) ja tegi tööd 140 J. Mis juhtus siseenergiaga? Andmed: Q = 100 J A = 140 J Keha tegi tööd. U = Q A 100 140 = - 40 (Miinus märk tähendab vähenemist) V: Siseenergia vähenes 40 J võrra.
Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. I printsiip-termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks Iiprintsiip-kasulik töö tekib ringiprotsessil siis kui kokkusurumine toimub madamalal rõhul kui paisumine, et väiksem rõhk antud suumala juures tähendab madalamat temperatuuri tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada pärast kokkusurumist soojendada. Pole võimalik ehitada masinat mis
1. Molekulaar kineetika põhialused on a)koosneb molekulidest b) molekulid on pidevas kaootilises liikumises c)molekulide vahel on vastastikmõju. 2. Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. 3. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. 4. Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. Browni liikumist on võimalik jälgida ka palja silmaga. Liikumine toimub kuna kaootiliselt liikuvad
MAA JA MAAKOOR Maa tekke tähtsamad hüpoteesid. Maa siseehitus: maakoor; settekivimid, graniit- ja basaltkest; vahevöö, tuum GEOLOOGILISED PROTSESSID JA NENDE OSA MINERAALIDE, KIVIMITE NING MAAVARADE TEKKIMISEL Endogeensete protsesside seos Maa siseenergiaga. Maakoore kurrutusliikumised, murrangud, maavärinad, vulkanism. Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu
Miks on auruveduri küsimused üldse olulised ja termodünaamikaga seotud? Auruveduri näol on tegemist ühe esimese soojusmasinaga. Sellel on meie ajaloos tähtis koht, sest milline masin oleks veel suutnud nii pikki maid läbida kui rong, ühtlasi oli see ka mugavam kui nt hobuvankriga sõit. Termodünaamikaga on soojusmasinatel väga palju seost. Termodünaamika tegelebki just soojuse kui energiaülekandevormi ja selle tööga ja siseenergiaga seoses olemise uurimisega. Seega on aurumasin just kõige tüüpilisem termodünaamilise süsteemi näide. Aurumasina töö käigus muutub soojusenergia sisuliselt tööks, mis paneb rattad liikuma. Sest sooja annab ju tegelikult vaid kütteahi ja ka see nõuab oma energiat, et kuum püsida, seega kõik ained ja esemed tule ümber on jahutid, mis tahavad saada mingit osa energiast, lõpuks jahtubki ese maha, kui ta on oma siseenergia laiali jaganud.
Sissejuhatus maateadusesse Uurimismeetodid geograafias · Kaugseire (saaste, maa arengu vaatlemine, teostatakse lennukitelt, helikopteritelt, kosmoselaevadelt) · GPS · Vaatlemine · Mõõdistamine, kaardistamine · Testimine, küsitlemine Kaart Maa tasapinnaline vähendatud mudel · üldistatud · mõõtkavaline · leppemärkidega Kaardid jaotuvad sisu järgi · üldgeograafiline nn. füüsilist maailmakujutav kaart (veestik, reljeef, olulisemad linnad) · temaatiline kaart mingi kindel teema, uurimisvaldkond (rahvastiku, kliima, mullastik) Kaardid jaotuvad mõõtkava alusel · suuremõõtkavalised kaardid; kuni 1:200 000 (200 000 korda vähendatud) kujutatud maa-ala väike · väikesemõõtkavalised kaardid: üle 1: 1 000 000 (1 000 000 ja rohkem kordi vähendatud) kujutatud maa-ala suur · keskmisemõõtkavalised kaardid vahepeal · võttes tagant ära 5 nulli võrdub esindatud kilomeetreid. Trük...
vesiniku või halogeeni liitmisel katkeb teine side ja tekib vastavalt alkaan või tema halogeenderivaat.4H6. Alküüne nimetatakse ka atsetüleenirea süsivesinikud. Alküünid on küllastumata ühendid, nendeks nimetatakse kolmiksidet sisaldavaid süsivesinikke, mis koosnevad ühest sigmasidemest ja kahest sellega paralleelsest piisidemest. Sellise sideme moodustamiseks tuleb kulutada märgatavalt energiat ja seetõttu on kolmiksidemetega ühendid suure siseenergiaga ning seega ka reaktsioonivõimelised. Alküünid põlevad õhus tahmava leegiga. Neid saadake krakkimisel ja kasutatakse plastmasside ning lahustite tootmiseks. Butüüni kaks isomeeri on 1-butüün ja on 2-butüün. Mina kirjeldan lähemalt 2-butüüni. 2 I Butüüni saamine 2-butüüni saadakse tehislikult. 1
Termodünaamika II printsiip Rakke Gümnaasium X klass Katre Pohlak, Alari Uudla, Keijo Tomiste, Siim Kruustok, Toomas Sillamaa Aprill 2011 Mis on termodünaamika üldiselt? Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. Termodünaamikas on kesksel kohal soojusnähtused ja nendega seonduvad mõisted (soojushulk, temperatuur, entroopia, soojusmahtuvus jne). Termodünaamika II seadus Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas.
fossiilsetest kütustest või tuumajaamadest saadud soojusest elektrienergiaks. 8 KOKKUVÕTE Termodünaamikat ei huvita aine mikroskoopiliste osiste (aatomid, molekulid) liikumise seaduspärasused. Viimastega tegeleb statistiline mehaanika, mis annab termodünaamika empiirilistele seadustele teoreetilise põhjenduse. Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. Termodünaamikal on kolm seadust, mis uurivad soojusnähtusi, soojusvoogude liikumist ja energia üleminekuid ühest vormist teise. 9
Selle muutumise viisideks on soojusülekanne ja mehaaniline töö. Soojusülekande liigid: Konvektsioon füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub keha moodustatava ainekoguse ümberpaiknemise tõttu. Soojuskiirgus füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub kiirguse vahendusel. Soojusjuhtivus füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub kehade vahetu kontakti kaudu. SOOJUSHULK füüsikaline suurus, mis on võrdne keha selle siseenergiaga, mida keha saab/kaotab soojusülekandel juhul, kui mehaanilist tööd ei tehta ning ei toimu keemilist reaktsiooni. SOOJUSHULGA ARVUTUSVALEM sel juhul, kui keha temp. muutub, kuid agregaatoleku muutust ei esine. Q = cm( t L - t A ) m-keha mass, c-keha erisoojus, tL-keha lõpptemp., tA-keha algtemp. SI-s mõõdetakse soojushulka ja energiat dzaulides, kuid 1 J defineeritakse kui mehaanilise töö ühik. Q
Võib julgelt öelda, et mitte kunagi ei ole mingisugused teaduslikud avastused etendanud kogu inimkonna jaoks nii suurt osa kui avastused tuumafüüsika valdkonnas. Tuumaenergiast. Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Sisuliselt on tegemist aatomituuma siseenergiaga, mis vabaneb kas raskete tuumade lõhustumisel või kergete tuumade ühinemisel. Tuumaenergia tekkimine Tuuma energeetika põhineb tuumaenergia muundamisel teisteks energialiikideks. Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse
ruumala muutub märksa enam kui vedeliku ruumala Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Bernouelli võrrand Kui kiirus suureneb, siis rõhk väheneb 9. TERMODÜNAAMIKA Füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga Termodünaamika ei arvesta kehade siseehitusega Termodünaamilised põhiparameetrid on rõhk (p), ruumala (V) ja temperatuur (T) Soojusülekanne - energia kandumine ühelt kehalt teisele Soojushulk (Q) - füüsikaline suurus, mis mõõdab soojusülekandes ühelt kehalt teisele kandunud energiat. Ühik džaul (J) Soojuslik tasakaal - olukord, kus soojus-ülekandes osalevate kehade temperatuurid on võrdsustunud
küllastunud auru rõhu kindel monotoonne sõltuvus temperatuurist. Vedelik keeb, kui tema küllastunud auru rõhk on temperatuuri tõstmisel saanud võrdseks välisrõhuga. Keemise tunnuseks on mullide tekkimine vedeliku kogu ruumalas ning mullide jõudmine pinnale. Siirdesoojuseks (sulamis-, aurustumis- vm. soojuseks) nimetatakse soojushulka, mis on vajalik vaadeldava faasisiirde teostamiseks aine massiühikuga. Siirdesoojuse SI-ühikuks on 1 J/kg. Siirdel suurema siseenergiaga olekusse siirdesoojus neeldub aines, siirdel väiksema siseenergiaga olekusse ta eraldub. Pindpinevusjõud on pinnal asetsevate vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud. Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l . Pindpinevusteguri ühikuks on njuuton meetri kohta (1 N/m)
küllastunud auru rõhu kindel monotoonne sõltuvus temperatuurist. Vedelik keeb, kui tema küllastunud auru rõhk on temperatuuri tõstmisel saanud võrdseks välisrõhuga. Keemise tunnuseks on mullide tekkimine vedeliku kogu ruumalas ning mullide jõudmine pinnale. Siirdesoojuseks (sulamis-, aurustumis- vm. soojuseks) nimetatakse soojushulka, mis on vajalik vaadeldava faasisiirde teostamiseks aine massiühikuga. Siirdesoojuse SI-ühikuks on 1 J/kg. Siirdel suurema siseenergiaga olekusse siirdesoojus neeldub aines, siirdel väiksema siseenergiaga olekusse ta eraldub. Pindpinevusjõud on pinnal asetsevate vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud. Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l . Pindpinevusteguri ühikuks on njuuton meetri kohta (1 N/m)
energiaga: · , kus n on gaasi kontsentratsioon. · 9. Tasakaaluline termodünaamiline protsess. · Sellist protsessi, mis toimub nii aeglaselt, et süsteemi kõigis osades jõuavad parameetrid igal ajamomendil võrdsustuda, nim. tasakaaluliseks protsessiks. · Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. · Klassikaline tasakaaluline termodünaamika tegeleb ainult makroskoopiliste ainehulkadega ja ainult tasakaaluliste olekutega ehk aeglaste protsessidega, mida võib vaadelda kui tasakaaluliste olekute jada. · 10. Siseenergia, töö ja soojus. · Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: · molekulide soojusliikumise kineetiline energia; · molekulide vastasmõju potentsiaalne energia;
V1 = 1 L = 10-3 m3 joonisel. V2 = 6 L = 6·10-3 m3 A=? Graafiliselt on töö võrdne p-V teljestikus protsessi kujutava graafiku aluse pindalaga. Antud juhul on vaja leida graafiku alla jääva ristküliku pindala. Seetõttu avaldub töö valemiga A = p (V2 - V1 ) . Arvutamine annab tulemuseks A = ( 5 105 (6 - 1) 10 -3 ) J = 2,5 kJ. Kuna meil gaasi kohta täpsemat informatsiooni ei ole, siis püüame hinnata, mis toimub gaasi siseenergiaga isobaarsel paisumisel. Kasutame ideaalse gaasi olekuvõrrandit ja asjaolu, et ideaalse gaasi siseenergia sõltub ainult temperatuurist (kui temperatuur kasvab, siis gaasi siseenergia kasvab ja vastupidi). Vaatame olekuvõrrandit m pV = RT . µ Kuna antud protsessil gaasi rõhk ja gaasi mass ei muutu, siis muutuvad ruumala ja temperatuur, kusjuures nende muudud on seotud analoogilise valemiga m p V = R T . µ
Igale ainele on omane temaküllastunud auru rõhu kindel monotoonne sõltuvus temperatuurist. Vedelik keeb, kui tema küllastunud auru rõhk on temperatuuri tõstmisel saanud võrdseks välisrõhuga. Keemise tunnuseks on mullide tekkimine vedeliku kogu ruumalas ning mullide jõudmine pinnale. Siirdesoojuseks (sulamis-, aurustumis- vm. soojuseks) nimetatakse soojushulka, mis on vajalik vaadeldava faasisiirde teostamiseks aine massiühikuga. Siirdesoojuse SI-ühikuks on 1 J/kg. Siirdel suurema siseenergiaga olekusse siirdesoojus neeldub aines, siirdel väiksema siseenergiaga olekusse ta eraldub. Pindpinevusjõud on pinnal asetsevate vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud. Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l . Pindpinevusteguri ühikuks onnjuuton meetri kohta (1 N/m). Pindpinevustegurit
Põhjuseks siseelundite resoneerumine IH-ga, siseelundite omavaheline hõõrdumine põhjustabki enesetunde halvenemist. o Muusikas tekitatakse infraheli pika, suure läbimõõduga toru abil, et luua ärevat õhkkonda. 9. Molekulaarfüüsika ja termodünaamika. · Mõisted "molekulaarfüüsika"ja "termodünaamika". o Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. Esimene seadus: energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Teine seadus: soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt soojemale. Kolmas seadus (nullseadus): absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu. o Molekulaarfüüsika käsitleb soojusnähtusi arvestades aine siseehitust.
lõppolekusse ülemineku tingimustest. Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel. Siseenergia. Td kehas sisalduvat energia hulka nim. siseenergiaks, mis on keha osakeste kulg -ja pöörlemisliikumiseenergia, osakeste omavahelise asendi ning molekulide ja aatomite võnkumisenergiate summa. Juhul, kui td-line süsteem on väliskeskkonnast isoleeritud ja tervikuna liikumatu, võrdub tema energia tema siseenergiaga. Siseenergia mõõtühikuks on J. Siseenergia antakse tavaliselt 1kg td-lise keha kohta –u=(U/M) J/kg. Siseenergia on ekstensiivne suurus. Siseen. kui olekufunktsiooni väärtuse määravad keha kaks meelevaldset olekuparameetrit, sagedamini valitakse nendeks temp ja rõhk. Ideaalgaasi siseen. sõltub ainult temperatuurist. Tavaliselt võetakse gaasi siseenergia normaaltingimustel võrdseks nulliga. E=k + A + U, kus U on siseenergia [J/kg]. 3. Termodünaamika I seadus.
monotoonne sõltuvus temperatuurist. Vedelik keeb, kui tema küllastunud auru rõhk on temperatuuri tõstmisel saanud võrdseks välisrõhuga. Keemise tunnuseks on mullide tekkimine vedeliku kogu ruumalas ning mullide jõudmine pinnale. Siirdesoojuseks (sulamis-, aurustumis- vm. soojuseks) nimetatakse soojushulka, mis on vajalik vaadeldava faasisiirde teostamiseks aine massiühikuga. Siirdesoojuse SI-ühikuks on 1 J/kg. Siirdel suurema siseenergiaga olekusse siirdesoojus neeldub aines, siirdel väiksema siseenergiaga olekusse eraldub. Pindpinevusjõud on pinnal asetsevate vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud. Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebi- misjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l (ühik njuuton meetri kohta 1 N/m).
monotoonne sõltuvus temperatuurist. Vedelik keeb, kui tema küllastunud auru rõhk on temperatuuri tõstmisel saanud võrdseks välisrõhuga. Keemise tunnuseks on mullide tekkimine vedeliku kogu ruumalas ning mullide jõudmine pinnale. Siirdesoojuseks (sulamis-, aurustumis- vm. soojuseks) nimetatakse soojushulka, mis on vajalik vaadeldava faasisiirde teostamiseks aine massiühikuga. Siirdesoojuse SI-ühikuks on 1 J/kg. Siirdel suurema siseenergiaga olekusse siirdesoojus neeldub aines, siirdel väiksema siseenergiaga olekusse eraldub. Pindpinevusjõud on pinnal asetsevate vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud. Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebi- misjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l (ühik njuuton meetri kohta 1 N/m).
monotoonne sõltuvus temperatuurist. Vedelik keeb, kui tema küllastunud auru rõhk on temperatuuri tõstmisel saanud võrdseks välisrõhuga. Keemise tunnuseks on mullide tekkimine vedeliku kogu ruumalas ning mullide jõudmine pinnale. Siirdesoojuseks (sulamis-, aurustumis- vm. soojuseks) nimetatakse soojushulka, mis on vajalik vaadeldava faasisiirde teostamiseks aine massiühikuga. Siirdesoojuse SI-ühikuks on 1 J/kg. Siirdel suurema siseenergiaga olekusse siirdesoojus neeldub aines, siirdel väiksema siseenergiaga olekusse eraldub. Pindpinevusjõud on pinnal asetsevate vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud. Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebi- misjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l (ühik njuuton meetri kohta 1 N/m).
7.2b Füüsikaline pendel 7.3 Harmoonilise võnkumise energia. 7.4 Sundvõnkumine. Resonants 8. LAINED 8.1 Rist- ja pikilained 8.2 Sfääriline ja tasapinnaline laine 8.3 Lainete interferents 8.4 Lainete difraktsioon 8.5 Laine levimiskiirus elastses keskkonnas 8.6. Doppleri efekt 9. MOLEKULAARFÜÜSIKA 9.2 Ideaalse gaasi mõiste 9.3 Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 9.4 Aine siseenergia. Ideaalse gaasi siseenergia. Temperatuur ja selle seos ideaalse gaasi siseenergiaga. 9.5 Avogadro seadus. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Mendelejev-Clapeyroni võrrand. 9.6 Isoprotsessid 9.7 Gaasi töö. Soojushulk. Siseenergia 9.8 Gaasi töö ja soojusvahetus isoprotsessidel 9.9 Adiabaatiline protsess 10.STAATILINE ELEKTRIVÄLI VAAKUMIS 10.1 Coulombi seadus vaakumis. Elektrilaengu jäävuse seadus 10.2 Elektriväli 10.3 Millikani katse elektroni laengu määramiseks 10.4. Elektrivälja potentsiaal 10.5 Töö laengu liikumisel elektriväljas 10
eespool välja toodud. Kuid energia välja arvutamiseks peame teadma just keha massi. Kuna energia ja mass on ekvivalentsed suurused: siis saame Viimasest seosest järeldub see, et kui R ( ehk Schwarzschildi raadius ) on 1 meeter, siis 113 energiaks ( E ) saame 6,213545 * 1043 (J). Peame arvestama ka seda, et ei ole siin arvestatud taevakeha pöörlemist ( või tiirlemist ). Tegemist on keha ,,siseenergiaga". Tegemist on energiaga, mis kõverdab aegruumi nii, et tekiks 1 meetrise raadiusega Schwarzschildi pind. Kuid kust ja millises vormis sellist energiat saada võiks? Näiteks elektromagnetväljal on energia ( samuti ka mass ja impulss ). See tähendab seda, et väli omab energiat. Elektromagnetväli on nagu energiaväli, mis ise ei ole tingitud aegruumi kõverdumisest ( nagu seda oli gravitatsioonivälja puhul ), kuid see väli suudab mõjutada aegruumi meetrikat. Kokkuvõtteks:
annaabi.ee 
