Esimesena jagatakse valu kahte kvaliteediklassi somaatiline valu ja vistseraalne valu. Somaatilise valu saab omakorda jagada pindmiseks valuks ja süvavaluks. Pindmiseks valuks nimetatakse valu siis, kui lähtekohaks on nahk, kui aga valu lähtekohaks on lihased, luud, liigesed ja sidekoed, siis on tegu süvavaluga. Süvavalu on nüri, reeglina halvasti lokaliseeritav ja tal on kalduvus kiirguda naabrusesse. Somaatilise valu kõrval teiseks kvaliteediklassiks on vistseraalne ehk siseelundivalu. Sellised valud tekivad näiteks vistseraalsete õõneselundite järsul ja tugeval venitumisel. Valulikud on ka spasmid, tugevad kontraktsioonid, eriti kui need on seotud puuduliku verevarustusega. Peale tekkekoha on valu iseloomustamisel oluline ka tema kestus. Vastavalt sellele jagatakse valu akuutseks ja krooniliseks. Akuutse valu korral piirdub valu reeglina kahjustuskohaga, seda kohta on võimalik täpselt lokaliseerida ja valu tugevus sõltub otseselt ärritamise intensiivsusest.
märku organismi ülekoormusest ja vajadusest puhata. ·Pindmine valunahakahjustuse korral ·Süvavalulihastest luudest luuümbrisest, liigesekihnust, kõõlustest. Näiteks, pea-, hamba-ja reumavalu ·Valuretseptoreid on vähe või pole neid üldse maksas, neerudes (v.a. neeruvaagen), kopsus, ajus, kõhrkoes, luu plinkaines. Neid ümritsevates struktuurides on aga palju valuretseptoreid: kõhukelmes, rinnakelmes, ajukestades, luuümbrises. ·Siseelundivalu(vistseraalne) on raskesti lokaliseeritav NÄGEMISMEEL Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid - kepikesed ja kolvikesed - asuvadvõrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes (kepikestes ja kolvikestes) valguse toimel tekkinud sensori potentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsiooni potentsiaalid,
kahjustusega või kirjeldatav sellise kahjustuse mõistetega. Sügelust peetakse seonduvaks notsitseptsiooniga. Valu liigid: pindmine valu – saab alguse nahast või pindmistest limaskestadest. Esmavalule (terav, torkav või lõikav valu) järgneb ebamäärasem nüri, kibelev või põletav valu. Süvavalu – saab alguse lihastest, luudest, luuümbristest, liigesekihnudest. Kirjeldatakse kui tuikav valu. Näiteks pea-, hamba- ja reumavalud. Siseelundivalu – raskesti lokaliseeritav. Sellega seotud higistamine, pulsi ja vererõhu kõikumine. Valu komponendid: Sensoorne komponent, erilise kvaliteediga aistingud ja tajud Afektiivne komponent: negatiivseid emotsioone vallandav mõju Vegetatiivne komponent: autonoomse närvisüsteemi vahendusel toimuv teatud organite talitluse muutus Motoorne komponent: teatud motoorsete reaktsioonide (reflekside) käivitamine Komponendid on enamasti konkreetses valureaktsioonis tihedasti läbipõimunud
annaabi.ee 
