või sügise algul Emane jääb koos munadega talvituma Ta kaitseb mune niikaua, kuni neist kooruvad vastsed Arenemine toimub vaegmoondega (nukuks olemise faas puudub) Toitumine Toitub mitmekesiselt: surnud või elavate roheliste taimede osadest puude korba all arenevatest seentest ja vetikatest väikestest putukatest Hingamine Hingavad trahheedega Trahheed ulatuvad putuka kõigi siseelunditeni Kõrvahargi eluviis ja liikumine Varjatud eluviis päeval peidus kivide, mahalangenud puutüvede ja vanade kändude korba all. Öösiti muutuvad nad aga aktiivseks, jooksevad kiiresti toidu otsinguil ringi Eelistab tiibadele jalgade kasutamist Koht ökosüsteemis Putukad on toidulülis tähtsuselt teisel kohal, seega ka kõrvahark on toiduks väga paljudele liikidele Kõrvahark hävitab arvukalt paljude kahjurputukate ning lestade mune, vastseid ja
Kumbki silm koosneb mõnest tuhandest lihtsilmast. Silmadest eespool on tundlad, mille tipus on veidi laiemad plaadikesed. Need on haistmiselundid. Maipõrnika rindmik koosneb kolmest lülist, mille igaühe küljes on paar jalgu. Tugevad kattetiivad on iseloomulikud kõigile mardikalistele. Süda asub tagakeha selgmises osas. Veri voolab ainult ühes suunas - tagant ette. Õhku satub maipõrnika kehasse stigmade kaudu. Stigmadest saavad alguse trahheed, mis omakorda ulatuvad kõikidesse siseelunditeni. Tagakeha lihaste kokkutõmbumisel surutakse õhk kehast välja. Paisumisel tungib värske õhk taas kehasse. Kehaehitus
liitsilmad kitiinkest lihtsilmad NRVISSTEEM MEELEELUNDID SEEDEELUNDKOND Peaaju ja khtmine nrvikett Halb ngemine,hea kuulmine,hea lhna- ja maitsetaju TORUJAS seedeelundkond:Suised,pugu,magu,kesksool,prak ERITUSELUNDID VERERINGEELUNDKOND HINGAMISELUNDKOND eritustorukesed(eritusava puudub) sda,1 veresoon.AVATUD VR ei transpordi hapnikku trahheed(ulatuvad kigi siseelunditeni) ________________________________________________________________________________ ____________________________ LIBLIKAD-taimede tolmendajad Keha kaetud karvadega.Laiad tiivad,kaetud soomustega,mis aitavad liblikal paremini lennata.Keha paljas.Pevaliblikad&hmarikuliblikad.Toitub imilondiga ienektarist.Areneb tismoondega.Munevad munad taimele,millest toituvad nende rvikud.Nukk on liblika liikumatu ajajrk.muna-vastne-nukk-valmik
hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate meelteks on nägemine (üsna halb, täppsilmadega esemete kuju ei erista, liitsilmad annavad mosaiikse pildi), kuulmine (tähtsam, kui nägemine, sest putukad suhtlevad helisignaalide abil), haistmismeel (üsna hea, lõhna tunnevad tundlatega), maitsmismeel (üsna hea, maitset tunnevad suistega) ja kompimismeel. Putukate vereringe on avatud. Putukad hingavad trahheedega, mis ulatuvad nende kõigi siseelunditeni. Hingeavad paiknevad kahel pool keha külgedel. Rohutirtsud siristavad tagasäärt esitiiva serva vastu hõõrudes, ritsikad aga tiivakandu vastamisi hõõrudes. Vaegmoondes (rohutirtsul) on areng järgmine: munavastnevalmik, täismoondes aga: munavastnenukkvalmik. Putukad jagunevad rohutirtsudeks (1-2 cm, taimetoiduline), ritsikateks (suuremad kui rohutirts, söövad peamiselt putukaid; lauluritsikas, heinaritsikas), liblikateks (arenevad
(lastehalvatus, seljaaju song). Sageli on seljaaju traumade põhjuseks tundmatutes veekogudes sooritatud vettehüpped. Haiguse sagedus on ligikaudu 1-3:100 000 ning esineb sagedamini noortel meestel vanuses 16-30 a. Seljaaju ehitus Seljaaju paikneb selgroo kanalis, mille moodustavad selgroo lülid. Seljaaju on Kesknärvisüsteemi vanim ja madalam osa. Nende lülide vahelt väljub 33 paari seljaajust lähtuvat närvijuurt, mis viivad infot lihaste ja siseelunditeni. Selgroolülid kaitsevad seljaaju liigse põrutuse eest, lisaks on see ümbritsetud ajuvedelikust ehk liikvorist, mis täidab sama ülesannet. Seljaaju: pikkus 40 45 cm läbimõõt 0,7 1,4 cm mass 34 38 g Funktsioonid: Reflektoorne seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu
Rohutirts on väike, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva kehaga, mis on kaetud kõva kerge väliskeletiga, pea külge kinnituvad tundlad, külgedel on kaks silma ja nende vahel kolmas, rindmikul kinnituvad jalad ja tiivad. Tema närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. Rohutirtsul on avatud vereringe, süda paikneb keha õõne seljaosasj ja juhib vere pea piirkonda. Veri hapnikku ei transpordi. Nad hingavad trahheega, mis ulatuvad putuka kõigi siseelunditeni. Rohutirtsud arenevad vaegmoondega, neil on muna,vastse ja valmiku järk. 30.Liblikate levik. Ööliblikaid on eestis üle 20000 liigi ja päevaliblikaid on üle 100 liigi. 31.Täis- ja vaegmoonde mõiste. Arenemist, kus moone jaguneb kolme etappi muna,vastne ja täiskasvanu. Putukate juures vaegmoondeks. Arengut, kus muna,vastse ja valmiku järgu kõrval esineb ka nuku järk, nimetatakse täismoondeks. 32.Mardika välisehitus ja elukeskkond.
paremini kätte. 5. Sisemine faktorseondub maos vitamiiniga B12-ga ja see on vajalik vit imendumiseks ileumi lõpuosas. Mao innervatsioon: ● Nii magu kui ka kõiki teisi kõhuõõne elundeid innerveerib N.VAGUS. ● N.VAGUS reguleerib seedenõrede hulka ja sfinkterite lõõgastumist. ● Sfinkterite ahenemine ja fermentide sisalduse regulatsioon toimub sümpaatilise NS vahendusel ● Sümpaatilised närvikiud jõuavad siseelunditeni veresoonte vahendusel. 14 PEENSOOL INTESTINUM TENUE Pikim seedetrakti osa, u 5m torujas elund, mis lingudeks keerdunult paikneb kõhuõõne kesk- ja allosas ning on ümbritsetud jämesoole poolt. ● Peensoole seinas kulgevad vere- ja lümfisooned ning närvid. Toitainete verre ja lümfi imendumise kontaktpinda suurenvavad peensoole sisepinna arvukad kurrud ja hatud
annaabi.ee 
