· METANOOL ODAV LAHUSTI, LÄHTEAINE AINETE SAAMISEL EETRID, ESTRID · GLÜTSEROOL KOSMEETIKA, MEDITSIIN, EMAILVÄRVIDE JA LAKKIDE VALMISTAMINE, ANTIFRIISINA AUTOKÜSTUSTES, TOIDUTÖÖSTUSES · LOODUSES LÕHNAD ALKOHOLIDE TOKSILISUS · MÜRGISED, NARKOOTILINE TOIME, DIUREETIKUM · EI OLE ÜHTEGI RAKKU EGA ORGANIT, MIDA ALKOHOL EI KAHJUSTAKS!!! · METANOOL 20-30 GRAMMI SURMAV · ETANOOL MÕJU PEAAJULE, KESKNÄRVISÜSTEEMILE, SISEELUNDITELE · PIKEMA AHELAGA ALKOHOLID TEKITAVAD PÖÖRDUMATUID NÄGEMISORGANITE KAHJUSTUSI ALDEHÜÜDIDE JA KETOONIDE SAAMINE · ALDEHÜÜDID PRIMAARSETE ALKOHOLIDE OKSÜDEERUMINE · KETOONID SEKUNDAARSETE ALKOHOLIDE OKSÜDEERUMINE O · ALKOHOLIDE KATALÜÜTILINE DEHÜDROGEENIMINE ALDEHÜÜDIDE JA KETOONIDE LEVIK · KERGESTI LENDUVAD VEDELIKUD, LAHUSTUVAD HÄSTI, LOODUSES LÕHNAD · METANAAL MÜRGINE GAAS, KEEMIATÖÖSTUSES, FORMALIIN
) M triceps surae osad + alguskohad + kinnitus + funktsioon M tendocalcanea algus + kinnitus + funktsioon Sääre ülajäänud rühmad ---> eespool M tibialis anterior algus + kinnitus + funktsioon (laibal ka) M. Iliopsoas 2 osa, algus + kinnitus + funktsioon, antagonist gluteus maximusele M piriformis algus + kinnitus + funktsioon M rotator triceps algus + kinnitus + funktsioon Jalalaba ei tule Diafragma ---> hingamine, surve siseelunditele, kinnitus Lisaks soovitas Tomusk vaadata eelmiste eksamite küsimusi, kuna anatoomid ei viitsivat uusi küsimusi koostada, vaid kombineerivad vanu. ©pipu
alumisest, ehk siis silmanärvist, ülalõuanärvist ja alalõuanärvist. · Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest. · Esiku-teonärv on närv, mida mööda levib sisekõrvast kuulmis- ja asendiimpulsse. · Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid; · Uitnärv annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele kuni jämesooleni. · Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt Peaaju ja seljaaju · Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. · Piklikajus paiknevad südametegevuse ja hingamise reflektoorsed keskused. · Väikeaju koordineerib lihaste tegevuse järjekorda. · Peaaju ülejäänud osad on: vaheaju, keskaju, sild. · Seljaaju on närvide kogumik, mis asub selgrookanalis. Teadvus ja mälu
näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Juhib neid keha funktsioone, mis on omased ka taimedele- kasv, paljunemine, vedelike tsirkulatsioon, paljud kaitsereaktsioonid. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Nende stimulatsioon on antagonistlik (vastandlik), kui üks kiireneb, teine aeglustub. Autonoomne närvisüsteem ei allu otseselt inimese tahtele, ajukoor ei saa anda otseselt käske siseelunditele. Sümpaatilise närvisüsteemi keskus asub seljaaju rinna ja nimme osa segmentides. Sümpaatilise närvisüsteemi mediaatoriks on noradrenaliin ehk norepinefriin. Otsene toime südamele- löögimahu tõus, sageduse tõus, vererõhu tõus; nägemise ja kuulmise teravnemine; aju- ja lihaste veresoonte laienemine; silma pupilli laienemine; sülje- ja seedenäärmete sekretsiooni vähenemine; soolte veresoonte ahenemine.
Lihaskest koosneb silelihaskoest ja tavaliselt moodustab kaks teineteisega ristuvat kihti: välimine ehk nõrgem kiht on pikikiht, sisemine ehk tugevam kiht on ringikiht. Lihaskihtide vahel on rohkesti vere- ja lümfisooni ning motoorikat reguleerib autonoomne närvipõimik. Traktide algus ja lõpposas on lihaskest vöötlihaseline ja muutunud iseseisvateks lihasteks. Lihaskesta & serooskesta ühendab subserooskude. Serooskest. Väliskatteks siseelunditele ja vooderdab kõhuõõneseinu. Ta on õhuke, sile, niiske elastne kate mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. Väliskesta kaudu kulgevad elundite juurde veresooned ja närvid. Seedeelundkonna ELUNDID. Suuõõs on seedeaparaadi algus osa. Tema seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Suuõõnes asuvad hambad ja keel ning sinna avanevad suurte süljenäärmete juhad. Suuõõs jaotub: suuesikuks ja pärissuuõõneks.
elektromagnetvälja ohustava mõju eest peaks kasutama kaitsevahendeid. Kuvari ekraan peab olema ühtlaselt hele ning kujutis kogu ekraani ulatuses ühtmoodi terav ja virvendustevaba. 2. Silmade kaitseks peaks tegema puhkepause ja harjutusi silmadele. Kuvariga töötaval inimesel peaks puhkepauside kestus olema vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. 3. Istuv töö ja sundasend avaldavad suurt mõju seljale, jalgadele ja ka siseelunditele. Sellest lähtudes on vajalikud ka pausid sirutuseks ja vajadusel nende ajal teha venitavaid harjutusi. Teinekord aitab ka lihtsalt kõndimisest ja püstiseismisest. 4. Valgustus töökeskkonnas peab vastama seadusest lähtuvatele normidele. Valgustingimused peavad olema sellised, et silmadele ei tekiks lisapinget ja füüsilist koormust põhjustavaid asendeid. Valgustust tuleb vastavalt töötaja eale või terviseseisundile suurendada. Valgustust paigutades peab arvestama,
Pleuraõõs-mõlema pleura vahele jääv suletud puhmjas ruum. Seedekanal-suuõõs, neel, söögitoru, magu, peen-ja jämesool. Seedekanali seina ehitus-suupõhja mood suupõhja lihased. Suulagi mood suuõõne ülemise seina. Pehmesuulagi tagaumine osa laskub alla ja mood suulaepurje, lõppeb kurgunibuga. Suulaepurjest suundub allapoole suulae-keele kaared ja suulae-neelu kaared. Kummagi poole kaarte vahele jääb kurgumandel. Kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu, läheb üle siseelunditele. Rasvik-kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, milla vahel on rohkem rasvakudet. Väikerasvik-maksa alumise pinna, mao ja kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult, laskub alla väikevoognani, pöördub jälle üles ristikäärsooleni. Hammaste arv-20 piimahammast, 32 jäävhammast. Hammaste liigid-lõike-, silma-, eespuri- ja tagapurihambad. Hamba ehitus-hamba kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igimega. Hambajuured
Aju saadab tegutsemis käsud elunditesse. Kõiki neid tähtsaid signaale kannavad edasi närvid, mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis. NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakordselt ajukoe rakke (kannavad praegu tema nime), 1865.a. kirjeldas Otto Deiters seljaaju suurt motoneuronit, eristades esmakordselt kahesuguseid jätkeid,
) Auto NS funkts: Troofilise iseloomuga funktsionaalne mõju –sümpaatiline närv ei kutsu esileb südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp. NS mõjuta. Kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts. seisundi muutumisest, tema erutuvuse ja kontraktsioonivõime suurenemisest, mida põhjustab AV protsesside efektiivsuse tõus. autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. (2.1) 1)Sümp osa – *avaldab siseelunditele troofilist mõju (reguleerib nende AV protsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit); *veresoontele, südamele, bronhidele avaldab funktsionaalset mõju (talitlusi esilekutsuv, aktiivsuse suurenemine) Nt südame kokkutõmmete sagenemine, tugevnemine, bronhide laienemine, südame- veresoonte laienemine, naha veresoonte ahenemine; *aktiviseerumine valmistab kõik organismi ressursid ja süsteemid ette kehalise pingutuse edukaks teostamiseks.
- lateraalne algab reieluu lateraalse põnda pealt C: Mis luule kinnitub? Kandluule, kinnitatakse kannakõõlusega (Achilleuse kõõlus) 24. Kõhu sirglihas: (m. rectus abdominis) A: Kuhu kinnitub ja kust algab? - Algab rinnakult ja alumiste roiete kõhredelt - Kinnitub häbemeluu peale B: Peamine funktsioon? - Kahepoolsel tööl kogu keha painutus ette, ühepoolsel painutab keha kõrvale C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? (Kõhupress) D: Milleks see surve vajalik on? (Hoiab elundeid paigal ja aitab tühjendada õõneselundeid) 25. Luude üldosast: a) Kuidas nimetatakse toruluu laienenud otsi, kuidas pikka keskosa ja kuidas üleminekuala - Epifüüs, diafüüs, metafüüs b) Millega on kaetud luu liigespindadel ja millega mujal - Liigespindadel liigeskõhr, mujal (väljaspool) periost ja (seespool) endost 26. Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2.
(Lestlihas – sääreluu, pindluu ja luudevaheline kile; sääremarja kaksiklihas – mediaalne algab reieluu mediaalse põnda pealt ja lateraalne lateraalse põnda pealt) C: Mis luule kinnitub? (Kandluule, kinnitatakse kannakõõlusega (Achilluse kõõlus)) 10. Kõhusirglihas: A: Kuhu kinnitub ja kust algab? (Algab rinnakult ja roidekõhtudepealt ja kinnitub häbemeluu peale) B: Peamine funktsioon? (Kogu keha painutus ette, ja mõjub lülisambale) C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? (Kõhupress) D: Milleks see surve vajalik on? (Hoiab elundeid paigal ja aitab tühjendada õõneselundeid) I rühm 1. Luude üldosast: a)kuidas nimetatakse toruluu laienenud otsi, kuidas pikka keskosa ja kuidas üleminekuala; b)millega on kaetud luu liigespindadel ja millega mujal 2.Jalalaba luud: nimeta jalalaba osad (3), lisa iga osa juurde, kuidas nimetatakse selle osa sees olevaid luid ja mitu neid on. 3
Alkoholi mõju inimesele sõltub soost, vanusest, rassist, kehakaalust ja sellest, kas kõht on täis. Mehed kannatavad alkoholi kuni kolm korda rohkem kui naised, sest naiste maos toodetakse kolm korda vähem etanooli lagundavaid ensüüme. Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Alkohol on sõltuvust tekitav aine, mis mõjub alkohol nii südamelihasele kui teistele siseelunditele. Närvisüsteemi mürgina põhjustab alkohol ajurakkude hävimist ja aju atroofiat ehk ajumassi vähenemist. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad. Alkoholi toimel kahjustuvad aju tsentrumid: väheneb enesekontroll, häiritud on käitumine ja otsustamisprotsess. Alkohol kahjustab väikeaju see tekitab tasakaaluhäireid. Ajuatroofia ja ajukahjustus ei teki mitte ainul alkohoolikutel, vaid ka mõõdukatel tarbijatel. Isegi mõõdukas alkoholi tarbimine hävitab ajurakke.
Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem kontrollib peamiselt näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks . Nende stimulatsioon on antagonistlik (vastandlik), kui üks kiireneb, teine aeglustub. Autonoomne närvisüsteem ei allu otseselt inimese tahtele, ajukoor ei saa anda otseselt käske siseelunditele. Sümpaatiline (keha on pingeolukorras kiirele reageerimisele reguleeritav) ja parasümpaatiline (aitab rahulolekus taastada kasutatud ressursse). 6. VIRGATSAINED. Mis on virgatsaine? Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Kuidas virgatsained ajus toimivad? Virgatsaine on keemiline aine, mis vabaneb aksonist rakkusevahelisse ruumi ning mõjutab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali.
21. Sääre kolmpealihas: A: Mis osadest koosneb Lestlihas ja kaksik-sääremarjalihas B: Kust algab? Sääreluu, pindluu; reieluu C: Mis luule kinnitub? Kandluuköbrule D: mis liigesele toimib? Ülemisele hüppeliigesele, põlveliigesele 22. Kõhusirglihas: A: Kust algab ja kuhu kinnitub? Mõõkjätkelt ja alumiste roiete kõhredelt; häbemeluule B: Peamine funktsioon? Kehapainutamine ette C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? Kõhupress D: Milleks see surve vajalik on? Aitab tühjendada õõneselundeid ja hoiab elundeid paigal 23. Kuidas nimetatakse toruluu: A: laienenud otsi- epifüüs B: pikka keskosa- diafüüs C: üleminekuala- metafüüs 24. Millega on luu kaetud liigespinnad? Liigesekõhr 25. Millega mujal kaetud? periostiga 26. Nimeta 2-teljeliste liigeste põhitüübid (2), too kummagi tüübi kohta üks näide ja
21. Sääre kolmpealihas: A: Mis osadest koosneb Lestlihas ja kaksik-sääremarjalihas B: Kust algab? Sääreluu, pindluu; reieluu C: Mis luule kinnitub? Kandluuköbrule D: mis liigesele toimib? Ülemisele hüppeliigesele, põlveliigesele 22. Kõhusirglihas: A: Kust algab ja kuhu kinnitub? Mõõkjätkelt ja alumiste roiete kõhredelt; häbemeluule B: Peamine funktsioon? Kehapainutamine ette C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? Kõhupress D: Milleks see surve vajalik on? Aitab tühjendada õõneselundeid ja hoiab elundeid paigal 23. Kuidas nimetatakse toruluu: A: laienenud otsi- epifüüs B: pikka keskosa- diafüüs C: üleminekuala- metafüüs 24. Millega on luu kaetud liigespinnad? Liigesekõhr 25. Millega mujal kaetud? periostiga 26. Nimeta 2-teljeliste liigeste põhitüübid (2), too kummagi tüübi
Vitamiinide tähtsus ainevahetusprotsessis A Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak Seedekanali seina ehitus: Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: sisemine limaskest (submukooskiht), keskmine lihaskest, välimine serooskest Kõhukelme, rasvikud: Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele on kaetud mesoteeliga. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosneb moodustis, mille vahel on tavaliselt hulgaliselt rasvkudet. Väikerasvik asub maksa ja mao vahel, suur rasvik saab alguse mao suurelt kõverikult ja moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest. 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast.
Peensoole ehituslikud elemendid on hatud limaskesta väljasopistused ning kurrud, mis katavad hattusid. Peensooles toimub põhiline seedimine. Jämesoole ehituslikud elemendid on: pikilihaspaelad; kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. 83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs) Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14)
piimatoodetes, tugevdab luid ja hambaid ning raud, mida saab peamiselt lihatoodetest, määrab ära vere kvaliteedi. (2) 1.3. Probiootikumid Kõik bakterid ei ole inimesele kahjulikud, osa neist on meie organismile vajalikud. Probiootikumid on bakterid, mis hoiavad seedimise korras. Probiootikumide tasakaalu võivad häirida ebaregulaarne toitumine, väsimus ja stress. Rohkelt naturaalseid probiootikume leidub jogurtis, keefiris ja ka hapukapsas. (2) 1.4. Valgud Valgud on vajalikud lihastele, siseelunditele, nahale, juustele ja küüntele. Nendest koosnevad ka erinevad ensüümid ja hormoonid, mis on vajalikud immuunsüsteemi jaoks. Lapsed vajavad valke rohkem kui täiskasvanud, sest nende kehamass kasvab kiiresti. Peamised valguallikad on piima-, liha- ja kalatooted, samuti muna. (2) 4 2. TOIDUPÜRAMIID Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult.
ülesanded: (Joonis 80) Peensoole ehituslikud elemendid on hatud – limaskesta väljasopistused – ning kurrud, mis katavad hattusid. Peensooles toimub põhiline seedimine. Jämesoole ehituslikud elemendid on: pikilihaspaelad; kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. 83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs) Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14)
suure läbimisvõimega ja ainult väga paks tihe aine kiht nagu näiteks teras või plii võib olla heaks varjestuseks. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma seda sisse hingamata või neelamata. [3] 3.4 Röntgenkiirgus (x-kiired) Moodustavad kõrge energiaga footonid (sarnased gammakiirgusele), mida kutsutakse esile kunstliku elektronkiire järsu pidurdamisega. Tegemist on samamoodi suure läbimisvõimega ja ilma tiheda materjali kaitsekihita võib see põhjustada siseelunditele suuri kiirgusdoose. Tekitatakse elektronkiirega metallist sihtmärki (tavaliselt volframi) tulistades. Metalli aatomite elektronid neelavad elektronkiire energia teaduslikult öeldes metalli aatomid ergastuvad ning siis ,,lõõgastudes" vabastavad energia röntgenkiirtena. Kiirus pärineb niisiis metalli aatomitest, kuid erinevalt radioaktiivsest kiirgusest ei vabane ta tuumast. Selline tekkimisviis tähendab ka, et röntgenkiirgusega ei kaasne poolestumise protsessi
Perifeerse närvisüsteemi motoorse osa peamiseks ülesandeks on potentsiaalide juhtimine kesknärvisüsteemist skeletilihastele. Vastavate neuronite kehad paiknevad kesknärvisüsteemis, aksonid aga ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse. Perifeerse närvisüsteemi motoorse osa autonoomne närvisüsteem suunab potentsiaale kesknärvisüsteemist silelihastele, südamelihasele, näärmetele. Autonoomse närvisüsteemi osa sümpaatiline närvisüsteem avaldab siseelunditele peamiselttroofilist mõju st. reguleerib nende ainevahetusprotsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit.Funktsionaalset mõju (st. talitlust esilekutsuvat toimet) avaldab ta vaid veresoonte silelihastele. Sümpaatilise närvisüsteemi talitluse aktiivsuse suurenemise tulemuseks on: südame kokkutõmmete sagenemine ja tugevnemine, bronhide laienemine, südame veresoonte laienemine, kopsude veresoonte laienemine, siseelundite (kõhuõõnes) ja naha veresoonte ahenemine
õndraluu ees ning avaneb lahklihal pärakuga. Pärasoole limaskest moodustab piki- ja ristikurde. ülesanded Siin jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad, toimub väljaheite moodustumine. · Joonis lk 114 + tv joonis 12 83. Kõhukelme, kinnistid, väike- ja suursarvik. · Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Ta sisaldab rohkesti elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga mesoteeliga. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim seinmiseks ehk parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks ehk vistseraalseks. Need on ühtse serooskesta osad, mis lähevad üksteiseks üle. Kõhukelmeõõs ehk peritoneumiõõs on parietaalse ja
8 Siseehitus Skelett Kõigil luukaladel on kerge, kuid tugev, kas osaliselt või täielikult luulise koostisega siseskelett. Luukalade skelett koosneb üldjoontes kolmest osast: kolju, selgroog ja uimede skelett. Luustiku põhiosa moodustavadki koljuluud ja paljudest selgroolülidest koosnev selgroog. Selgroolülidele kinnituvad siseelundeid kaitsvad roided. Ka uimi toestavad peenikesed luud. (vaata ka pilt 3) (Luustik on kehale toeks ja siseelunditele kaitseks; Luukalad) (Pilt 3, kalade luustik) 9 Närvisüsteem Närvisüsteemi peamiseks ülesandeks on reguleerida looma elundite tööd. Teiseks ülesandeks on vastu võtta ümbritsevast keskkonnast tulevat informatsiooni. Närvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju. See asetseb koljuõõnes, kus seda kaitsevad koljuluud
muutumatus olekus. Taimede hulgast metsas sõltub, kui palju loomi ehk tarbijaid seal elada saab. Nende tarbijate hulgast sõltub, kui palju kiskjaid seal elada saab. Lagundjate arv sõltub ka sellest, kui palju organisme neil lagundada on. See ongi looduslik tasakaal. _____________ Toes - Selgroogsetel enamjaolt luuline ja paikneb keha sisemuses. Selgrootutel lubiainest või lihaseline, paikneb keha pinnal. Lihastik - Selgroogsetel on tugev ja massiivne, moodustab siseelunditele polstri ja annab loomale iseloomuliku kuju. Selgrootutel ümbritseb enamasti kihtidena keha või paikneb kimpudena keha sisemuses. Närvi- süsteem - Selgroogsetel on selle kesksed osad peaaju ja seljaaju, mis paiknevad keha selgmisel poolel. Selgrootutel paiknevad kesksed osad kõhtmisel poolel. Peaaju on väike ja lihtne, sellest lähtuvad närviväädid. Lülilistel loomadel on see närviketina kõhtmisel poolel. Süda ja
Kiirgus on suure läbimisvõimega ja ainult väga paks tihe aine kiht nagu näiteks teras või plii võib olla heaks varjestuseks. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma seda sisse hingamata või neelamata. [] Röntgenkiirgus (x-kiired) Moodustavad kõrge energiaga footonid (sarnased gammakiirgusele), mida kutsutakse esile kunstliku elektronkiire järsu pidurdamisega. Tegemist on samamoodi suure läbimisvõimega ja ilma tiheda materjali kaitsekihita võib see põhjustada siseelunditele suuri kiirgusdoose. Tekitatakse elektronkiirega metallist sihtmärki (tavaliselt volframi) tulistades. Metalli aatomite elektronid neelavad elektronkiire energia teaduslikult öeldes metalli aatomid ergastuvad ning siis ,,lõõgastudes" vabastavad energia röntgenkiirtena. Kiirus pärineb niisiis metalli aatomitest, kuid erinevalt radioaktiivsest kiirgusest ei vabane ta tuumast. Selline tekkimisviis tähendab ka, et röntgenkiirgusega ei kaasne poolestumise protsessi. Kui
lihaserühmade vahel), 3)lihastesisene rasv (ka marmorsuse rasv, sidekoes, lihaskiudude ja kimpude vahel) ja 4)sisemine rasv. Marmorjas veiseliha Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. Järsult suureneb rasvkoe ladestumine üle aastastel noorpullidel, kes seetõttu tuleks realiseerida lihaks 12 kuuselt. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. Veised, kellel on kalduvus ladestada rasva siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. 32. Veiste realiseerimine lihaks - Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad pullid ja härjad (kastreeritud pullid); 2) kuni 3 aasta vanused esmaspoeginud lehmad; 3) 3 kuu kuni 3 aasta vanused lehm- pull- ja härgmullikad; 4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad.
tagaküljelihased -Tugevalt pingestuvad lihased: pea- ja kaelarihmlihas; abaluutõstur; suur rinnalihas; niude-nimmelihas; reie nelipealihas -Nõrgalt pingestuvad lihased: kaela eeskülje lihased; trapetslihas, romblihas; kõhu sirglihas, kõhu põikilihased; tuharalihased; reie tagumise külje lihased 16. Rüht. Harjumuslik, pingevaba, tasakaalustatud kehahoid seismisel, istumisel või liikumisel. Rüht peab olema õige, et ei tekiks liigseid lihaspingeid, liigset koormust liigestele ja siseelunditele. Staatiline või dünaamiline. Normaalrühi saavutamiseks tuleb rakendada lihaspinget. Nimetage normaalrühi kriteeriumid: - Vertikaalselt ühel joonel: väliskõrv, õlanukk, puus, põlv ja hüppeliiges. - Horisontaalselt (kummalgi kehapoolel): õlad, puus, põlved, hüppeliigesed 17. Motoorika põhimõisted: Motoorika - organismi liikumise ja kehahoiakuga seoses olevate nähtuste kogum Motoorika koordinatsioon - liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi
närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest. VIII Esiku-teonärv on aferentne närv, mida mööda levib sisekõrvast kuulmis- ja asendiimpulsse. IX Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid; sensoorselt neeluseina ja suulaemandleid ning keele tagaosa maitsmispungi. X Uitnärv koosneb parasümpaatilistest närvikiududest. Annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele kuni jämesooleni. XI Lisanärv XII Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt. Peaaju vaskulaarsed haigused. Ajusiseste veresoonte kahjustused (nt vaskulaarne parkinson, vaskulaarne dementsus…) Teadvusehäired. Dementsus. Teadvuse selguse häired: Teadvuse selguse häired jagunevad kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed: a) somnelentsus, mis on kerge teadvuse selguse häire. See on une taoline
Ülesanded- toidu peamine seedimine Toitainete imendumine lümfi ja verre 82. jämesool Osad: umbsool käärsool pärasool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- lihaspaelad kopad poolkuukurrud rasripikud Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele Kinnistid- nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina külge Rasvik- kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, vahel rohkesti rasvkudet väikerasvik- maksa ja mao kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur suurrasvik- koosneb neljast kokkukasvanud kõhukelme lestmest kõhuseina ja soolte vahel 84. hingamisteed- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 85
Ülesanded- toidu peamine seedimine Toitainete imendumine lümfi ja verre 82. jämesool Osad: umbsool käärsool pärasool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- lihaspaelad kopad poolkuukurrud rasripikud Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele Kinnistid- nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina külge Rasvik- kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, vahel rohkesti rasvkudet väikerasvik- maksa ja mao kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur suurrasvik- koosneb neljast kokkukasvanud kõhukelme lestmest kõhuseina ja soolte vahel 84. hingamisteed- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 85
Kõhukelme peritoneum See on suurim serooskelme inimese organismis. Olemuselt meenutab ta suletud kotti, mis sisaldab seroosset vedelikku. Peritoneum vooderdab kõhuõõne seinu ja katab kõhuõõnes paiknevaid elundeid. Vastavalt oma asendile jaotatakse peritoneum 2 lestmeks. 1. Väline leste kannab nimetust seinakõhukelme e.kõhukelme parietaalleste, mis asub kõhuõõne ees- ja külgseinal pideva kihina, taga- ja väikevaagnaõõnes läheb üle siseelunditele. Parietaalleste on väga tundlik ja põletiku korral põhjustab tugevaid valusid. 2. Minnes üle kõhuõõnes paiknevatele elunditele saab ta nimeks sisukõhukelme e. vistseraalleste, mis moodustab kinnisteid e. mesenterium`e, kurde ja rasvikuid e. omentum. Kelme, mis katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva ja moodustab kõhuõõnes suure- ja väikese rasviku. Suurrasvik katab põllena siseelundeid eest, algab mao suurelt kõverikult. Kõhukelme kahe
Rakud paiknevad hajusalt Kohev ja tihe sidekude ning veri seovad omavahel teisi kudesid Toitefunktsioon (veri) 1) Rasvkude …sidekoe eriliik, mille rakud on võimelised endasse koguma rasva ja teisi varuaineid. Moodustab nahaaluse rasvakihi, vähendades organismi soojuskadusid. Rasvkude talletab organismi varuained. Rasvkude on ka kaitseks siseelunditele, pehmendab lööke. Siia talletatakse kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada. Naistel keskmiselt 20-25% rasva, noorel mehel 15%. Luu- ja kõhrkude …omab tugi- ja kaitsefunktsiooni. Eristatakse elastset kõhrkude ja kõva luukude. Kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Haralise kujuga luukoe rakud, mille rakuvaheaines on lisaks kiududele suurel hulgal mineraalsoolasid (Ca, Mg, P)
Kõhukelme funktsioon: - Osaleb ainevahetuses kõhukelme seroosse vedeliku ja verelümfi vahel, - kattes siseelundeid, kaitseb neid üksteise vastu hõõrdumise eest ja soodustab libisemist. Asendist sõltuvalt jaotatakse kaheks lestmeks: 1. Väline, seinmine e PARIETAALNE peritoneumleste - seinakõhukelme e kõhukelme pareitaalleste - kõhuõõne ees- ja külgseinal pideva kihina - taga- ja väikevaagnaõõnes läheb üle siseelunditele - väga tundlik, põletiku korral põhjustab suuri valusid. 2. Minnes üle kõhuõõnes paiknevatele elunditele saab nimeks sisekõhukelme e vistseraalleste - moodustab kinnisteid e MESENTEERIUME, kurde ja rasvikuid - kelme, mis katab siseelundeid, ladustab endasse rasva ja moodustab kõhuõõnes SUURE JA VÄIKESE RASVIKU ● Suurrasvik OMENTUM MAJUS - algab mao suurelt kõverikult
KALADE ÜLDISELOOMUSTUS Kalad on vee-eluks kohastunud selgroogsed loomad. Kala keha on valdavalt lapik, külgedelt kokku surutud. Kala keha (nahka) katavad sarvjad soomused. Kehapinna muudab libedaks nahas paiknevate limanäärmete poolt eritatud lima. Kalad liiguvad vees oma keha kord ühe, kord teise külje suunas painutades. Liikumisele aitavad kaasa kehal paiknevad uimed, eriti tugev on sabauim. Ujumist soodustab kehaõõnes asuv ujupõis. Kala luustik on toeks kerelihastele ja kaitseks siseelunditele. Selle põhiosadeks on kolju, lüliline selgroog, uimeluud ning selgroolülidele kinnituvad roided. Närvisüsteemi põhiosa moodustavad koljuõõnes asuv peaaju ning selgrookanalis kulgev seljaaju. Selgroo lülist väljuvad närvid lihastesse, nahapinnale ja teistesse elunditesse. Kaladel on hästi arenenud haistmis- ja maitsmismeel ning vee võnkumisi tajuv küljejoon. Kalad hingavad lõpustega, juhtides nende vahelt vett läbi. Lõpused paiknevad pea tagaosas lõpusekaane all.
autonoomne e. vegetatiivne NS(suurendab aktsioonipotensiaale KNS-st sile- ja südamelihastele, näärmetele. tegutseb eelkõige siseelundite töökorraldusega, reguleerimise ja ühtlustamisega.) 3 tüüpi retseptoreid: *eksteroretseptorid võtavad ärritusi vastu väliskeskkonnast *interoretseptorid võtavad ärritusi vastu organismi sisekeskkonnast *proprioretseptorid on lihastes, kõõlustes, sidemetes paiknevad retseptorid. Autonoomne NS jaguneb: 1)Sümp osa *avaldab siseelunditele troofilist mõju (reguleerib nende AV protsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit); *veresoontele, südamele, bronhidele avaldab funktsionaalset mõju (talitlusi esilekutsuv, aktiivsuse suurenemine) Nt südame kokkutõmmete sagenemine, tugevnemine, bronhide laienemine, südame- veresoonte laienemine, naha veresoonte ahenemine; *aktiviseerumine valmistab kõik organismi ressursid ja süsteemid ette kehalise pingutuse edukaks teostamiseks.
Nende vahel paiknevad poolkuukurrud. Rasvripikud on käärsoole serooskesta väikesed rasvkoega täidetud väljasopistised. Pärasoole limaskest moodustab piki- ja ristikurde. ülesanded: lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja mineraalsoolade tagasiimendumine, väljaheidete moodustumine 84) Kõhukelme (seinmine sisustamine, kõhukelmeõõs) Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Sisaldab elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga – mesoteel. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim. seinmiseks e. parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks e. vistseraalseks. Kõhukelmeõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. 85) Kõhukelme duplikatuurid (kinnistid, suurrasvik)
lootekuu ajaks, nii kujuneb ühendus tupe ülemise ja alumise osa vahel. Tuppe ja tupe sissepääsu (tupeesikut) eraldavast membraanist kujuneb neitsinahk. Kärbuvatest mesonefrose juhadest (Wolffi juhadest) jäävad naise organismi epoophoron ja paroophoron - moodustised munasarja kinnistisse ning Gartneri juhad tupe kõrvale. Naise vaagen Kaks puusaluud koos ristluuga moodustavad laia luurõnga - vaagna (pelvis), mis ühendab keret alajäsemete vabaosaga ja on toeseks siseelunditele. Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine, laiem on suur vaagen (pelvis major) ja alumine, kitsam osa on väike vaagen (pelvis minor). Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad, tagant 4 osaliselt ristluulülid, eest kõhusein. Sünnitusabis seisneb suure vaagna tähtsus selles, et ta on komplemiseks ja mõõtmiseks kättesaadavam kui väike vaagen. Suure vaagna
vegetatiivseks ül. suurendab aktsioonipotensiaale KNS-st sile- ja südamelihastele, näärmetele. tegutseb eelkõige siseelundite töökorraldusega, reguleerimise ja ühtlustamisega.. (2 liiki neuroneid, mis on ühendatud järjestikku KNS ja efektororgani vahel. esimese kehad on KNS-s ja aksonid ulatuvad autonoomsete ganglioniteni; teiste kehad on autonoomsetes ganglionites ja aksonid ulatuvad efektororganiteni). Autonoomne NS jaguneb: *Sümpaatiline osa - *avaldab siseelunditele troofilist mõju (reguleerib nende AV protsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit); *veresoontele, südamele, bronhidele avaldab funktsionaalset toimet (talitlusi esilekutsuv) Nt südame kokkutõmmete sagenemine, tugevnemine, bronhide laienemine, südame- veresoonte laienemine, naha veresoonte ahenemine. ; *aktiviseerumine valmistab kõik organismi ressursid ja süsteemid ette kehalise pingutuse edukaks teostamiseks
3)lihastesisene rasv (ka marmorsuse rasv, sidekoes, lihaskiudude ja kimpude vahel) ja 4)sisemine rasv. Marmorjas veiseliha Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. Järsult suureneb rasvkoe ladestumine üle aastastel noorpullidel, kes seetõttu tuleks realiseerida lihaks 12 kuuselt. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. Veised, kellel on kalduvus ladestada rasva siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. 26. VEISTE REALISEERIMINE LIHAKS Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad pullid ja härjad (kastreeritud pullid); 2) kuni 3 aasta vanused esmaspoeginud lehmad; 3) 3 kuu kuni 3 aasta vanused lehm- pull- ja härgmullikad; 4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad.
lihaserühmade vahel), 3)lihastesisene rasv (ka marmorsuse rasv, sidekoes, lihaskiudude ja kimpude vahel) ja 4)sisemine rasv. Marmorjas veiseliha Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. Järsult suureneb rasvkoe ladestumine üle aastastel noorpullidel, kes seetõttu tuleks realiseerida lihaks 12 kuuselt. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. Veised, kellel on kalduvus ladestada rasva siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. 26. VEISTE REALISEERIMINE LIHAKS Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad pullid ja härjad (kastreeritud pullid); 2) kuni 3 aasta vanused esmaspoeginud lehmad; 3) 3 kuu kuni 3 aasta vanused lehm- pull- ja härgmullikad; 4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad.
2.autonoomseks e vegetatiivseks närvisüsteemiks - suunab aktsioonipotentsiaale KNS-st silelihastele, südamelihasele, näärmetele Autonoomne närvisüsteem jaguneb: 1. sümpaatiliseks närvisüsteemiks - avaldab troofilist mõju siseelundite talitlusele. See süsteem on tahtele allumatu. 2.parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. - avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju, viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. Neuron on närvirakk, mis juhib impulsse, mille läbi toimub NS funktsioneerimine. Puhkepotentsiaal 70 mV. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke ning neuronite jätketest moodustuvad juhteteed. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked;
lihaste või lihaserühmade vahel), 3)lihastesisene rasv (ka marmorsuse rasv, sidekoes, lihaskiudude ja kimpude vahel) ja 4)sisemine rasv. Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. Järsult suureneb rasvkoe ladestumine üle aastastel noorpullidel, kes seetõttu tuleks realiseerida lihaks 12 kuuselt. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. Veised, kellel on kalduvus ladestada rasva siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. 4.2. VEISTE REALISEERIMINE LIHAKS Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad pullid ja härjad (kastreeritud pullid); 2) kuni 3 aasta vanused esmaspoeginud lehmad; 3) 3 kuu kuni 3 aasta vanused lehm- pull- ja härgmullikad; 4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad.
toppidena lihaste või lihaserühmade vahel), 3)lihastesisene rasv (ka marmorsuse rasv, sidekoes, lihaskiudude ja kimpude vahel) ja 4) sisemine rasv. Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. Järsult suureneb rasvkoe ladestumine üle aastastel noorpullidel, kes seetõttu tuleks realiseerida lihaks 12-kuuselt. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. Veised, kellel on kalduvus ladestada rasva siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad, pullid ja härjad(kastreeritud pullid) 2) kuni 3 aasta vanused esmapoeginud lehmad 3) 3 kuu kuni 3 aasta vanused lehm-, pull- ja härgmullikad 4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad. 6. Inna avastamine ja optimaalne seemendusaeg
sarnanevad veresoonelaiendid. Need võivad lõhkeda ja põhjustada verejooksu, mida selle asukoha tõttu on väga keeruline sulgeda (→ ptk „Verejooks ninast või suust“). 77 Kõhuõõs (cavum peritoneale) Magu ja sooled asuvad kõhuõõnes, kus nende liikumine on piiratud. Kõhuõõs on kaetud õhukese serooskelmega, mida nimetatakse kõhukelmeks (peritoneum parietale), see läheb soolekinnisti kaudu üle siseelunditele (peritoneum viscerale). Soolekinnisti (mesenteerium) kõhukelme duplikatuuri abil kinnituvad organid kõhuõõne tagumise seina külge ja tema lestmete vahel kulgevad soolele veresooned ja närvid. Soolte liikumist võimaldab soolekinnisti. Kõhukelmeõõs ehk peritoneumiõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv ruum. Suur- ja väikerasvik on kõhukelme kahekordne duplikatuur, mille lestmete vahel on kohev-, rasvkude
annaabi.ee 
