) XII Keelealune närv (n. hypoglossus) – kaela lihased Vegetatiivne e. vistseraalne e. autonoomne närvisüsteem: Nimetuste päritolu: “Vegetatiivne e. taimne” – juhib neid keha funktsioone, mis on omased ka taimedele – a/v, kasv, paljunemine, vedelike tsirkulatsioon, paljud kaitsereaktsioonid jne. “Vistseraalne”- juhib siseelundite (viscera) tegevust. “Autonoomne” – ei allu otseselt inimese tahtele, s.t. ajukoor ei saa anda otseselt “käske” siseelundeile. (Tänapäeval ei pooldata enam nime autonoomne, sest kogu närvisüsteem on siiski üks tervik ja somaatilise närvisüsteemi tegevus mõjustab tugevalt ka vegetatiivsete protsesside kulgu) b Vegetatiivne NS : Nagu somaatiline NS, nii jaguneb ka VNS kaheks pooleks – tunde- e. aferentne ja motoorne e. eferentne osa. VNS-i tundeosa sarnaneb SNS-i tundeosaga (sama skeem: retseptor – tundeneuron neuronikehaga tundeganglionis – tundetuum KNS-is – juhtetee kõrgematesse keskustesse)
põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 88-106 (Kõhrkalad) http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5hrkalad (Kõhrkalad ja sõõrsuud) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 105 (Luukalad) http://et.wikipedia.org/wiki/Luukalad (Luukalade mitmekesisus) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 99-101 (Luustik on kehale toeks ja siseelundeile kaitseks) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 91 (Närvisüsteem korraldab kõigi elundite talitlust) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 91 (pilt1, sõõrsuud) http://lh6.ggpht.com/- iO3NSqcPJVY/ThciypgwpXI/AAAAAAAABcM/xKP2lu8ZwDw/lamprey- petromyzon%25255B14%25255D.jpg?imgmax=800 (pilt 2, kalade liikumine) http://www.elvag.edu
annaabi.ee 
