4 4,13 -0,004 0,000016 5 4,13 -0,004 0,000016 6 4,09 0,036 0,001296 7 4,14 -0,014 0,000196 8 4,13 -0,004 0,000016 9 4,13 -0,004 0,000016 10 4,14 -0,014 0,000196 d´ 4,1260 Kokku: 0,00184 Toru sisediameetri mõõtmine nihikuga Nooniuse täpsus 0,005 mm Nullnäit 0 mm Tabel 2 Katse nr. di, mm d´ -di ( d´ -di)2 1 37,02 -0,137 0,018769 2 37,07 -0,187 0,034969 3 36,84 0,043 0,001849 4 37,03 -0,147 0,021609 5 36,67 0,213 0,045369 6 36,61 0,273 0,074529
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 2 ( d i -d´ ) =¿ ´ d=¿ 10 ¿ i=1 Toru sisediameetri mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus mm, nullnäit mm Katse nr d i ,mm d i-d´ , mm ( d i -d´ ) 2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 2
märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel. Ehitus Trompeti toru on silindriline. See tagab särava, selge ja valju heli. Toru sisediameeter on väiksem huulikuava pool ja suurem kõlalehtri pool. Tegelikkuses on toru silindriline vaid keskosas. Ligikaudu võib toru jagada kolmeks võrdseks osaks: esimene osa on kooniline, aga laienemine on aeglane, teine osa on silindriline ning kolmas taas kooniline. Sisediameetri muutused peavad olema hoolikalt läbi mõeldud, et tagada korralik intonatsioon. Trompeti tüübid Trompeteid on mitu tüüpi; kõige tavalisem on B- häälestusega instrument. Trompeti eellastel ei olnud ventiile, aga tänapäevasel trompetil on kas kolm pumpventiili (perinet' trompet) või kolm pöördventiili (saksa trompet). Iga allavajutatud ventiil suurendab õhujoa pikkust, seega madaldab helikõrgust. Trompetit kasutatakse paljudes
Otsikud lükkame tihedalt vastu katsekeha ning loeme näidu. Digitaalsete nihikute puhul loeme näidu otse ekraanilt. m Katsekeha tiheduse saame arvutada kasutades valemit: D = V, kus D on katsekeha materjali tihedus (ühik mkg3 ), m on katsekeha mass (kg) ja V on katsekeha ruumala (m3 ). Torukujulise katsekeha ruumala arvutamisel lahutame välisdiameetri silindri ruumalast sisediameetri tühimiksilindri ruumala. 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED 1. Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks elektroonilise nihikuga uuritavate katsekehade mõõtmed (pikkused, laiused, kõrgused) ning kanname saadud tulemused tabelisse nr 1. 2. Kaalume uuritavad katsekehad elektroonsel kaalul. 3. Arvutame katsekehade ruumalad kasutades valemeid: 2 3
kohast. Arvutan mõõtmiste keskmised ja nende laiendatud liitmääramatused ning toru ristlõike pindala ja selle laiendatud liitmääramatus. Mõõtmised kruvikuga Määran juhendaja poolt antud kruviku keerme sammu, jaotiste arvu trumlil ja nooniuse täpsuse, samuti nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. Arvutan mõõtmiste keskmise paksuse ja selle laiendatud liitmääramatus. Toru sisediameeter mõõdetud nihikuga Tabel 1. Toru sisediameetri mõõtmine. Nooniuse täpsus 0,05 (T = 0,2 mm/4) mm, nullnäit 0 mm. Katse nr. di, mm di – đ, mm (di – đ)2, mm2 1. 17,00 -0,07 0,0049 2. 17,00 -0,07 0,0049 3. 17,00 -0,07 0,0049 4. 17,25 0,18 0,0324 5
YKL0060 Biokeemia-praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Õpperühm: Töö teostaja: KATB-41 Sigrid Reinsalu 095908 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Tiina Randla 28.02.2011 Töö teoreetilised alused Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Geelkromatograafia meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele.Geelkromotograafias viiakse protsess läbi kinnises süsteemis-kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurjusjärgus lahuses sisalduvate makrom...
liikuvusteguriga Rf. Rf = (Vx Vxmin)/(Vxmax Vxmin) , kus 0 < Rf < 1 Fraktsioonides sisalduva aine kontsentratsiooni ja eluaadi mahu vahelist graafilist sõltuvust nimetatakse kromatogrammi. Käesolevas töös kasutatakse konstentratsioonide kindlakstegemisel spektrofotomeetrilist meetodit. Töö käik Antud töös kasutan Sephadex G-75 geeli, mille k=0,1. Mõõdan geelisamba kõrguse L=15,5 cm ja sisediameetri d=2,7 cm. Siit saan arvutada geelitäidise kogumahu Vt. d Vt = S p × L = × ( 2 )2 × L 2,7 cm Vt = × ( 2 )2 × 15,5 cm = 88,7 cm3 Siit saan arvutada geelimaatriksi mahu Vg. Vg = k × V t Vg = 0,1 × 88,7 cm3 = 8,87 cm3 = 8,9 cm3 Ning kolonni maksimaalse elueerimismahu Vxmax Vxmax = Vt - Vg Vxmax = 88,7 cm3 8,9 cm3 = 79,8 cm3 Siit arvutan fraktsioonide üldarvu, kus ühe fraktsiooni mahuks on 2 ml max Vx
Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine · Kontrollitakse kolonni vertikaalsust ja vajadusel korrigeeritakse kolonni asendit. · Märgitakse üles kasutatava kolonni täidiseks oleva Sephadex'i mark ja seda ise- loomustav tegur k, mille väärtus sõltub kasutatava geeli pundumisastmest. · Mõõdetakse geelisamba (täidise) kõrgus L ja ja diameeter d, kasutades sobivat joonlauda. NB! Täidise diameetri mõõtmine eeldab kolonni sisediameetri võimalikult täpset määramist nihkkaliibri või joonlaua abil. · Arvutatakse täidise kogumaht Vt. · Arvutatakse geelimaatriksi maht Vg = k · Vt ja sellest lähtuvalt kolonni iseloomustav maksimaalne elueerimismaht Vxmax = Vt Vg. · Arvutatakse fraktsioonide üldarv n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml; seega n = Vx max / 2. · Katseklaasistatiivi asetatakse fraktsioonide arvule vastav hulk kindla mahu järgi
Dd dk – liite keskläbimõõt, d k ; 2 Dd h – hammaste kontaktis olev kõrgus, h 2f ; 2 f – hamba faas. Tegur arvestab koormuse ebaühtlast jagunemist liite pikkusel. Võetakse evolventhammaste ja sisediameetri kaudu tsentreeritud rööpkülgsete hammaste korral 0,75, külgpindade kaudu tsentreeritavail rööpkülgseil hambail kuni 0,9. Kolmnurk- profiiliga hambail 0,5. Lubatav muljumispinge C seatakse sõltuvusse nii rummu materjalist, koormuse iseloomust kui ka sellest, kas liide on liikumatu või liikuv. Liikuvatel liidetel C 3...70 MPa, liikumatutel C 35...200 MPa (väiksemad väärtused löökkoormustel).
annaabi.ee 
