TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Euroopa Liidu õigus EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1Aluslepingud / põhiõiguste tagamine...................................................................4 2Õigusasutuste vaheline koostöö...........................................................................5 3Sisserände küsimus.................
Euroopa Liit 12. klass Ühiskonnaõpetus Üldised põhimõtted: · EL-le on omased nii valitsusvahelisele (liikmesriik säilitab iseseisvuse) kui riigiülesele (loovutab osa iseseisvast otsustusõigusest) koostööle iseloomulikud jooned · Valitsusvaheline koostöö toimub välis-, julgeoleku-, justiits- ja siseasjades. Otsused langetatakse valitsuste vaheliste läbirääkimiste tulemusel. · Riigiülene koostöö keskendub majanduskoostööle. · Liikmesriigid säilitavad oma valitsemisinstitutsioonid. · Euroopa Liidus on sõltumatu keskpank ja kasutuses ühisraha EURO (va Taani, Rootsi, GB) Ministrite Nõukogu · kannab seadusandlikku funktsiooni · igat liikmesriiki esindab üks minister (2007 aastast 25+2 liikmeline) · koosseis muutub olenevalt sellest,
Peres oli viis poega, kellest Thomas Edward oli vanuselt teine. 1896 kolis perekond Oxfordi, kus 1907-1910 noor Lawrence õppis ajalugu Jeesuse kolledšis. Temast sai arheoloog lähis-idas, kus ta töötas erinevatel väljakaevamistel David George Hogarth-i ja Leonard Woolley-ga. 1908 liitus ta Oxfordi ülikooli ohvitseride treenimise korpusega (kursus kestis kaks aastat). 4 2.ARAABIA LAWRENCE Thomas Edward Lawrence-ist sai ekspert Araabia siseasjades olles noor arheoloog Carchemishis Eufrati jõe juures 1911-1914. Ta töötas Briti Muuseumi heaks väljakaevamistel. 1914 jaanuaris ennem Esimese Maailmasõja puhkemist Lawrence värvati briti armee poolt uurima Negava kõrbe tehes samal ajal sõjalisi, arheoloogilisi uuringuid. Lawrence liitus Amir Faisal al Husayni mässuga türklaste vastu poliitilise koostööametnikuna. Ta suutis araablased türklastele vastu kihutada ja peeti edukas kõrbesõda
Varauusaegne riik Jan Enriko Viidermets Aleksander Haamer Holden Johanson Elin Lee Solman 8.d Euroopa poliitiline kaart Varauusaja Euroopa poliitiline kaart oli ülimalt kirju, koosnedes väga erineva suurusega riikidest. Paljud väikeriigid või linnad olid pooleldi autonoomsed. Nt Saksamaal oli üle 300 riigikese ja vabalinna, mis tunnistasid küll Saksa-Rooma keisri ülemvõimu, aga olid oma siseasjades täiesti iseseisvad. Paljud riigid koosnesid osadest, mis asusid üksteisest üsna kaugel. Saksa rooma riik 1648 Absolutism Kui oli palju erinevaid riike, oli ka palju erinevaid riigikordi. Uusaja esimest poolt on üldistatult nimetatud absolutismi ajajärguks, kus paljude Euroopa riigikorraks oli absoluutne monarhia ehk kuningal on piiramatu võim. Kõige parem absolutismi näide oli Louis XIV aegne
Imperialism-suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas,majandusliku võimu laiendamine;sovinism-marurahvusls.Euroopa tsiv.-põhimõttesk isikuvabadus,eraomand ja demok.(ainuvõim), muu olukord oli mahajäänud ja mittetsiv. Kolooniad olid:belgial,hispaanial,hollandil,inglismaal,itaalial,portugalil,sakas,prants. Etioopia ja Libeeria olid ainukesed vabad maad. Inglise-Buuri sõda 1299-1902.India Rahvuskongress eesm. Saavutada Indiale otsustamisõigus siseasjades. Hiinas bokserite ülestõus. Teadus: Zeppelini õhulaev, Wrighti lennuk,Marconi raadiosaade. GLOBALISEERUMINE. 20.saj ühiskondlikud liikumised, palgatööliskond hakkas omale nõudmisi esitama K.Marx kuulutas klassivastuolude teravnemist ja kehtiva korra lammutamist rev. eel1) revisionistid,kes arvasid, et Marxi õpetus on vananenud,kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda järk-järguliste reformidega 2)Vene enamlased- nende arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne rev.
intellektuaalset omandit, tsiviilseadusandlust, raamatupidamist ja tarbijakaitset. I samba kõik valdkonnad omavad rahvusülest staatust, st. neis valdkondades on Brüsseli seadusaktid kõrgemad vastavatest liikmesriikide õigusaktidest. 11. Milliseid valdkondi haaravad Maastrichti lepingu II ja III sammas? II sammas haarab ELI ühtset välis ja julgeolekupoliitikat ning osaliselt ka kaitsepoliitikat. III sammas hõlmab koostöö justiits ja siseasjades, st. neid tüüpilisi valdkondi millega Eestis tegelevad justiitsministeerium(prokuratuur ja kohtusüsteem) ja siseministeeium(politsei, piirivalve, päästetööd ja migratsiooniküsimused). II ja III samba valdkondades on ainult üksikud aktid rahvusülese toimega. 12. Milles seisneb Amsterdami lepingu tähtsus Eurointegratsioonis? Amsterdami leping (jõustus 1999) lõi tingimused 1) ELI ühise julgeoleku ja kaitsepoliitika kujundamiseks
poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Milliseks kujunes Külm sõda ning keda võime pidada sõja võitjateks ja kaotajateks? Külm sõda kujunes välja selle tõttu, kuna NSV Liit ei järginud Atlandi harta põhimõtteid, mis keelas territoriaalvallutused ning kavatses muuta Ida- Euroopa okupeeritud riigid oma sõltlasteks. NSV Liidule allutatud riikide kord asendati kommunistlikega. Kõigi riikide siseasjades tehti ümberkorraldusi- aset leidis kommunistliku ideoloogia levitamine, natsionaliseerimine, tsensuur ning dissitentluse likvideerimine. J. Stalini jaoks olid sõjad paratamatud nüüdisühiskonnas. Tema peamiseks eesmärgiks oli jätkata sõdimist ning Lääne- Euroopa endale saada. Stalini kõnele vastas Churchill, et liitlaste vahel on puhkenud Külm sõda ning neid eraldab raudne eesriie. Tihti peetakse Külma sõja alguseks Berliini blokaadi. NSV Liit sulges kõik Lääne-Berliini
ühispoliitikate puhul b) Keskkonnapoliitika sai alguse vajadusest tagada kaupade vaba liikumine ühtses majandusruumis c) Keskkonnapoliitika on EL otsustustasandi ainupädevus d) Keskkonnapoliitika esimesed ühtlustamismeetmed tegelesid eksklusiivselt looduskeskkonna kaitsega 5. Missugune alljärgnev väide EL valitsustevaheline koostöö kohta on korrektne a) Peale Lissaboni lepingut muutub koostöö õigus- ja siseasjades (endine III sammas) riikideüleseks, ent ühine välis- ja julgeolekupoliitika (endine II sammas) jab valitsustevaheliseks b) Peale Lissaboni lepingut muutub ühine välis- ja julgeolekupoliitika (endine II sammas) riikideüleseks, ent koostöö õigus- ja sisseasjades (endine III sammas) jab valitsustevaheliseks c) Peale Lissaboni lepingute Euroopa Liidus valitsustevahelist koostööd enam ei viljeta
Monnet ja Schuman algatasid Euroopa ühenduse loomise. -9.mai- Euroopa päev- 9.mai1950 Schuman esines deklaratsiooniga, kus olid kirjas EL põhialused: Prantsusmaa ja Saksamaa peavad alatiseks ära leppima, eesmärk rahu, heaolu ja majanduslik edu 1992 Maastrichti lepinguga praegune Euroopa Liit, leping jõustus 1993 pärast heakskiitmist kõigi liikmesriikide poolt 3sammast: · majanduslik koostöö · ühine välis-ja julgeolekupoliitika · koostöö justiits- ja siseasjades 2007 nn Lissaboni leping varem kavandatud EL põhiseaduse asemel.
Pärast USA sündi ja inimeste võrdsete õiguste loomist, levis selline mõtlemisviis ka mujale maailma, nagu näiteks Prantsusmaale. Seal korraldati suur Prantsuse revolutsioon, mille tagajärjeks aastal 1792 kuulutati välja vabariik. Kuid vabariiklik kord ei kestnud kaua. Juba 1799. aastal astus võimule noor kindral Napoleon Bonaparte, kes ka end kohe konsuliks ümber nimetas ja hakkas rajama Prantsusmaa impeeriumi. Selle rajamiseks oli tal vaja ka teha palju suuri muudatusi riigi siseasjades. Ta rajas Prantsusmaale lütseumeid, võttis vastu tsiviilkoodeksi, mis sarnanes suurelt jaolt Ameerika õiguste hartaksiga, kuid olid ka mõned erinevused. Inimeste võrdsus ja võrdsed kohustused jäid samaks, mis oli rahvale väga tähtis. Aga kui jõudis järg riigi laiendamiseni, siis tema sõjakäikude põhjenduseks oli see, et ta tahab laiendada tsiviilkoodeksi kasutamist mujal Euroopas ja, et tahab tagada inimeste võrdseks olemise
Eesmärgiks ühisturu reform ja protseduurilise reformi läbiviimine. Reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühte turu ettevalmistamisel. 1993/93 Euroopa Liidu leping. Maastrichti leping. Eesmärgiks ettevalmistada Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide kehtestamine. I sammas-Uus Euroopa Ühendus (riikide) II sammas- Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (valitsuste) III sammas- Koostöö õigus- ja siseasjades. 1997/99 Amsterdami leping. Eesmärgiks reformida EL institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks. Tulemuseks; muudeti EL lepingut; muudeti otsuste tegemise läbipaistvamaks 2001/03 Nice'i leping. Eemärgiks institutsioonide reformimine, et EL saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. Vajalikkude muudatused uute liikmesriikide vastuvõtuks. Tulemuseks: komisjoni kooseisu muutmise meetodid ning hääletamisüsteemi ümbermääratlemine nõukogus
1914. aastaks olid suutnud iseseisvuse säilitada vaid Etioopia (Abessiinia) ja Libeeria (ameeriklaste rajatud oma endistele neegerorjadele). Vastuseis suurriikide koloniaalpoliitikale kasvas ka Aasias. Indias tõi see kaasa kiire majandusliku arengu, mis tõi kaasa traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise. Vastupanu etteotsa tõusid euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid selleks 1896.a oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, mille eesmärk oli saavutada iseseisvus siseasjades. Siiski hakkas selle mõju avalduma alles kümnekonna aasta pärast. 20.saj alguseks oli Hiinast saanud poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid tegutsesid enam-vähem omatahtsi. See kutsus esile nn bokserite ülestõusu(1900), mis aga veriselt maha suruti. Samal ajal kogus Hiinas jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911.aastal Mandzu dünastia lõpuks kukutada ja Hiinast sai vabariik. 20
absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt
õiguslik side, mille kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused. Seega Eesti poliitikud kui Läti kodakonsust mitte omavad ja Läti avaliku võimu organisatsiooni mitte kuuuvad isikud ei oma õigust Läti siseasjades kaasa rääkida Sotsioloogiline 3 Sotsioloogiline vaatenurk näeb riiki ennekõike inimeste ja rühmade tegevustulemina ( „..see on rahvas...“) Struktuur- 1 Kahtluse alla on seatud avaliku sektori struktuuri funktsionaalne jätkusuutlikkus – struktuurfunktsionaalne riigikäsitlus
2007. Aastal liitusid Rumeenia ja Bulgaaria. KOKKU on seega EUROOPA LIIDUS 27 RIIKI. Euroopa Liidu kolmesambaline struktuur Euroopa Liit Üldsätted ja Euroopa Liidu eesmärgid Esimene sammas Teine sammas Kolmas sammas Ühine välis-ja julgeolekupoliitika Koostöö õigus ja siseasjades Euroopa Ühendus Euroopa poliitiline koostöö Koostöö politsei, immigratsiooni, Ühisturg, põllumajandus, asüüli ja justiitsküsimustes kalandus, arendustöö, kultuur, keskkond, haridus, tarbijakaitse, viisapoliitika, rahaliit, sotsiaalküsimused, tolliliit. 1997. aasta 2 oktoobri sõlmiti Amsderdami leping. Selle lepinguga kinnitati Euroopa Liidu kodakondsuse
kaubandussuhete arendamine, ekspordi edendamine. Euroopa Liit asutatud Maastrichti lepinguga rahvusvaheline organisatsioon. Euroopa Liidu põhimõtted esimene sammas (riikidevaheline; ühise turu loomine; Euroopa Ühendused: EÜ, ESTÜ, Eurotam, EMU), teine sammas (valitsustevaheline; ühine välis- ja kaitsepoliitika), kolmas sammas (valitsustevaheline; immigratsiooniprobleemid, asüüliataotlused, piiriprobleemid; koostöö õigus- ja siseasjades). Euroopa Liidu õiguskord ühenduse õiguse ülimuslikkus siseriikliku õiguse suhtes, liikmesriikide siseriiklik seadusandlus ei tohi olla vastuolus ühenduse õigussüsteemiga. Euroopa Liidu eelarve omavahendid tollimaksud, põllumajandusmaksud, suhkrumaksud. ELi regioonide komitee poliitiline kogu, mis esindab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. ÜPP/CAP tekkimine sai alguse peal II maailmasõda enamikus Euroopa riikides valitsenud soosivast
võimu alt · Itaalia linnad sõlmisid omavahel liidu ja paavsti toetusega kuulutasid Püha Rooma keisritele sõja 14.sajandiks sõltumatud linnriigid · Sveitsis linnade liit mägilastega Saksa keisri vastu keskaja lõpuks kujunes liidust Sveitsi riik · Flandria linnad said Inglismaa toetusel Prantsuse kuningast jagu läksid keskaja lõpuks Saksa keisrite võimu alla, kes tagasid ulatuslikud privileegid · Saksa rannikulinnad Hansa liidus siseasjades ja kaubanduses iseseisvad · 22.4 · Kaugkaubanduse areng suurendas nõudlust metallraha järele · Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele · Tekkisid ühingud, kus mitmed kaupmehed üheskoos laevu varustasid · Raha vahetamisest ja kaupmeestele kõrge protsendiga laenamisest kujunesid pangad · 23.1 · Linnad olid piiratud müüridega kaitseks välisvaenlase või senjööri rünnaku eest · Toit maaelanike omast
Luksemburg PLUSS Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal. Lepinguga loodi uus "kolme samba" süsteem, mille kohaselt: I sammas: (Uus) Euroopa Ühendus II sammas: Ühine välis- ja julgeolekupoliitika III sammas: Koostöö õigus- ja siseküsimustes I sammas II sammas III sammas Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades Riikideülene koostöö Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei, arendamine arendamine immigratsiooni, assüüli, justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Ehk lähemalt: I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte
Tecuhtlite päritavat seisust nimetati ka pilli - "pojad". Pilli´d, kel polnud riigiametit, olid varanduseta. Hüvesid andis ainult riik ja selle kaudu alam klass ainult ametnikele. Eraomandus puudus. Suguvõsasid esindas riigi ees vahemeestest (tlatocan - "kõnemees") koosnev nõukogu, kes formaalselt valis ka 6 kõrgeimat ametnikku, sh tlacatecuhtli (ülemvalitseja ja sõjaväe juhataja). Tegelikult olid need ametikohad päritavad. Tlacatecuhtli asetäitja siseasjades ja riigi ülemkohtunik oli cihuacoatl (tõlkes "madunaine"). Järgnes priviligeeritud vahekiht pochteca - kaubitsejad. Seisus oli kinnine, elas erikvartalites, abiellus ainult omavahel ja oli päritav. Nad olid rikkad, nad allusid ainult oma kohtunikele ja nad tegutsesid oma kaubareisidel riigi huvides luureandmete kogumisega. Linnades olid spetsialiseeritud turud eri kaupade müümiseks. Kaubitsejatel oli eraldi jumalus Yacatecuhtli, kellele toodi Atzapotzalcos inimohvreid.
· Legitiimsus põhimõte- seaduslikuse põhimõte- seetähendas seda, et enne Prantsuse revolutsiooni valitsenud dünastiate võim tuli taastada. Oli kaks erandit: Saksamaa- Napoleon oli 1896ndal aastal suure osa saksa väikeriikidest mida oli umbes kolmsada, oli Napoleon liitnud, järgi jäi 39. Neid väikeriike uuesti ei hakatud taastama. Jäi 39 väikeriiki, need ühendati Saksa liitu- suhteliselt lõtv liit, siseasjades olid need väiksed riigikesed omaasjad, aga saksa liitude vahelised sõjad olid keelatud ja et välissõda alustada oli vaja välis nõusolekut. Poliitiliselt Saksamaad ei ühendatud- prantsusmaa tahet arvestati- prantsusmaa kartis suurt vastast. Teine erand: Rootsis ei taastatud vana dünastiat troonil. · Julgeoleku põhimõte- Prantsusmaa ümbritseti väikeriikide, need kes tulevikus oleks pidanud võtma siis rünnaku esimesena vastu.
· Rentnikud, orjad. Linnatsivilisatsioon : · Linnad olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused, kuigi suurem osa rahvast elas maal. · Enamus linnadest tahtsid olla linnriigid. Sumerite perioodil see nii oligi, kuid hiljem tekkisid linnade vahelised sõjad, lahkhelid, mis muutsid selle suhteliselt võimatuks. Suurem osa neist püsis linnriigina lühidalt (hilisemal perioodil). · Linnad suutsid säilitada iseseisvuse siseasjades, seda isegi impeeriumile allutatuna. Sõjavägi : · Koosnes kuniga ja ülikute kaarikutest või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ning linnaelanikest moodustatud jalaväest. · Sõjavägi kutsuti kokku vaid vajadusel. · Assüüria kuningate võimu ajal moodustati alaline elukutseline sõjavägi. Religioon : Jumalate pantenon Väga palju erinevaid jumalaid. Inimesest erines jumal vaid surematuse poolest.. Esindasid loodusjõudusid.
Esialgu suudeti inglastele küll vastu panna, kuid hiljem tuli siiski alistuda. Vastuseis suurriikide koloniaalpoliitikale kasvas ka Aasias. Indias tõi see kaasa kiire majandusliku arengu, mis tõi kaasa traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise. Vastupanu etteotsa tõusid euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid selleks 1896.a oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, mille eesmärk oli saavutada iseseisvus siseasjades. Siiski hakkas selle mõju avalduma alles kümnekonna aasta pärast. 20.saj alguseks oli Hiinast saanud poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid tegutsesid enam-vähem omatahtsi. See kutsus esile nn bokserite ülestõusu(1900), mis aga veriselt maha suruti. Samal ajal kogus Hiinas jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911.aastal Mandzu dünastia lõpuks kukutada ja Hiinast sai vabariik. Tehnika areng Kõigele sellele aitasid kaasa ka tehnilised uuendused.
2) (2)Rooma lepingud = Euroopa Majandusühenduse asutamisleping (vabakaubanduspiirkond) 3) (2)Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamise leping 4) Euroopa vabakaubanduspiirkonna (EFTA) konventsioon 5) Ühtse Komisjoni ja ühtse Nõukogu moodustamise leping 6) Ühtne Euroopa Akt (4 vabadust: kaubad, teenused, isikud, kapital) 7) Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) ( 3 sammast: Uus Eur Ühendus; ühine välis- ja julgelekupoliitika; Koostöö õigus- ja siseasjades) 8) Euroopa Majandusruumi leping (EEA) 9) Amsterdami leping (uute liikmete vastuvõtt, EL kodan lähemale) 10) Nice'i leping (institut ja otsustustegemiste reform) 11) Euroopa Tuleviku Konvent (pädevuse jagamine EL instit ja liikmesriikide vahel) 12) Lissaboni leping (sambad kadusid) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist · 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid · 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) · 1949 NATO loomine
Teatud reeglid, kuidas saab tagasi võtta keeruline (nt kui on konventsioonis sees, et on kohustuslik lahendamine RKs, siis ei saa seda muuta, RK on jurisdiktsioon). 3. riigid võivad eelnevalt kuulutada, et alluvad RK jurisdiktsioonile (kirjalik nõusolek) kohustatud tülisid lahendama Rks. Võivad seda nõusolekut piirata tingimustega, määratud mingiks ajaks; sätestatud et on valdkondi, kus ei allu RK jurisdiktsioonile (nt kui riik soovib lahendada asju oma siseasjades, et ei taha RKs). 13 Riik esitab enda deklaratsiooni, teised piirangud pandud. Võivad kasutada teise riigi piiranguid selle riigi vastu. Eesti allub RK jurisdiktsioonile tingimusteta. RK esimese ja viimase astme kohus; apelleerimist ei ole. Erand: RK võib omal olla apellatsioonikohtu jurisdiktsiooni õigused. Osapool ei tule kohale, ei kaitse end kohus teeb otsuse oma jurisdiktsiooni kohta ja leiab, et tal on
* Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted Euroopa Liidu eesmärgid I sammas II sammas III sammas Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades Riikideülene Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei, arendamine arendamine immigratsiooni, asüüli, justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Lepingu kokkuvõtvad artiklid
* Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted Euroopa Liidu eesmärgid I sammas II sammas III sammas Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades Riikideülene Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei, arendamine arendamine immigratsiooni, asüüli, justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Lepingu kokkuvõtvad artiklid
* Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted Euroopa Liidu eesmärgid I sammas II sammas III sammas Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades Riikideülene Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei, arendamine arendamine immigratsiooni, asüüli, justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Lepingu kokkuvõtvad artiklid
* Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted Euroopa Liidu eesmärgid I sammas II sammas III sammas Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades Riikideülene Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei, arendamine arendamine immigratsiooni, asüüli, justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Lepingu kokkuvõtvad artiklid
Kõige autoriteetsem EL institutsioon seadusandlik ministrite nõukogu tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon, kus kõik riigid on võrdsed. Teine mõjukas struktuur Euroopa Komisjon kujutab endast aga riigi ülest üksust st. Komisjoni liikmed esindavad Euroopa Liitu mitte oma riike. Riigiülest koostööd kasutatakse põhiliselt seaduste loomisel. Valitsustevaheline koostööd kasutatakse ühiste välis- ja julgeolekupoliitika vallas justiits- ja siseasjades. See tähendab, et otsused langetatakse läbirääkimiste tulemusel. Euroopa Liit omab kõiki Euroopa riikidele omaseid institutsioone on olemas esinduskogu ehk parlament, täiedesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. See annab alust väidetele, et EL polegi enam rahvusvaheline organisatsioon, vaid suur liitriik ehk föderatsioon. Kuigi erinevusi siin on. Põhilised institutsioonid: 1. Ülemkogu käib koos harilikult 1 korra aastas ja riiki esindavad reegline valitsusjuhid
valdkondadesse. Lepingu struktuur · Euroopa Liit Katus: Üldsätted, eesmärgid. Kolm sammast. Esimene oli ennem olemas, teine ja kolmas tulid juurde. Mahult erinevad, esimene lai, teine kitsam, kolmas hästi kitsas. · sammas: riikideülene- riigid loovutavad osa oma pädevust teatud institutsioonidele · sammas: valitsustevaheline koostöö, ühine-, välis ja julgeolekupoliitika · sammas: valitsustevaheline koostöö, koostöö, õigus- ja siseasjades · I sammas: Uus Euroopa Ühendus Subsidiaarsuse põhimõte Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124)- ühisraha EURO majanduspoliitika (art. 98-104)
– tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur – täidesaatev Euroopa Komisjon – kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö on enamkontsentreeritud majanduskoostööle, Riigiõleste küsimuste lahendamisel on Euroopa Liidu institutsioonidel seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Valitsustevaheline koostöö leiab aset peamiselt ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas ning koostöös justiits- ja siseasjades. See tähendab, et nendes poliitikavaldkondades langetatakse otsused riikide valitsuste vaheliste läbirääkimiste tulemusel ning Euroopa Liidu institutsioonidel on väheolulised. Euroopa Liit omab kõiki riigile omaseid valitsemisinstitutsioone– esinduskogu (parlamenti), seadusandlikku kogu, täidesaatvat võimu, kohut ja sõltumatut keskpanka. See annab alust väidetele, et EL polegi enam rahvusvaheline organisatsioon, vaid suur föderatiivriik. Siiski
Linnatsivilisatsioon : · Linnad olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused, kuigi suurem osa rahvast elas maal. · Enamus linnadest tahtsid olla linnriigid. Sumerite perioodil see nii oligi, kuid hiljem tekkisid linnade vahelised sõjad, lahkhelid, mis muutsid selle suhteliselt võimatuks. Suurem osa neist püsis linnriigina lühidalt (hilisemal perioodil). · Linnad suutsid säilitada iseseisvuse siseasjades, seda isegi impeeriumile allutatuna. Sõjavägi : · Koosnes kuniga ja ülikute kaarikutest või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ning linnaelanikest moodustatud jalaväest. · Sõjavägi kutsuti kokku vaid vajadusel. · Assüüria kuningate võimu ajal moodustati alaline elukutseline sõjavägi. Religioon : Jumalate pantenon Väga palju erinevaid jumalaid. Inimesest erines jumal vaid surematuse poolest.
Teatud reeglid, kuidas saab tagasi võtta keeruline (nt kui on konventsioonis sees, et on kohustuslik lahendamine RKs, siis ei saa seda muuta, RK on jurisdiktsioon). 3. riigid võivad eelnevalt kuulutada, et alluvad RK jurisdiktsioonile (kirjalik nõusolek) kohustatud tülisid lahendama Rks. Võivad seda nõusolekut piirata tingimustega, määratud mingiks ajaks; sätestatud et on valdkondi, kus ei allu RK jurisdiktsioonile (nt kui riik soovib lahendada asju oma siseasjades, et ei taha RKs). Riik esitab enda deklaratsiooni, teised piirangud pandud. Võivad kasutada teise riigi piiranguid selle riigi vastu. Eesti allub RK jurisdiktsioonile tingimusteta. RK esimese ja viimase astme kohus; apelleerimist ei ole. Erand: RK võib omal olla apellatsioonikohtu jurisdiktsiooni õigused. Osapool ei tule kohale, ei kaitse end kohus teeb otsuse oma jurisdiktsiooni kohta ja leiab,
ja enamus käsitöölistest ning kaupmeestest. Isegi märkimisväärne osa põlluharijatest asus linnas või selle vahetus naabruses kust suundus iga päev tööle ümbruskonna põldudele. Nagu öeldud, olid linnad sumeri perioodil sõltumatute linnriikide keskused. Kuid hilisematelgi perioodidel suutsid mõned linnad aegajalt sõltumatuse kätte võita ja seda lühemat või pikemat aega säilitada. Ja isegi impeeriumile allutatud linnad säilitasid siseasjades küllalt suure iseseisvuse. Neis juhtis igapäevast elu jõukatest kodanikest koosnev nõukogu, mis vaid olulisemates küsimustes sai korraldusi kuningalt ja tema asevalitsejalt. Toonast linnaolustikku võimaldavad mõista arheoloogilised väljakaevamised, mis on kõige paremini tuntuks teinud Uri ja Baabüloni. Näib, et tüüpiline Mesopotaamia linn koosnes külg külje kõrval kitsaste ja kõverate tänavate ääres seisvatest ühe ja kahekordsetest põletamata
Euroopa Komisjoni põhifunktsioonid ---------------------------------------------- Euroopa Komisjonil on 3 põhilist funktsiooni : 1) Seaduste algatamine ja ettevalmistamine , 2) Administratiiv- rakenduslik funktsioon, 3) Järelevalve funktsioon. Seaduste algatamise ainuõigus Euroopa Liidus on Komisjonil, kui välja arvata paar erandit seoses Europarlamendiga. Poliitilise koostöö osas välis- ja julgeolekupoliitika alal ning justiits- ja siseasjades jagab Komisjon seda õigust EL-i liikmesriikidega. Enne kui Komisjon langetab seaduseelnõu kohta lõpliku otsuse, peab ta ulatuslikke läbirääkimisi nii ühiskondlike organisatsioonide kui asjast huvitatud liikmesriikidega. Admin-rakendusliku funktsiooni täitmisel on Komisjon EL-i täidesaatva organina vastutav : a) EL-i Ministrite Nõukogu otsuste elluviimise eest , b) EL-i Ministrite Nõukogu poolt talle delegeeritud ülesannete elluviimise eest c) EL-i fondide (struktuurifondid,
musternäidiseks. Stabiilse riigikorra ja militaarse kasvatusega saavutasid spartalased sõjalise üleoleku. Nende raskeltrelvastatud jalaväest kujunes võimsaim relvajõud kogu Kreekas. See omakorda tagas juhtiva rolli Kreeka riikidevahelistes suhetes. Juba VI sajandil eKr kujunes nn Peloponnesose liit, mis ühendas spartalaste juhtimise alla enamuse Lõuna-Kreeka linnriikidest. Need riigid olid oma siseasjades sõltumatud, kuid välispoliitiliselt toetasid Spartat. Sõdades võisid spartalased kindlalt loota ka liitlaste vägede toele. Nii saavutasid spartalased IV sajandi esimesel poolel hegemoonia terves Kreekas. Ühtlasi hakkasid nad senisest enam segama end teiste riikide siseasjadesse. See aga tõi kaasa süveneva rahulolematuse teiste riikide kodanike seas ja viis lõpuks Sparta hegemoonia kukutamisele. Ateena demokraatia kujunemine
musternäidiseks. Stabiilse riigikorra ja militaarse kasvatusega saavutasid spartalased sõjalise üleoleku. Nende raskeltrelvastatud jalaväest kujunes võimsaim relvajõud kogu Kreekas. See omakorda tagas juhtiva rolli Kreeka riikidevahelistes suhetes. Juba VI sajandil eKr kujunes nn Peloponnesose liit, mis ühendas spartalaste juhtimise alla enamuse Lõuna-Kreeka linnriikidest. Need riigid olid oma siseasjades sõltumatud, kuid välispoliitiliselt toetasid Spartat. Sõdades võisid spartalased kindlalt loota ka liitlaste vägede toele. Nii saavutasid spartalased IV sajandi esimesel poolel hegemoonia terves Kreekas. Ühtlasi hakkasid nad senisest enam segama end teiste riikide siseasjadesse. See aga tõi kaasa süveneva rahulolematuse teiste riikide kodanike seas ja viis lõpuks Sparta hegemoonia kukutamisele. Ateena demokraatia kujunemine
kesksel tasandikul , lõunapoolses osas asulas elavates elanikud oma orjadeks, heloodideks.Need elanikud, mis ei asunud seal viljakal tasandil , vaid äärealadel perioidideks, olid edaspidi sõltuvad kogukonnad, kes pidid olema spratale lojaalsed ja anda oma sõjajõud sparta käsutusse, olid eraldi väeüksus.Perioidid kuulusid Lakedaimonlaste hulka.perioodid jäävad välja kuna olid orjad. Perioidid olid siseasjades autonoomsed, vabad inimesed, põllu harijad, spartiaatidel töö tegemine keelatud, käsitöölisi oli vaja ja seal Spartas asusid käsitöölised olid valdavalt periodidid.Ebaselge on meile millal see lakoonika vallutus aset leidis, see toorlaste /spartalaste sissetung. Tungisid Messeeniassse, I Messenia sõda. 7 saj keskpaiku olid messeenlased ülestõusnud, see suruti maha ja tuntud kui II Messeenia sõda ja sellega seostus spartalaste rahvuspoeet Tyetaios, tegi lahingulaule.,
kuid mis kogu arhailise ja klassikalise perioodi jooksul jäid müüriga ümbritsemata paiknes Lakoonika viljaka tasandiku põhjaserval mägede jalamil, Eurotase jõe kaldal. Sealt lähtuvalt vallutasid spartalased, tõenäoliselt 8. sajandil, terve Lakoonika maakonna. Teiste Lakoonika kogukondade liikmetest said perioigid (kr k perioikos see, kes elab ümbruskonnas), s. o. isiklikult vabad, kuid valitsevast kogukonnast sõltuvad mittekodanikud. Perioigikogukonnad olid oma siseasjades küllalt sõltumatud, kuid kohustatud andma oma sõjajõud spartalaste käsutusse. Perioikide hulgast võrsusid ka Sparta käsitöölised. Poliitilisi õigusi perioikidel kui mittekodanikel polnud. Lakoonika lõunarannikul paiknenud Helose elanikke aga perioikide hulka ei võetud nad orjastati ja neist said heloodid (heilotes termin võib tähendada "alistatuid"), kes sunniti harima spartalaste põlde. 8
Hesser Kassel, Frankfurt, Hollstein. Austria lüüasaamiste põhjuseks olidki impeeriumislik olemus, mitmerahvusline sõjavägi, probleemid varustusega jne. Preisimaa oli ka lahingutehniliselt paremas olukorras( oli võtnud kasutusele vintpüssi). 1867 - lõi Bismarck Preisimaa juhtimisel Põhja Saksa liidu (Saksa liidu asemel), kust välja jäid Austria, Fürtenberg(?), Baier. Põhja Saksa liit tagas siseasjades küllaltki suure suveräänsuse, aga välispoliitika ja sõjaväelised küssad pidid olema Preisimaa otsustamisel, samuti pidi Preisimaa juhtimisel toimima majanduslik ruum. Juhiks sai Preisimaa. Lõuna Saksa riigid, mis välja jäid, lootsid Prantsusmaal, millest tekkis uus tüliküsimus, mis oli sisuliselt möödapääsmatu. Liitlased ei näinud soosivalt Preisimaa kasvu, aga Venemaa oli saanud lüüa Krimmi sõjas 1854-1856, millega ta kadus plaanilt.
väga laostav. 1867. a avastati aga buuri vabariikides teemantid ning 1884. a kuld, mis kasvatas brittide huvi. Kahe valge kogukonna konfrontatsioon tipneb Inglise-Buuri sõdadega 1880.-81. a ja 1899.-1902. a. Esimene sõda laheneb sellega, et Suubritannia on sunnitud Transvaalist taanduma ning vaherahule järgneb ka konventsioon, mille kohaselt saavad britid teatud kontrolli riigis, aga Pretoriale jääb siiski vaid iseseisvus siseasjades. Ajend, millest britid kinni haaravad, et alustada teist sõda, on seotud sellega, et buurid hakkavad enda vabariikides piirama välismaalaste (uitlander) õigusi, kelleks on peamiselt inglased. Transvaalis otsustatakse, et võõramaalastele, keda huvitavad eelkõige kullaleiukohad, ei anta kodanikuõigusi. Teine sõda on alguses buuridele väga edukas, aga 1900. aastast saab ülekaalu Suurbritannia, mispeale alustavad buurid
aastaarvu pole konkreetselt teada. Elanikud muudeti oma sõltlasteks, orjadeks- heloodideks. Need kogukonnad, mis ei asunud kõige viljakamal alal, vaid pigem äärealal muudeti perioidideks, kelle ülesanne oli olla Spartale lojaalne ja anda mehi sõjaväkke, aga nad ei olnud heloodid. Perioidid olid siseasjades autonoomsed, spartalased ei sekkunud sinna. Spartalane tööd ei teinud, tema sõdis. Käsitöölised olid ka perioidid. Esimese Messenia sõja järel vallutati Messenia. Spartalased surusid seal ka 7saj mässU maha, mis oli teine Messenia süda. Seal mängis rolli poeet Tyrtaios, kes ärgitas spartalasi võitlema. Sellega sai Spartast suurriik, hõlmates kaks maakonda. Messenialased pärast teist sõda muudeti samuti heloodideks.
Minu vaatepunktist tingisid Saksa rahvusliku liikumise krahhi Austrias kolm põhjust: Esiteks mängis saatuslikku rolli partei ebaselge ettekujutus sellest tähendusest, mida omab sotsiaalne probleem uue, oma olemuselt revolutsioonilise partei jaoks. Kuna Schönerer ja tema lähimad pooldajad pöördusid esmajärjekorras ainult kodanlike kihtide poole, võiski tulemus olla vaid väga nõrk ja arglik. Kui asi on rahvuse või riigi siseasjades, on saksa bürgerlus, eriti selle ülemised kihid, meelestatud niivõrd patsifistli-kult, et on valmis loovutama lausa iseennast. Üksikisik alati seda ei teadvusta, kuid see on siiski nii. Headel aegadel, s.o. meie juhtumi puhul hea juhtimise ajal, teevad sellised meeleolud need kihid riigi jaoks üpris hinnaliseks. Halva juhtimise ajal aga viivad need omadused lihtsalt hirmsate tagajärgedeni. Kui kogu Saksa rahvuslik liikumine tahtis läbi viia tõeliselt tõsist
Räägin seda, et tõenäoliselt ei suuda ma kõiki La Rochelle'i piiramise raskusi kanda ja oleks parem, kui nimetaksite selleks kas härra de Conde või härra Bassompierre'i või mõne teise tubli mehe, kellele sõjapidamine on seisusekohane, ja mitte mind, vaimulikust seisusest isikut, kes seetõttu ei saa pühendada end oma kutsumusele, et teda alatasa sunnitakse asju lahendama, milleks tal igasugune kalduvus puudub. Kõrgus, siseasjades oleksite te palju õnnelikum ja ma ei kahtle, et ka välismaailmas oleks teie positsioon tugevam.» «Härra hertsog, ärge muretsege, ma mõistan teid,» ütles kuningas. «Kõiki, keda selles kirjas on mainitud, 179 karistatakse nii, nagu nad on seda teeninud, isegi kuningannat ennast.» «Mis te räägite, kõrgus? Jumal hoidku mind selle eest, et kuninganna minu pärast kõige väiksematki meelehärmi tunneks! Ta on mind alati oma vaenlaseks pidanud,
annaabi.ee 
