· Pärisimetajatest on Austraalias vaid inimese poolt sisse toodud liigid (küülik, taasmetsistunud koer dingo, mõned nahkhiired ja hiirlased. Linnustikus on ülekaalus papagoilised (sh. kakaduulased ja kogu maailmas lemmiklinnuna peetav viirpapagoi). Austraalia lõunarannikul ja saartel pesitseb kääbuspingviin. Roomajate fauna on maailma liigi- ja isendirohkeimaid, eriti palju on mürknastiklasi (sh. surmavalt mürgised pruunmaod ja taipen) ja sisalikulisi. Maa kaguosas elab maailma suurim, kuni 3 m pikkune vihmaussiline Megascolex. 6. Rahvastik Regiooni rahvastik on segu melaneeslastest, polüneeslastest, mikroneeslastest ning erinevatest aasia rahvastest. Füüsilised tunnused, sealhulgas nahavärvus ja kehatüübid varieeruvad. Austraalia põlisrahvad on tänapäeval vähemuses. Austraalias elab 85% inimestest linnades ning ligi 60% neist viies suurimas linnas: Sydneys ( 4 miljonit), Melbourne'is ( ligi 4 miljonit); Brisbane'is ( 1,6
Kameeleonid liiguvad väga aeglaselt, kuid näiteks Lõuna-Aafrika kolsarv- kameeleon on võimeline hüppama isegi kuni 50 cm kaugusele, tavaliselt ülevalt alla lähema oksani. Vees nad ei upu, kuid ei suuda ka edasi liikuda. Toit koosneb mitmesugustest putukatest ja teistest pisikestest selgrootutest. Ainult kõige suuremad liigid nagu näiteks Aafrikas elav vöötkameeleon on võimelised sööma väikesi linde ja sisalikulisi. Saaki püüdev kameeleon ei jälita teda, vaid, jäädes paigale, ootab, kuni ohver ise talle küllalt lähedale jõuab. Äkitselt paiskab ta suust välja keele, mis venib sama pikaks kui ta keha ning tabab sellega saaki väga täpselt. Siis tõmbub keel nagu vedru tagasi suhu, tuues endaga kaasa toidu. Kõik see juhtub vähem kui sekundi jooksul. Keele ümar tipp toimib iminapana ja kleepub saagi külge. Seejuures arendatav rebimisjõud on küllalt suur, mis võimaldab kameeleonil toime
annaabi.ee 
