taimed luukalad Kalad Karbid kõhrkalad Selgrootsed Roomajad LOOMAD Kilpkonnalised Maod Kahepaiksed Imetajad Sisalikulised Krokodillilised Linnud
Seda võimaldavad tema kerge kaal, suured jalad ja suur kiirus. Pärast paarimeetrist sööstu peab ta siiski ujuma hakkama. Ta on ka suurepärane ujuja ja võib viibida vee all kuni 30 minutit. Isastel kiiver-basiliskidel on erkrohelised väikesed sinakad laigud piki seljal asetsevat harja. Neil on kolm harja: üks peas, üks seljal ja üks sabal. Emastel on ainult üks hari, peas. Kiiver-basiliskid on 60-100cm pikad (enamuse pikkusest moodustab saba). Need sisalikulised toituvad putukatest, väiksematest imetajatest (närilised), väiksemat liiki sisalikest, kuid ka puuviljadest ja lilledest. Emased kiiver-basiliskid munevad 5-15 muna sooja ja niiskesse liiva või mulla sisse. Munad kooruvad 8-10 nädalat hiljem. Pärast koorumist on sisaliku pojad iseseisvad ega sõltu vanematest.
GEKOD KLASS: roomajad SELTS: soomuselised ALAMSELTS: sisalikulised SUGUKOND: gekolased KESKOND: Gekosid kohtab kõrbepiirkondadest troopiliste vihmametsade ja lumega kaetud mäetippudeni. Tänasel päeval esneb neid ka Prantsusmaa lõunaosas, Kanaari saartel ning Vaikse ookeani lõunaosa saartel. TOITUMINE: Nad suunduvad jahti pidama peaaegu aranditult öösiti. Nad püüavad mardikaid, liblikaid, sajajalgseid, ristikaid, prussakaid, väiksed sisalikke, hiiri ja väikesi linde.
Paleontoloogia-teadus, mis uurib väljasurnud loomade ja taimede jäänuseid Sütemaatika- eluslooduse organismide süstematiseerimisega Riik Loomad Loomariik Taimeriik Hõimkond Keelikloomad Keelikloomad Katteseemnetai med Klass Imetajad Roomajad Kaheidulehelised Selts Kiskjalised Sisalikulised Kaselaadsed Sugukond Karulased Sisalikulased Kaselised Perekond Karu Sisalik Kask Liik Kodiaki karu arusisalik vaevakask Elusa looduse tegurid e biootilised Eluta looduse tegurid e abiootilised Parasiidid Temperatuur Haigusetekitajad Sademed Kiskjad Tuul konkurents Happesus, soolsus vees
soomuselised roomajad (reptilia) keelikloomad (Squamata),alamselts (Chordata), maolised (Serpentes) alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) soomuselised roomajad (reptilia) keelikloomad (Squamata), alamselts (Chordata), sisalikulised (Lacertilia) alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) soomuselised roomajad (reptilia) keelikloomad (Squamata), alamselts (Chordata), sisalikulised (Lacertilia) alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata)
..........................................................................10 3. Austraaliale iselomulikumad roomajad ja kahepaiksed...............................................11 3.1. Krokodilliliste selts................................................................................................11 3.2. Kilpkonnaliste selts................................................................................................11 3.3. Soomuseliste selts, Alamselts: Sisalikulised..........................................................12 3.4. Soomuseliste selts, Alamselts: Maolised...............................................................13 3.5. Päriskonnaliste selts...............................................................................................13 Klassiküsitlus...........................................................................................................................14 Kokkuvõte.............................
Selles töös leian ka Eestis ja Soomes roomajate liikide arvukuse. Samuti püüan leida vastuse küsimusele: ,,Miilist rolli roomajad toiduahelas täidavad?" . Eesti roomajad Eesti roomajad on Eesti Vabariigi territooriumil looduses elavad ja sigivad roomajad. Eestis on 5 liiki roomajaid, kes kõik kuuluvad looduskaitse alla. Minevikus u 5000 8000 aastat tagasi on Eesti alal elanud ka sookilpkonn.Eesti roomajate süstemaatiline nimestik: Selts-soomuselised Squamata; alamselts- sisalikulised Lacetilia, sugukond- sisaliklased Lacertilia: kivisisalik (Lacerta agilis), arusisalik (Zootoca vivipara), vaskuss (Anguis fragilis) Alamselts-maolised Ophidia ; sugukond- nastiklased Colubridae: nastik (Natrix natrix); sugukond-rästiklased (Viperidae): rästik (Vipera berus). [5] Soome roomajad Soome roomajad on Soome territooriumil looduses elavad ja sigivad roomajad. Soomes on 4 liiki roomajaid. Kõik 4 liiki roomajat on looduskaitse all. Soome roomajate süstemaatiline nimestik:
kujunemine · Praeguseks on Eestis kindlaks tehtud 5 liiki roomajaid. · Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed liigid, keda me madala arvukuse tõttu pole suutnud seni kindlaks teha või kes siin praegu puuduvad: silenastik (Coronella austriaca) ja euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis). Euroopa sookilpkonn Silenastik Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik Selts: SOOMUSELISED, SQUAMATA I Alamselts sisalikulised 1. sugukond: Sisallased, Lacertidae 1. Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin) 2. Kivisisalik Lacerta agilis (L.) 2. sugukond: Vaskuslased, Anguidae 3. Vaskuss Anguis fragilis L. II Alamselts maolised 3. sugukond: Nastiklased, Colubridae 4. Nastik Natrix natrix (L.) 4. sugukond: Rästiklased, Viperidae 5. Rästik Vipera berus L. · Roomajatest on Eestis kõige arvukamad arusisalik ja harilik rästik. · Lääne-Eestis ja läänesaartel, aga ka Soome
Haabitusetüübid: (kehatüübid) • Sisalikulaadne• Maolaadne• Kilpkonnalaadne S. KILPKONNALISED Luuline kilprüü ehk pantser. Silmadel on neil liikuvad laud. Hambad puuduvad. Kopsud on suured ja keeruka käsnja ehitusega. Sigimine munemise teel N narmaskilpkonn ehk matamata, sookilpkonn, eba-kartettkilpkonn , kolmküüniskilpkonn S. KÄRSSPEALISED Suur, poole meetri pikkune suure peaga sisalikulaadne loom. Säilunud vaid üks liik – hateeria (tuataara). S. SOOMUSELISED Alamselts SISALIKULISED - piklik keha ja suhteliselt hästi arenenud jäsemed (kui need esinevad) ja pikk saba. Liikuvad silmalaud ja enamikul vormidel mitu rida soomuseid. Maismaaloomad. Sgk Iguaanlased - iguaanid, agaamid ja kameeleonid. Sgk. Gekolased – väikesed öise eluviisiga sisalikud, mõned suudavad püsida vetikaalsetel pindadel. N. kaspiageko, müürigeko Sgk Skinklased - Kehalaadilt sihvakad. Jäsemed suhteliselt lühikesed või mandunud. N. apteegiskink Sgk Sisallased - Kehalaadilt sihvakad. N
Haabitusetüübid: Sisaliku-, mao- ja kilpkonnalaadne 16.3.8.1. Selts Kilpkonnalised Luuline kilprüü ehk pantser. Silmadel on neil liikuvad laud. Hambad puuduvad. Kopsud on suured ja keeruka käsnja ehitusega. Sigimine munemise teel. N. narmaskilpkonn, sookilpkonn, kolmküüniskilpkonn. 16.3.8.2. Selts Kärsspealised Suur, poole meetri pikkune suure peaga sisalikulaadne loom. Säilunud vaid üks liik hateeria (tuataara). 16.3.8.3. Selts Soomuselised Alamselts Sisalikulised - piklik keha ja suhteliselt hästi arenenud jäsemed (kui need esinevad) ja pikk saba. Liikuvad silmalaud ja enamikul vormidel mitu rida soomuseid. Maismaaloomad. Sgk Iguaanlased - iguaanid, agaamid ja kameeleonid. Sgk. Gekolased väikesed öise eluviisiga sisalikud, mõned suudavad püsida vetikaalsetel pindadel. N. kaspiageko, müürigeko Sgk Skinklased - Kehalaadilt sihvakad. Jäsemed suhteliselt lühikesed või mandunud. N. apteegiskink Sgk Sisallased - Kehalaadilt sihvakad. N
Kullesed omakorda meenutavad kalu, neil on ujumiseks saba ja hingamiseks lõpused. Soomuseid kullestek ei ole, nende nahk on paljas ja limane. 4. Kl roomajad, nende ühised välistunnused. Sisaliku välisehitus. Roomajad - nad on enamuses maismaaloomad, jaotuvad seltsidesse: • kilpkonnalised • kärsspealised • krokodillilised • soomuselised. Eesti roomajad kuuluvad kõik seltsi soomuselised (sisalikulised, maolised) Roomajate kolju on suhteliselt kitsas Krokodilliliste kolju on pikenenud, üla ja alalõuas asuvad teravad ja äärmiselt tugevad hambad. Sisalikel on nii ala- kui ka ülalõualuus väikesed teravad hambad. Maolised kasutavad oma hästi arenenud peenikesi hambaid saagi haaramiseks ja söögitorusse lükkamiseks. Roomajate toes on arenenud täiuslikumaks kui kahepaiksetel. Nende keha on liigenenud peaks, kaelaks kereks ja sabaks. Selgroo külge kinnitunud roided
annaabi.ee 
