tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik jne) 6. nim 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit ja selgita iga meetodi põhimõtet ning nim 1 olulisem teadlane 7. milline oli läänemere oluline riimveega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus? 8. nim 5 lindude anatoomilist või füsioloogilist kohastumust lendamiseks 9. millised on eesti puistute linnustikku peamiselt muutvad/ohustavad tegurid? 10. eesti sisalikuliigid: levik, ohustatus, bioloogia 1. Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn. Üle kogu Eesti on levinud ka harivesilik. Enam-vähem kõikjal Eestis esinevad veel tähnikvesilik, harilik kärnkonn ja rabakonn. Eestis elab ainult 11 liiki kahepaikseid. Eesti kahepaiksete arvukus on saartel suurem kui mandril. See on ilmselt tingitud asjaolust, et saartel pole kunagi arendatud suurpõllundust ning
väljutatakse. Selle põhjal, mida loom sööb, eristatakse taimtoidulisi, loomtoidulisi ja segatoidulisi loomi. TAIMTOIDULISED LOOMAD Loomad, kes toituvad taimedes. Toiduahelas on neil oluline osa, sest nad on omakorda loomtoiduliste saagiks. Imetajad:Elevandid, ninasarvikud, kabjalised, veislased, inimahvlased Linnud: kanalised, papagoid, kabilinnud Roomajad: maakilpkonnad, mõned sisalikuliigid - nt leeguan Kahepaiksed: vastsed on taimtoidulised, täiskasvanud aga mitte Kalad: puhtalt taimtoidulisi kalu on väga vähe, ntks pakslaup, karpkalaliste seltsi kuuluv valgeamuur ja eesti vetest on kõige taimtoidulisem roosärg, kes peamiselt sööb vetikaid ja veetaimi LOOMTOIDULISED LOOMAD Loomtoiduline on loom, kes toitub - üllatus-üllatus - teistest loomadest. Sellised on näiteks kõik kiskjalised ja röövlinnud
annaabi.ee 
