Okaapi
Toitumine
Sarnaselt kaelkirjakuga on ka okaapi eranditult taimtoiduline loom. Tema
meelistoiduks on puude ja põõsaste varred ja pungad. Ta armastab ka erinevaid lehti, puuvilju,
seeni ning teatud rohuliike ja sõnajalgu. Okaapil on äärmiselt pikk ja võimas keel, millega ta
süües oksast kinni haarab ning selle pungade või lehtedeni sirutab, oksa paljaks süües. Kuna
tema organism nõuab teatud hulgal mineraalaineid, saab ta neid, lakkudes soolakat, salpeetrit
sisaldatavat savi, mida loom hangib metsaojade kallastelt. Samuti on tema väljaheidetest
leitud puusüsi.
Okaapi ei ole võimeline hüppama ega tagajalgadel seisma. Ehkki tema kael on
kaelkirjaku omast lühem, on see väga nõtke. Tänu kaelale ja pikale keelele ulatub ta kuni 3 m
kõrgusel asuvate oksteni.
Okaapi ja inimene
Okaapi avastas Briti teadlane Sir Harry Johnston, kes 19. sajandi lõpul oli Uganda
kuberneriks
annaabi.ee 
