OUNASEEMNE LUGU
Aadelkond ja haritlaskond arutlesid, kas pärisorja üldse saabki tsiviliseerida ja
kuivõrd on maarahvas võimeline õppima. Mingigi haridus peab siiski olema, sest
inimese harimise kaudu saab kõrvaldada tema pahed nagu: joomine, vargused,
liiderlikkus, kasimatus jpt. nagu kujutasid baltisakslased maarahvast. Talupojale
tuli anda nii palju haridust kui hädaks vajalik mitte aga teda täielikult harima,
veelgi vähem iseseisvalt mõtlevaks-analüütiliseks isikuks kujundama. Seepärast
sisaldasidki esimesed õpetlikud ilmalikud käsiraamatud peamiselt sotsiaalse
toimetuleku õpetusi ja eetilisi juhiseid kristlikuks eluks.
18. sajandil oli kasutusel ka eestikeelne aianduse käsiraamat: ,,Aija-Kalender
kummast kik Kärnerit woiwa öppida mis tö egga kuu ajal sünnip tehha" Tarrtu,
1796. Raamatu on läti keelest tõlkinud ja eesti keeles välja andnud Friedrich
David Lenz (1745-1809), Tartu pastor ja estofiil. Raamatu algupärane autor on
Samuel von Holstr (1740-1809)
annaabi.ee 
