2) teise paku kaugus lähtejoonest 3) eesoleva jala nurk põlveliigeses 4) tagumise jala nurk põlveliigesest 5) kere ettekalle horisontaali suhtes (puus-õlavööde) 5. Palliviske faaside jaotus ja äraviske faasi kirjeldus. 6. Mida kujutab endast „vibu“ asend palliviske juures ja miks seda vaja on? 7. Klassikalise e. hüppega kuulitõuke faaside jaotus ja hüppe/libisemise faasi kirjeldus. 8. Kirjelda kaugushüppe hoojooksu (pikkus, erinevad võimalused...) 9. Joonista sirutehnikat tegev kaugushüppaja. 10. Kõrgushüppe faasid ja flopptehnika äratõukefaasi kirjeldus. 11. Tulemustetabel 4 inimese kõrgushüppe tulemustega, vaja kirja panna, paremusjärjestus ja selgitama, miks see just selline. 12. Kas heitealadel tohib kasutada oma viskevahendid. Millisel juhul? 13. Kui aega võetakse kahe stopperiga (käsitsi) ja need näitavad erinevat aega, siis kumma näit loeb? 14
Hoojala reis tõuseb õhulennul horisontaalist veidi kõrgemale . Ülakeha on sirutunud. Hoojalg sirutub ette-alla. 5. Hüpe - Hüppefaasis toimub äratõuge teise jalaga. Hüppefaas moodustab kuni 35% kolmikhüppe kogupikkusest. Pöia mahalöömine on aktiivne ja kiire, suunaga alla taha. Äratõukel sirutub tõukejalg peaaegu täielikult. Võimalusel kasutatakse kahe käe üheaegset hoogu. Keha on sirutunud. Õhulennul kasutatakse samm- või sirutehnikat. Maandumisel sirutuvad jalad peaaegu täielikult. 14. Heidete biomehhaanilised aspektid - Vahendi lennukaugus määratakse mitme parameetriga. Sportlase ja treeneri jaoks on olulisimad kolm parameetrit: a) vahendi väljalennu kõrgus, b) väljalennunurk ja kiirus, aga kettaheites ja odaviskes on ka veel c) vahendi aerodünaamilised omadused ja d) väliskeskkonna faktorid (tuul ja suhtelisest niiskusest ja/või kõrgusest merepinnast tingitud õhutihedus). 15
annaabi.ee 
