Vee Zooloogia
gastraalõõneks. Kõik ainuõõssed on veeloomad ja elutsevad
üldjuhul meredes. Keha on radiaalsümmeetrilise ehitusega. Ainuõõssetel on võime
moodustada kolooniaid, need on väga erineva kujuga, leidub nii kinnitunud kui ka
ujuvaid kolooniaid. Üksikisendid esinevad kas polüübi või meduusina. Polüübi keha
on enamasti silinderjas, ülemises otsas asetseb kombitsatest ümbritsetud suu.
Enamasti on nende eluviis sessiilne. Meduusid on ujuvad üksikorganismid. Nende
keha on sirmikujuline, kombitsad serval, ujuvad suuava allapoole.
Ainuõõssed elavad kõige erinevamatel merepõhjadel.
Kammloomad: keha sültjas, läbipaistev, sageli olemas kombitsad. Keha tavaliselt
ümar v kotjas; keha ühes otsas asub suu; piki keha kulgeb meridionaalses suunas
kaheksa rida sõude- ehk kammplaadikesi; iga plaadikese serv on kammikujuline-
sellest ka rühma nimetus. Iga sõudeplaadike koosneb reast suurtest liitunud
epiteeliripsmetest. Kammloom ujub, suuava eespool. Kombitsatega kammloomadel
annaabi.ee 
