sinisekirjuks praguneb. Päike sirutab välja kiired. Lumi laguneb! Lumi laguneb! Sulaveed on rõõmsad ja kiired. Mis kõlin see on, millest maailm ärkab? Jääpurikad kukuvad kill ja kill! Ennäe, juba mullusest kulust tärkab uue kevade lill. LEHEKUU Ellen Niit Ilm on õides, lastel laulud suus, maikuumaailm iga päev on uus. Täis kõik õu on kõrte sirgumist. Täis kõik põu on värsket virgumast. Voolab, voolab oja poole kraav. Küll sul, kraav, on väike väle jooksutraav! Ojja, jõkke merre kärmed veed! Kust nii hästi teate merre teed? Kust te teate, et on meri see, kes teeb ääretuks te ahta vee? JUULI Ellen Niit Heinakuu, sa suve hari, lehtpuu vari, maasikamari, liivarannad kuumas lõõsas,
orjatar juba teadis, et ta peab oma lastest loobuma, ei soovinud seepärast oma lastega lähemalt tutvuda, sest nõnda oli lihtsam neist loobuda. Tsitaat: ,,Seal leidsid valged, et orjad pole võimelised naudingut tundma, et nende kehad pole selleks loodud, aga ometi tahtis iga omanik, et ta orjadel oleks võimalikult palju lapsi. Ta oli viimasele lapsele pärast sündi vaevalt pilgu heitnud polnud mõtet lapse näojooni mällu talletada, kui ta tema täiskasvanuks sirgumist niikuinii ei näe" Teoses on käsitletud emaarmastust kõige julmemas võtmes. Mida on üks ema võimeline tegema, et oma last päästa julmast tulevikust. Sethe oli valmis oma lapse selle nimel tapma. Te tegi seda selleks, et too ei peaks elama orjuses ja elama läbi samasuguseid jõledusi nagu tema ise pidi . Tsitaat" Ma ei saanud lubada, et kõik pöörduks tagasi endisesse seisu, ja ma ei saanud lubada, et ükski mu lastest oleks pidanud koolmeistri võimu all elama
tulijaid vähem. Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. Mardirituaali juurde kuulus veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist. Martidel ja kadridel olid alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid. Usundilooliselt on mardi- ja kadrivitsa seostatud eluvitsaga, mistõttu see võis olla murtud üksnes osa puude küljest - nimelt mõned puud panid inimese ja looma hoopis kiduma, üksnes kask andis igal juhul tervist. 20. sajandil hakati käima koolimajades, kohvikutes,
aastal sai Tagore koolist ametlikult avatud rahvusvaheline haridus- ja kultuurikeskus, mida kutsutakse Visva-Bharati Ülikooliks. Samal aastal asutati põllumajanduskeskus Sriniketan ja veidi hiljem asutati kool ümberkaudsete talupoegade laste jaoks. R.Tagore kirjutas ise mitmeid õpikuid kooli jaoks. Koolis rakendati brahmatsharja printsiipi, mis nõuab eneseohjeldamise õppimist ja ei luba enneaegset seksuaal- ega teiste tungide rahuldamist. Selline käitumine eeldas tõelise naise ja mehe sirgumist. 1915. aastal andsid inglise võimud R.Tagore'ile rüütliseisuse. Neli aastat hiljem pani sõjavägi inglaste käsul Punjabi osariigi Amritsari linnas toime massimõrva, kus tapeti ligi nelisada ja haavati üle kahe tuhande relvitu, vägivallatule meeleavaldusele kogunenud inimese. R.Tagore oli ainus, kes avalikult reageeris hukkamõistvalt sellele sündmusele. Ta kirjutas oma kuulsa kirja India asekuningale Lord Chelmsfordile, milles loobus rüütliseisusest (India 2013)
org/wiki/Mardip%C3%A4ev) 4. KOMBED Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. Mardirituaali juurde kuulus veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist. Martidel olid 4 alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid. Usundilooliselt on mardi- ja kadrivitsa seostatud eluvitsaga, mistõttu see võis olla murtud üksnes osa puude küljest - nimelt mõned puud panid inimese ja looma hoopis kiduma, üksnes kask andis igal juhul tervist. Lahkudes soovisid mardid
Mulgimaa kaart 37. Setod Pekot kujutab puunukk, mille ees ja peal põletati küünlaid. setodel on kahetähenduslik Peko: Tähendus 1 Peko on seto mütoloogiline viljakusjumal, keda peeti aitajaks ning õnnetoojaks, kes valitses ilma ning kaitses põlde ja saaki. Tähendus 2 Peko on setode eeposkangelane ehk setodel on oma eepos, mis kajastab Pekolasõ ehk Peko sündi, vägimeheks sirgumist, abiellumist, vanemate surma, võitlust välisvaenlasega ja Setomaa kuningaks kroonimist. Tänapäeval magab Peko alal, mis kunagi oli Setomaa, nüüd aga Venemaa osa Petseri linna liivakoopas. Peko kui turismiteenus ja vaatamisväärsus: Pekot kui mütoloogilist olendit näeb puukujuna Värskas Seto Talumuuseumis; Peko kui eeposkangelase maapealse asemiku valimine toimub Seto Kuningriigi päeval.
Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. Mardirituaali juurde kuulus veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist. Martidel ja kadridel olid alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid. Usundilooliselt on mardi- ja kadrivitsa seostatud eluvitsaga, mistõttu see võis olla murtud üksnes osa puude küljest - nimelt mõned puud panid inimese ja looma hoopis kiduma, üksnes kask andis igal juhul tervist. 20. sajandil hakati käima
annaabi.ee 
