pöördteoreemiks. Teoreemi Kui kujund on ruut, siis tema d: lähisküljed on võrdsed. Kui kaks sirget on paralleelsed, siis neil ühiseid punkte ei ole. 6 Kõrvunurgad ja tippnurgad Kõrvunurkadeks nimetatakse kahte nurka, millel on üks ühine haar ja mille teised haarad moodustavad sirge. Omadus: Kõrvunurkade summa võrdub sirgnurgaga. Kaht nurka nimetatakse tippnurkadeks, kui neil on ühine kõrvunurk. Omadus: Tippnurgad on 7 Kahe sirge lõikamine sirgega 1 1 1 1 Kui üks paar põiknurki on võrdsed, siis on võrdsed ka teine paar põiknurki. Kui põiknurgad on võrdsed, siis lähisnurkade summa on 180. Ülesann =40 ja
suurem kui täisnurk. O B Nurkade suurused Sirgnurk 180° Täisnurk 90° Teravnurk < 90° Nürinurk > 90° Kaks sirget Kõrvunurgad · Kaks haara moonustavad nurga · Pikendades nurga ühte haara tekib selle kõrvale uus nurk · Nurki ja nimetatakse kõrvunurkadeks. · Kõrvunurkade summa võrdub sirgnurgaga. + = 180 Tipunurgad Teise haara pikendamisel tekib nurgale kaks kõrvunurka. Kõrvunurgad on ja ning ja . + = 180
Lauseid, mida pole keegi tõestanud, aga mille tõesuses pole põhjust kahelda nimetatakse a) algmõisteteks; b) teoreemideks; c) aksioomideks; d) eeldusteks; e) Thaleese teoreemideks. Kolmnurga mediaan on kolmnurga a) nurgapoolitaja; b) keskristsirge; c) kõrgus; d) alus; e) küljepoolitaja. Trapetsi kesklõik on alustega a) risti; b) lõikuv ; c) paralleelne; d) võrdne; e) ühtiv. Kõrvunurkade summa võrdub a) põiknurgaga; b) kaasnurgaga; c) täisnurgaga; d) lähisnurgaga; e) sirgnurgaga. Kolmnurga sisenurkade summa on a) 100°; b) 360°; c) 90°; d) 180°; e) 50°. Tippnurgad on a) risti; b) 180° ; c) paralleelsed; d) võrdsed; e) teravnurgad. Korrapärase n-nurga sisenurkade summa on a) 180°; b) 180°(n-2); c) (n+2)180°; d) 90°; e) 360°. Ringjoonel ja selle puutujal on ühiseid punkte a) 1; b) 2; c) lõpmata palju; d) 0; e) vähemalt 3. Ringjoont, mis läbib kolmnurga kõiki tippe nimetatakse kolmnurga
a. vabalt langev keha liigub kiirendusega Ei, see on pigem looduslik paratamatus b. 2 + 3 = 5 c. hommik on õhtust targem Tagasiside Õige vastus on: 2 + 3 = 5. Küsimus 3 Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)? Vali üks: a. Mõni tudeng läbib kursuse virtuaalõppes. Tõesti, see on tõsi, kuid loogiliselt paratamatu see pole. b. Mõni nelinurk on ristkülik. c. Eukleidese geomeetrias on kolmnurga sisenurkade summa võrdne sirgnurgaga. Tagasiside Õige vastus on: Mõni tudeng läbib kursuse virtuaalõppes.. Küsimus 4 Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick (Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses)? Vali üks: a. Determinismi kohaselt allub maailm loodusseadustele b. Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Õige vastus! c
a. vabalt langev keha liigub kiirendusega Ei, see on pigem looduslik paratamatus b. 2 + 3 = 5 c. hommik on õhtust targem Tagasiside Õige vastus on: 2 + 3 = 5. Küsimus 3 Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)? Vali üks: a. Mõni tudeng läbib kursuse virtuaalõppes. Tõesti, see on tõsi, kuid loogiliselt paratamatu see pole. b. Mõni nelinurk on ristkülik. c. Eukleidese geomeetrias on kolmnurga sisenurkade summa võrdne sirgnurgaga. Tagasiside Õige vastus on: Mõni tudeng läbib kursuse virtuaalõppes.. Küsimus 4 Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick (Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses)? Vali üks: a. Determinismi kohaselt allub maailm loodusseadustele b. Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Õige vastus! c
annaabi.ee 
