Magnetnähtused
on kõige suurem.
Magneti mõju raudesemetele ilmneb magneti otstes, keskel see mõju puudub.
Magneti seda osa , kus magnetmõju puudub, nim magneti neutraalseks piirkonnaks.
Igal magnetil on alati paarisarv poolusi.
Teatud juhtudel võib püsimagnet demagneetuda ( nt kui kõvasti koputada või kõrge
temperatuurini kuumutada)
Kui püsimagnet murda või poolitada on igal tükil ikka kaks poolust.
Magnetite kujud : I-kujulised, U-kujulised, ketta ning rõngaskujulised.
Peenikesel ja pikal sirgmagnetil on pooluste piirkonnad lühikesed, selliseid püsimagneteid
kutsutakse magnetnõelteks ja neid kasutatakse kompassides.
Kaks magnetit mõjutavad teineteist alati vastastikku. Magneti erinimelised poolused
tõmbuvad, samanimelised tõukuvad.
Magneetumata raudesemeid tõmbavad mõlemad poolused.
Magnetväli , magnetvälja jõujooned
Oersted ja Ampere avastasid/uurisid, mil viisil vooluga juhe ja püsimagnet mõjutavad
magnetnõela.
Magnetväli ümbritseb vooluga juhte ja püsimagneteid