Raami vooluallikaga ühendavad juhtmed tuleb paigutada teineteise lähedale või kokku põimida, et nendes vastasuunalistele vooludele magnetväljas mõjub resultantjõud võrduks nulliga. Riputame ülesse sellise tasapinnalise raami ja selle kõrvale vertikaalse sirgjuhtme. Kui lasta vool sirgjuhtmesse ja raami, siis pöördub raam asendisse, milles raam ja sirgjuhe on ühes tasapinnas ( joonis D ). Voolusuuna muutmisel sirgjuhtmes pöördub raam 180 kraadi võrra. Püsimagnet on keha , mida alati ümbritseb magnetväli. Asetame raami püsimagneti pooluste vahele ja laseme raamist läbivoolu ( joonis E ). Raam pöördub selissesse asendisse, et raamitasand on poolusi ühendava sirgega risti. Ühe püsimagneti põhjapoolus ja teise lõunapoolus tõmbuvad, sama liiki poolused aga tõukuuvad. Raudesemete tõmbumist püsimagneti mistahes pooluse suunas põhjustab rauatüki ajutine magnetiks
Sirgvoolu magnetväli- B=µoI/2r. Ringvoolu magnetväli-B= µoI/2R. Solenoidi magnetväli- B=µonI, kus n=N/L, µo-magnetiline constant = 4*10(-7) N/A². Paralleelsete voolude vastastikmõju-iga vooluelement ühes juhtmes asub magnetväljas, mis on tekitatud teise juhtme voolu poolt ehk F=K*I1*I2*l/d. Ampri definitsioon- on võrdne selle voolu tugevusega, mis kulgeb kahes lõpmata pikas ja omavahel paralleelses, teineteisest 1 m kaugusel vaakumis paiknevas kaduvväikese läbimõõduga sirgjuhtmes,kui juhtmete vahel mõjub jõud meetri kohta K=2*10(-7)N .1A=1C/1s.Ampere'i seadus-magnetväljas mõjub vooluga juhile jõud. Kui juht on jõujoontega risti, siis jõu arvväärtus F=BJl. Kui juht paikneb jõujoonte suhtes nurga all, siis on F=BJlsin. Lorentzi jõud- nim.magnetväljas liikuvale laengule mõjuvat jõudu. Lorentzi jõud on risti laengu liikumise suunaga siis see jõud tööd ei tee ja laengu liikumise kiirust ei muuda Fl=qvBsin. Massispketromeeter-seda kasut
K= 0 , 2 kus suurust µ0 = 4 10 N /A (ehk H/m) nimetatakse magnetkonstandiks. Võrde- . -7 2 teguri K ja magnetkonstandi arvväärtused tulenevad elektrilise põhiühiku 1 A defi- nitsioonist: Üks amper (1 A) on võrdne selle voolu tugevusega, mis kulgeb kahes lõpmata pikas ja omavahel paralleelses, teineteisest 1m kaugusel vaakumis paiknevas kaduvväikese läbimõõduga sirgjuhtmes, kui juhtmete vahel mõjub nende pikkuse iga meetri kohta jõud 2 . 10 7 N. 5.10. Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste omavahelisi seoseid. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Seda elektrivälja nimetatakse pööriselektriväljaks, kuna tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. Kui magnetväljas
L μ0∗I B ∧ d l⃗ , α =⃗ B=2 4 π∗R Nurk on loomulikult ruumis muutuv ja lihtsuse mõttes vaatame juhtmega risti oleval tasapinnal kontuuri L. On parem ette kujutada ja on sama üldine kui täiesti suvaline kontuur L. Vool ei pruugi olla sirgjuhtmes. Siis valime kontuuri juhtmele lähemale. Voolusid võib olla ka mitu ja siis läheb käiku magnetinduktsiooni superpositsiooni printsiip.
T s Ajaühik sekund on tseesium-133 aatomi põhiseisundi kahe ülipeenstruktuurinivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodi kestus. I A Voolutugevuse ühik amper on muutumatu elektrivoolu tugevus, mis hoituna vaakumis teineteisest 1 m kaugusele paigutatud kahes lõpmata pikas paralleelses ja tähtsusetult väikse ümara ristlõikega sirgjuhtmes, tekitab nende juhtmete vahel jõu 2·10-7 N juhtme jooksva meetri kohta. K Temperatuuri ühik kelvin on 1/273,16 osa vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. N mol Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama arvu elementaarseid koostisosakesi nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis süsiniku isotoobis 12C. Mooli kasutamisel peab koostisosakeste tüüp olema täpsustatud
Kui kompassinõel asetada vooluga juhtme kõrvale, siis ta kaldub voolu magnetvälja mõjul esialgsest sihist kõrvale, nii et tema põhjapoolus on suunatud summaarse magnetvälja sihis. Kui elektrostaatilises väljas elektrivälja jõujooned algavad positiivsetelt laengutelt ja suunduvad negatiivsetele laengutele, siis magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad, neil pole ei algust ega lõppu. Nad ümbritsevad voolusid, mis magnetvälja tekitavad. Nii näiteks on sirgjuhtmes liikuva voolu poolt tekitatud magnetvälja jõujooned kontsentrilised ringid, mille keskpunktid asuvad selle juhtme teljel. Magnetvälja jõujoonte suund ümber vooluga juhtme määratakse kruvi reegliga. B B I I Kruvi reegel
K= 0 , 2 kus suurust µ0 = 4 .10 -7 N /A2 (ehk H/m) nimetatakse magnetkonstandiks. Võrdeteguri K ja magnetkonstandi arvväärtused tulenevad elektrilise põhiühiku 1 A definitsioonist: Üks amper (1 A) on võrdne selle voolu tugevusega, mis kulgeb kahes lõpmata pikas ja omavahel paralleelses, teineteisest 1m kaugusel vaakumis paiknevas kaduvväikese läbimõõduga sirgjuhtmes, kui juhtmete vahel mõjub nende pikkuse iga meetri kohta jõud 2 . 10 7 N. 5.3.6. Kesktõmbe- ja tõukejõud Kõverjoonelisel liikumisel esinevad jõud, mis ei ole liikumisesihilised, sest muidu ei saaks liikumise suund muutuda. Üheks selliseks jõuks on ringliikumisel esinev jõud, mis sunnib keha liikuma ringjoonel. See jõud on suunatud pöörlemiskeskme poole ja seda nimetatakse kesktõmbejõuks ehk tsentripetaaljõuks. Ringliikumist tekitav kesktõmbejõud on arvutatav valemist
annaabi.ee 
