võnkeringi, mille korral elektromagnetväli ei jää enam võnkeringi detailide sisemusse. H. Hertz kasutas elektrimagnetlainete saamiseks seadet, mida praegu nimetatakse Hertzi vibraatoriks, see seade kujutab endast avatud võnkeringi. Avatud võnkeringile võib üle minna kinniselt võnkeringilt, kui nihutada kondensaatori katteid kaugemale ning vähendada katete pindala ja samaaegselt poori arvu (joonis A). Lõpuks saadakse lihtne sirgjuhe, mis ongi avatud võnkering (joonis B). Hertzi vibraatori mahtuvus ja induktiivsus on väikesed, mistõttu võnkesagedus on väga suur. Avatud võnkeringis pole laengud koondunud juhi otsestesse, vaid jaotatud kogu juhis. Voolutugevus on antud hetkel juhi erinevates ristlõigetes ühesuguse suunaga, kuid erineva tugevusega. Voolutugevus on voolu otstes 0, keskel aga maksimaalne. Võnkumiste tekitamiseks avatud võnkeringis tehti Hertzi eluajal järgmist: juhe lõigati keskelt pooleks ja jäeti
15.Elektrivoolu soojuslik toime. *Juhise elektrivoolu toimel eralduvsoojushulk on võrdelinevoolutugevuse ruuduga, juhitakistuse ja ajaga(Q=A=I2Rt). 16.Elektrivool elektrolüütides. *Elektrivooluks läbi elektrolüüdi nemetatakse katioonide ja anioonide suunatud liikumist. 17.Elektrivool gaasides. *Elektrivool gaasides normaal tingimustel on positiivsete ioonidega. 18.Vooluga juht magnetväljas. *Kui sulgeda vooluring, siis magnetilise jõu mõjul tõmbub vooluga sirgjuhe magneti sisse. 18.Magneetiline induktsioon. *Magnetiliseks induktsiooniks nimetatakse suurust ,,b" mis iseloomustab magnetjõude antud punktis(B=FAMAX/Il). 19.Magnetvoog. *Magnetvälja jõujoonte arvu mis läbib nendega risti asetsevatpinda(S)nimetatakse magnetvooks. 20.Magnetvälja väljatugevus. *Suurust mis iseloomustab magnetvälja ruumi mingis punktis ega sõltu keskkonna magnetilistest omadustest vaidväljatekitava makrovoolu suurusest ja juhtme kujust
(7)Kolmefaasilise generaatori tekitatud pingete graafikud: (8)tähtühendus:(9) Generaatori mähiste (rootorit ei ole näidatud) üheliigilised otsas X,Y,Z võib kokku ühendada. Liinipinge Ue-pinge kahe liini juhtme vahel. Faasipinge U f- pinge null- ja liinijuhtme vahel. U e=3UB; Eestis Uf=220V Ue=380V. Vooluvõrk elamus:(10) Takistused vahelduvvooluringis 1)Aktiivtakistusega vooluring (R) Takistust, millest eraldub soojusenergia nim. aktiivtakistuseks.nt hõõglambi niit, sirgjuhe. Aktiivtakistus(R) avaldab ühesugust toimet nii alalis-kui vahelduvvoolule.(11) Kui u=UMsint, siis i=IMsint, IM=UM/R; Aktiivtakistuse korral on voolutugevus(i) ja pinge(u) faasis,=0 2)Induktiivtakistusega vooluring(XL) takistust, mis on tingitud endainduktsiooni nähtusest nim. induktiivtakistuseks. Induktiivtakistus(XL) avaldab erinevat toimet alalis- javahelduvvoolule.(12) Voolutugevus jääb pingest =/2 võrra maha. Kui u=UMsint, siis i=IMsin(t*/2), IM=UM/XL Induktiivtakistus
Magnetvälja on sobiv uurida suvalise kujuga väikese suletud voolukontuuri abil. Raami vooluallikaga ühendavad juhtmed tuleb paigutada teineteise lähedale või kokku põimida, et nendes vastasuunalistele vooludele magnetväljas mõjub resultantjõud võrduks nulliga. Riputame ülesse sellise tasapinnalise raami ja selle kõrvale vertikaalse sirgjuhtme. Kui lasta vool sirgjuhtmesse ja raami, siis pöördub raam asendisse, milles raam ja sirgjuhe on ühes tasapinnas ( joonis D ). Voolusuuna muutmisel sirgjuhtmes pöördub raam 180 kraadi võrra. Püsimagnet on keha , mida alati ümbritseb magnetväli. Asetame raami püsimagneti pooluste vahele ja laseme raamist läbivoolu ( joonis E ). Raam pöördub selissesse asendisse, et raamitasand on poolusi ühendava sirgega risti. Ühe püsimagneti põhjapoolus ja teise lõunapoolus tõmbuvad, sama liiki poolused aga tõukuuvad
Tuua näiteid. 24.Milliseid aineid on võimalik magneetida? Põhjenda. tuua näiteid. 21.Elektrivoolu magnetväli. Vooluga juhtmele mõjuv jõud. 1. Mis on magnetväli? 2. Millal magnetväli tekib? 3. Mida kujutab endast elektrilaengute liikumine? 4. Vooluga juhe magnetväljas. 5. Mis elektrivooluga alati kaasneb? 6. Kuidas tähistatakse voolu suunda elektrijuhtmes? 7. Millest me järeldame, et vooluga juhtme ümber on magnetväli? 8. Kas sirgjuhe tõmbab enda külge ferromagnetilisi kehi? Põhjenda. 9. Mis määrab el. vooluga juhtmele mõjuva jõu? Kirjutada valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 10.Kuidas määratakse magnetväljas juhtme liikumise suund? 11.Millal indutseeritakse muutuvas kontuuris emj. 1 volt? 12.Mida nimetatakse elektrimasinaks? 13.Milleks muundub elektrienergia elektrimootoris? 14.Elektrimootori ehitus ja tööpõhimõte. 15.Kuidas saab muuta elektrimasina ankru pöörlemise suunda? 16
µ = B / B0 , ning B = µ B0 , B0 = B /µ . Magnetvälja tugevus H iseloomustab keskkonnast sõltumatult voolu võimet tekitada magnetvälja. Kui vool tekitab aines magnetinduktsiooni B, siis magnetvälja tugevus H näitab, millise magnetindukt- siooni (B0 = B /µ) tekitaks seesama vool vaakumis. Üldiselt H = B /(µ0 µ) ja B = µ0 µ H. Magnetvälja tugevuse ühikuks on amper meetri kohta (1 A/m). 14 Sirgjuhe, milles kulgeb vool I , tekitab endast kaugusel d magnetinduktsiooni B = K I / d. SI- süsteemis B = (µ0 µ / 2) I / d, kus µ on ümbritseva keskkonna dielektriline läbitavus. Ringjuhe läbimõõduga d ja vooluga I , tekitab oma tsentris magnetinduktsiooni B = µ0 µ I / d ja seega magnetvälja tugevuse H = I / d . Üks amper meetri kohta on sellise magnetvälja tugevus, mida tekitab oma tsentris ringjuhe läbimõõduga 1 m , kui temas kulgeb vool 1 A.
µ = B / B0 , ning B = µ B0 , B0 = B /µ . Magnetvälja tugevus H iseloomustab keskkonnast sõltumatult voolu võimet tekitada magnetvälja. Kui vool tekitab aines magnetinduktsiooni B, siis magnetvälja tugevus H näitab, millise magnetindukt- siooni (B0 = B /µ) tekitaks seesama vool vaakumis. Üldiselt H = B /(µ0 µ) ja B = µ0 µ H. 16 Magnetvälja tugevuse ühikuks on amper meetri kohta (1 A/m). Sirgjuhe, milles kulgeb vool I , tekitab endast kaugusel d magnetinduktsiooni B = K I / d. SI- süsteemis B = (µ0 µ / 2) I / d, kus µ on ümbritseva keskkonna dielektriline läbitavus. Ringjuhe läbimõõduga d ja vooluga I , tekitab oma tsentris magnetinduktsiooni B = µ0 µ I / d ja seega magnetvälja tugevuse H = I / d . Üks amper meetri kohta on sellise magnetvälja tugevus, mida tekitab oma tsentris ringjuhe läbimõõduga 1 m , kui temas kulgeb vool 1 A.
Kuna magnetinduktsioon on määratud jõu kaudu, siis ka µ = B / B0 , ning B = µ B0 , B0 = B /µ . Magnetvälja tugevus H iseloomustab keskkonnast sõltumatult voolu võimet tekitada magnetvälja. Kui vool tekitab aines magnetinduktsiooni B, siis magnetvälja tugevus H näitab, millise magnetindukt- siooni (B0 = B /µ) tekitaks seesama vool vaakumis. Üldiselt H = B /(µ0 µ) ja B = µ0 µ H. Magnetvälja tugevuse ühikuks on amper meetri kohta (1 A/m). Sirgjuhe, milles kulgeb vool I , tekitab endast kaugusel r magnetinduktsiooni B = K I / r. SI- süsteemis B = (µ0 µ / 2) I / r, kus µ on ümbritseva keskkonna dielektriline läbitavus. Ringjuhe läbimõõduga d ja vooluga I , tekitab oma tsentris magnetinduktsiooni B = µ0 µ I / d ja seega magnetvälja tugevuse H = I / d . Üks amper meetri kohta on sellise magnetvälja tugevus, mida tekitab oma tsentris ringjuhe läbimõõduga 1 m, kui temas kulgeb vool 1 A.
15.2 Indukstiooni elektromotoorjõud Et voolu tekkeks suletud kontuuris on vajalik elektromotoorjõu olemasolu, siis elektromagnetilise induktsiooni nähtustest järeldub, et suletud juhtivat kontuuri läbiva magnetvoo muutumine põhjustab selles kontuuris elektromotoorjõu tekke. Et tuletada selle elektromotoorjõu arvutamiseks vajalikku valemit, käsitleme kõigepealt erijuhtu, kus homogeenses magnetväljas asub -kujuline traatraam, millele on asetatud sirgjuhe pikkusega S v l B . l. Raami ja sirgjuhtme poolt ümbritsetud pindala on S. Olgu magnetväli suunatud raami tasandiga risti ja liikugu sirgjuhe paremale konstantse kiirusega v .
annaabi.ee 
