kodumäe"; poistekoorilaulud: "Kiitkem südamest Mariat"; poistekoorile ja solistile "Heliseb väljadel". Sisask on öelnud, et tema jaoks on teose kirjutamine nagu lapsetegemine. Oma sõnul ei ole tal selleks vaja muud kui head tähtedeseisu ja inspiratsiooni. Ta on hoobelnud, kuidas ta vahel ei jõua sulepeaga oma peas hargnevatele ideedele järele. Kord, kui tal polnud ei paberit ega pliiatsit ja tal loomehoog peale tuli, haaranud ta tikuväävli ja sirgeldanud viinapudelisildile ühe teema, millest hiljem terve laulude tsükli jagu välja andnud. "Teos on nagu lapsetegemine, see käib kähku!" on ta hoobelnud. Kersti õhtulaul op. 59 klaverile Aurora borealis (Põhjataeva virmalised) segakoorile Hjakutake komeet mandoliiniorkestrile Taevakuusnurk in memoriam Leo Normet. Kajakas ja vesi klaverile Toonela lind - must toonekurg op. 61 - filmimuusika klaverile, kammeransamblile ja shamaanitrummile Kuum ja külm op
ning otsisin internetist lahenduse, mis mulle ei oleks kunagi pähe tulnud: "Muide," küsitakse ühes ammuses intervjuus Edward Albee käest. "Kuidas te leidsite oma näidendile pealkirja?" Ja Albee vastab: "Oli üks saluun, kus ma ikka käisin, ning sellel saluunil oli allkorrusel üks suur peegel, kuhu inimesed oma graffiteid sodisid. Kusagil 1953. või 1954. aastal jõin ma ühel õhtul seal õlut ning nägin, kuidas keegi oli vist seebiga peeglile sirgeldanud: "Kes kardab Virginia Woolfi?" Kui ma hakkasin näidendit kirjutama, tuli mulle see meelde. Ja muidugi tähendab "Kes kardab Virginia Woolfi" kes kardab elu ilma /.../" 1960ndate avangardi klassikasse kuuluv näidend äratab siiamaani tähelepanu kõige erinevamate nurkade alt. Kord juhitakse tähelepanu Albee teksti ühiskonnakriitikale, kus teiste seas kritiseeritakse liigratsionaalset maailmapilti, erinevaid sotsiaalseid petukaupu ning üleüldise moraali võimalikkust
näiteks laul "Kiitkem südamest Mariat". Urmas Sisaski töötuba nii loeng-kontsertite, astronoomiliste vaatluste kui ka loomingu jaoks. Urmas Sisask on öelnud, et teose kirjutamiseks ei ole Tal vaja muud, kui head tähtedeseisu ja inspiratsiooni. Ta on hoobelnud, kuidas Ta vahel ei jõua sulepeaga oma peas hargnevatele ideedele järele. Kord, kui Tal polnud ei paberit ega pliiatsit ja hetkeline loomehoog peale tuli, haaranud Ta tikuväävli ja sirgeldanud viinapudelisildile ühe teema, millest hiljem terve laulude tsükli jagu välja andnud. Esimesed sammud oma tõe otsingul: 1969- esimene sõrmepuudutus klaveriklahvile Lohusalu algkoolis. 1971 - esimene avalik esinemine, esimene põgus tutvumine tähistaevaga. 1972 - esimene enda valmistatud 5m kõrgune tähetorn. 1973 - esimene enda valmistatud prilliklaasidest Galilei- tüüpi teleskoop; esimene külaskäik Tallinna Tähetorni.
armsast Jõulupuu nüüd hiilgab", "Üle kodumäe"; poistekoorilaulud: "Kiitkem südamest Mariat"; poistekoorile ja solistile "Heliseb väljadel". "Teos on nagu lapsetegemine, see käib kähku!" on Sisask öelnud. Oma sõnul ei ole tal selleks vaja muud kui head tähtedeseisu ja inspiratsiooni. Ta on hoobelnud, kuidas ta vahel ei jõua sulepeaga oma peas hargnevatele ideedele järele. Kord, kui tal polnud ei paberit ega pliiatsit ja tal loomehoog peale tuli, haaranud ta tikuväävli ja sirgeldanud viinapudelisildile ühe teema, millest hiljem terve laulude tsükli jagu välja andnud. Teosed 1982 "Noorus" segakoorile (tekst A. Oit) 1983 "U-R-M-A-S S-I-S-A-S-K " op 1, trio flöödile, oboele (või klarnetile) ja klaverile "Krõll" op 2, sõnalis-muusikaline põimik lastekoorile, solistidele ja klaverile (tekst Ellen Niit) "Sööbik ja Pisik" op 3, minimuusikal (libreto Lemme Krimm) 1984
annaabi.ee 
