arvatavasti teravaotsalisi kaevamiskepikesi, jahipidamisel abistas puunui ja käepärased viskekivid. Lihalõikamiseks kasutati ovaalseid või pirnikujulisi kivisid, mille ühest otsast kujundati kildude äralöömisel kitsas, hambuline tera. Tööriistana sai kasutada ka teravaservalisi kivikildusid. Loomulikult oli osavinimesel tööriistu palju rohkem, kahjuks aga ei tea me neist midagi. Võrdluseks olgu öeldud, et näiteks simpansid kasutavad 14 erinevat tööriista. Sirgeinimene (Homo erectus) Umbes 1,5 miljonit aastat tagasi vahetas osavinimese välja sirgeinimene (Homo erectus). Ta erines osavinimesest selle poolest, et tema rüht oli muutunud paremaks - sirgeinimese keha polnud enam ettepoole kaldus, vaid sirge nagu tänapäevainimeselgi. Sellest ta oma nimegi on saanud. Sirgeinimene oli 140-160 cm pikk. Näo sarnasus ahvi omaga hakkas kaduma. Ahvile ja osavinimesele omane madal
juba küttimisega. Osavinimene ei osanud veel kõnelda, kuid kasutas sellegi poolest žeste ja häälitsusi, millel olid omad teatud tähendused. Osavinimene (Homo habilis) Osavinimese tööriistad olid väga lihtsad. Neid kasutati enamasti juurte ja näriliste urgude lahti- kaevamiseks. Küttimiseks kasutati puunuiasi ja käe- päraseid viskekive. Liha lõikamiseks kasutati tervaid kivikildusi. Sirgeinimene (Homo erectus) Ligikaudu 1,5 miljonit aastat tagasi arenes välja sirgeinimene. Tema rüht oli muutunud paremaks ja selgroog S-kujuliseks. Sirgeinimene oli 140-160cm pikk ja näo sarnasus ahviga hakkas kaduma. Ta oli esimene inimlane, kes rändas Aafrikast välja Euroopasse ja Aasiasse. Sirgeinimene hakkas kasutama tuld, mida ta ise veel teha ei osanud, kuid kasutas looduslikult saades. Sirgeinimene (Homo erectus)
mitmed muud, loomadele omased tunnused. See võttis aga kaua aega enne kui kujunes välja tänapäeva nii öelda ,,täiuslikud inimesed". Meie kaugeimad eellased ahvinimesed sarnanesid rohkem ahvile kui inimesele, kuid ajapikku nende oskused täiustusid ning nendest kujunesid osavinimesed ehk Homo habilised, kes õppisid tööriistu valmistama ja sarnanesid seega rohkem inimesele. Umbes 1,5 miljonit aastat tagasi vahetas osavinimese välja sirgeinimene (Homo erectus). Ta erines osavinimesest selle poolest, et tema rüht oli muutunud paremaks - sirgeinimese keha polnud enam ettepoole kaldus, vaid sirge nagu tänapäevainimeselgi. Sirgeinimese teene inikonna arengule on, et nemad võtsid esimesena kasutusele tule. Peaaegu miljon aastat hiljem arenesid sirgeinimesest kaks järglast- Euraasiasse asunud sirgeinimesest kujunes neandertaallane (Homo neanderthalensis), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka
Ürgaja kunst. Eesti esiaja kunst. Kalmed, kangrud. Luunikerdus, keraamika, metallehistöö. Koopamaalid. Megaliitilised monumendid. * ramapiteekus 14-9 milj.; lohuke sarnaluus - inimeseks arenemise teel. 4-5 miljonit aastat vahele * australopiteekus 5-1 miljonit aastat tagasi Aafrikas Kivikirves hominiidid - kõrgemad ahvid; ahvinimesed II Homo erectus (püstine inimene, sirgeinimene) 2 miljonit - 200 000 aastat tagasi: Aafrikas, Aasias ja Euroopas. 1 miljon aastat tagasi lahkus Aafrikast ja hakkas levima. * sinantropus * pitekantropus * Heidelbergi inimene - 500 000 aastat tagasi Tuli süüdata ei osatud, alal hoida osati. Toit, soojus, vaenlased PALEOLIITIKUM (vanem kiviaeg) 1. Vanem paleoliitikum - 150 000 aastat tagasi I Homo habilis - 1,8 milj. (osav inimene, osavinimene) kahejalgsus; ülajäsemed vabaks * toidu kokku kandmiseks * põgenemisel järglaste süles
(e lõunaahvlane) tagasi 130 cm Aafrikas kahejalgsus ja Aafrikas püstjas kõnnak. Homo habilis 2,5 milj a u 120 Ainult Kivist tööriistade (e osavinimene) tagasi 140 cm Aafrikas kasutamise algus. Aafrikas Homo erectus u 160 (e sirgeinimene) 179 cm Homo u 180 heidelbergensis cm (e Heidelbergi inimene) Homo u 160 neanderthalensis 165 cm (e neandertallane) Homo sapiens Täna- (e nüüdisinimene) päevane Üldised arengutunnused:
annaabi.ee 
